Bektóbe qalashyǵy mańynda tirshilik jelisi búgingi kúnge deıin úzilmeı keledi

Jambyl oblysy aýmaǵynda ómir súrip, mońǵol shapqynshylyǵy saldarynan jer betinen joıylyp ketse de ólke tarıhyna qatysty mol derekter usynatyn Bektóbe qalashyǵy da Qazaqstannyń kıeli jerleriniń kartasyna óńirlik mańyzǵa ıe nysan retinde engen, dep jazady Qamshy.kz aqparat agenttigi. 

Qazirgi Jambyl aýdanynyń Bektóbe aýylynyń mańynda ornalasqan tarıhı oryn jazba derekterinde Jývıket ataýymen kezdesedi.

Bektóbe qalasy jazba derekterde Jývıkat degen ataýmen kezdesedi. Qostóbe qalashyǵy sekildi bul qalany da Buqaradan kelgen kelimsekter salǵan. Bul týraly H ǵasyrdaǵy arab tarıhshysy Nershahı jazady. Qalanyń irgetasy VII ǵasyrda salynǵan. Buqaralyq kelimsekterdiń qolymen salynǵanymen Bektóbe qalashyǵynyń qurylysynda Talas alqabyndaǵy sáýlettik erekshelik tolyǵymen saqtalǵan.

Búginde bizge jetken Bektóbe qalashyǵynyń pishini tórtburyshty kelgen, ári onyń aýmaǵy 400h350 metrdi qamtıdy. Qalashyqtyń tórt buryshynda bıik munaralar salynǵan. Olardyń arasyn qorǵandy qabyrǵalar jalǵaǵan. Sondaı-aq qalashyq ornyna qaqpada engen joldyń qalanyń ár qıyryna qaraı baǵyttalǵan dańǵyldy joldardyń negizi saqtalǵan. Qalanyń ortalyq bóliginde nysandardyń tóbesimen qabyrǵalarynyń qırandylary da baıqaldy.

Bektóbe qalashyǵy tarıhshy ǵalymdarmen HIH ǵasyrdan bastap zerttelip keledi. Onyń nátıjesinde tabylǵan zattaı derekterdiń jasalý tehnologııasyn zerttegen tarıhshylar bul qalashyqtyń VII-HII ǵasyrlarda ómir súrgendigi anyqtalǵan. Qalanyń irgetasy Túrki qaǵanatynyń órken jaıǵan tuspa-tus keledi. Ári onyń aýqymynyń keńeıip, arab jylnamashylarynyń eńbegine enýine qalashyqtyń Uly Jibek joly boıynda ornalasýy da yqpal etkeni aıdan anyq. Al óz zamanynda gúldenip, shyǵys pen batysty baılanystyrǵan altyn qaqpaǵa aınalǵan qalanyń qıratylýynda shapqynshylardyń qoltańbasy bar.

Tarıhshy Janǵara Dádebaevtyń «Taraz ólkesi» atty eńbeginde: Bektóbe qalashyǵyna qatysty mynandaı málimetter keltiriledi:«Jývıket (Jývıkent) Tarazdan batysqa qaraı 17 shaqyrym qashyqtyqta bolǵan kóne qala. Búginde Bektóbe dep atalady. Jývıket qalasy 893 jyly Samanıd Ismaıl ıbn Ahmed jasaǵan shabýyldan qırady». Qalashyq mańynda kúni búgingi kúnge deıin tirshilik úzilmegeni jergilikti turǵyndardyń ony ata baba qonysy retinde arda tutatynyn ańǵartady.