Merki qalashyǵy ertedegi tarıhtan syr shertedi

Jambyl jerinde tarıhy erte dáýirden bastalyp kúni búginge deıin adamzat balasy meken etip jatqan tarıhı oryndar az emes. Sonyń biri jáne biregeıi Qazaqstannyń kıeli jerleri kartasyna jergilikti mańyzǵa ıe nysan retinde engizilgen Merki qalashyǵy. Orta ǵasyrlarda gúldenip, kemerine kelgen qalashyq keıinnen mońǵol shapqynshylyǵy tusynda jermen jeksen etilgen. Al Qoqan handyǵy tusynda bul qalashyq qaıta qalpyna keltirilip, óńirdegi iri basqarý ákimshilik orynǵa aınaldy, dep jazady Qamshy.kz aqparat agenttigi. 

Merki qalashyǵy jaıyndaǵy málimetter qytaı, arab tarıhshylarynyń jazbalarynda kóptep kezdesedi. Sıýan-Szıan esimdi qytaı jylnamashysy Merkini shuraıly jer dep sıpattasa, arab jıhankezi Ýbeıdallah ıbn Abdallah ıbn Hordadbek Merkini kerýen joldary boıynda úlken eldi meken dep ataǵan.

Merki qalashyǵyna alǵashqy zertteý jumystaryn shyǵystanýshy V.V.Bartoldtyń ekspedııasy júrgizdi. Arada 40 jyl ótken soń nysanǵa KSRO Ǵylym Akademııasy Materıaldyq mádenıet tarıhy ınstıtýtynyń Jetisýlyq arheologııalyq ekspedısııasymen A.N.Bernshtam zerttegen. Sondaı-aq tanymal arheolog Karl Baıpaqov ta qalashyqtyń tarıhyn, onyń ómir súrý kezeńderi syndy derekterdi anyqtaýǵa tyrysty. Mundaı ǵylymı-zertteý jumystary 2007 jylǵa deıin jalǵasty.

Zertteý nátıjeleri Merki qalashyǵynyń orta ǵasyrlarda irgetasy qalanǵanyn dáleldep berdi. Qala bıik qamaldardyń qorshaýynda bolǵan. Ári onyń ishki bólikteri de ózara qamaldarmen bólinip tur. Uly Jibek joly boıyndaǵy bul kóne shahar ejelden saýda-sattyqtyń jalpy ekonomıkalyq baılanystyń negizgi qaqpasyna aınalǵan. Sondaı-aq munda eginshilik, baý-baqsha daqyldaryn egý mádenıetimen birge kóshpeli mal sharýashylyǵynyń da ozyq úlgisi qalyptasqan. Merki qalashyǵy mańyndaǵy mal baǵýshylar Balqash pen Moıynqum qystaýlaryn qystaǵan. Merki qalashyǵyn ártúrli tarıhı kezeńderde saqtardan bastap túrgeshter, qarluqtar,qypshaqtar, qazaqtar meken etken. Saýda-sattyqtyń, qolónermen, sáýlet mádenıetiniń iri ortalyǵy bolýymen irgetasy VII ǵasyrda qalanǵan Merki qalashyǵy Qulan, Balasaǵun, Aspara qalashyqtarymen birge Taraz syndy úlken qalanyń damýyna áser ete alǵan iri mádenı ortalyqqa aınaldy.