• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
10 Jeltoqsan, 21:01:00
Qazaqstan Ýkraınanyń saýda naryǵyna alańdaýly

15 Qazan, 2019 Áleýmet

Elektronıka – adamzat quraly ma, álde kerisinshe me?

HH-shy ǵasyrdyń sońy men XXI-shi ǵasyrdyń basynyń arasynda adamzat tarıhynda alǵash ret aqparattyq elektrondy tehnologııalyq sala kez kelgen basqa saladan on ese, tipti júz ese damý deńgeıi men jyldamdyǵy boıynsha asyp ketti. Jáne bul sáıkessizdikke, qarama-qaıshylyqtarǵa, úılesimzidikke toly úrdis kúnnen kúnge kúsheıýde.

Sońǵy 12 jyldyń ishinde Ǵalamtor tehnologııalar, kompıýterlik sıfrli quraldar, uıaly baılanys pen kabeldi (spýtnıktik) teledıdar salalary birigip damyp ketkeni sonshalyqty, tipti keıde zańnamalyq pen etıkalyq, qorǵanys pen qaýipsizdik, áleýmettik pen gýmanıtarly salalar artta qalyp jatyr. Rasynda da, salystyrmaly túrde áleýmettiń gýmanıtarly jáne ıntellektýaldy, psıhıkalyq jáne moraldi-rýhanı deńgeıi Jańa Sıfrli Zaman talaptaryna kóbinese sáıkes bolmaýda. Al tym erkin naryqtyq jaǵdaı ári ulttyq, ári halyqaralyq deńgeıde atalmshysh úrdisterdi retteýge kedergi ispettes.

Bundaı óte úlken sáıkessizdik, tereń úılesimsizdik tek júıkeni tozdyryp yńǵaısyzdyq týdyryp qana qoımaı, jaǵymsyz tipti qaýipti nátıjelerge keleshekte alyp kelýi yqtımal. Mysaly, ıadrolyq energetıkany adamzat jaqsy-jaman bolsyn, áıteýir úshinshi dúnıejúzilik soǵysqa jetkizbeı aman-esen «mırnyı avtom» retinde qoldanyp kele jatyr - ázirshe. Al qazirgi elektrondy tehnologııa jáne Álemdik aqparat kólemi máselesi tipti daýly, túsiniksiz, kúrdeli jáne qorqynyshty qubylysqa aınalyp kele jatyr. Sebebi, osy tehnıkany jáne aqparatty ıgerý, meńgerý, qorytý, tútyný, basqarý jáne retteý úrdisteri kenjelep, keshigip jáne tym baıaý damý ústinde. Qoǵamnyń sanasy údemeli progresstiń sońynan ileser emes...

Uıaly baılanysty alsaq, sońǵy on bes jyldyń ishinde uıaly telefon, smartfon, aıfon jáne planshet tek áleýmettik psıhıkalyq ınternet táýeldilikke ǵana alyp kelmeı, adam ómiriniń tym kóp ýaqyty men ornyn, tym úlken bóligin alyp jatyr. Endi osy quraldardy, gadjetterdi durys salaýatty saýatty paıdalaný, tutyný jáne jalpy qaýipsizdik sheńberinde ustaý máseleleri áli 10%-ǵa da sheshilip úlgergen joq. Alaıda, bul ótkir áleýmettik máselemen Álemniń eń damyǵan elderi, onyń ishinde Japonııa, Ońtústik Koreıa, Ulybrıtanııa, AQSh jáne Qytaı sııaqty memleketter bul ózekti zaman máselelerin sheshýge áreketter jasap jatyr. Degenmen, úlken nátıje ázirshe joq.

Kúni búginge deıin zań men tehnıka, etıka men tehnıka, psıhologııa men tehnıka jáne áleýmet pen tehnıka arasyndaǵy ÚILESIMDI ornatýdyń ámbebap jáne tıimdi jolyn eshkim áli oılap tapqan joq, ókinishke oraı. Al tehnıkalyq údemeli damý jáne keń taralý jyldamdyǵy ár jyl saıyn on ese kóbeıip kele jatyr. Sońǵy jıyrma jyl sonyń jarqyn dáleli. Barlyq statıstıkalyq grafıkterdegi kórsetkishter (Ǵalamtordaǵy aqparat sany) arıfmetıkalyq geometrııalyq progressııa boıynsha ósipti. Al gýmanıtarlyq sala turmaq, tipti ekonomıkalyq kórsetkishter 2008 jylǵy Ǵalamdyq Daǵdarys saldarynan sońǵy 11 jyldyń ishinde ortasha álemdik eseppen alǵanda tómendep ketti. Sol krızıske jáne jalpy ÁLEMDIK JAHANDANÝDYŃ keıbir qarjylyq kemshilikterine baılanysty, 2008 jylǵa deıingi ekonomıkalyq kórsetkishteriniń kóbisine áli jaqyndaǵan joqpyz. Bundaı jaǵdaıda moraldik rýhanı jáne mádenı ahýal tómendep ketkenin túsinýge bolady.

Bıotehnologııa, medısına, ekologııa, gendi ınjenerııa ispettes búgingi eń iri salalardaǵy ózekti máselelerdi aıtpaǵanda jasandy ıntellekt máselesi ol bir úlken, aýqymdy jáne tereń taqyryp. Qazirgi eń sońǵy kompıýterlik tehnologııalar múmkindikteri tipti eń kúrdeli zııatkerlik oıyndardan jeńip shyǵatyn robottardy jasap qoıdy. Endi bir sátke elesteteıik, eger osylaı jalǵasa berse, kelesi bes – on jylda robot (ıaǵnı, oılap qarasaq, balǵa nemese kalkıýlıator sııaqty qural saıman!) eń aqyldy adamnan qabilettirek bolyp ketse, onyń ústine óz ózin bir kúni tosynnan «absolıýtti azattyqqa quqyǵy bar derbes TULǴA, jáne eshkimniń jáne eshnárseniń aldynda mindetti emes» sekildi bolyp sezine bastasa, onda onyń oıynda ne baryn boljap aıtý múmkin emes. Adamzatpen sonda ne bolmaq?! Osyndaı asa yqtımal qaýipti jaǵdaılarǵa aldyn ala arnalǵan búginnen bastap-aq qajetti zańdar, erejeler, etıkalyq qaǵıdalar, memlekettik nemese halyqaralyq ortaq talaptar aýadaı qajet!       

Biz qaıtalap aıtqanymyzdaı, Ǵalamtor jáne áleýmettik jeliler boıynsha aqparat kólemi kúnnen kúnge ulǵaıyp kele jatyr. Jáne bul úrdis barǵan saıyn toqtaýsyz jáne tejelýsiz kúsheıip jatyr. Áleýmettik jeliler men qoǵam arasyndaǵy qarymqatynas áli de rettelmegen, zerttelmegen jáne eshbir júıelenbegen halde qalyp barady. Kerek deseńiz, memlekettik qaýipsizdik is sharalary bul tóńirekte tym baıaý damyp keledi. Bir jaǵynan aqparat erkindigi jáne sóz erkindigi qundylyǵy bar, al ekinshi jaǵynan áleýmettik jelini op-ońaı túrli ekstremıstik uıymdar, qylmystyq jáne taǵy basqa kúshterdiń shoqparyna aınalý qaýipi joq emes. Onyń ústine, Ǵalamtorǵa psıhıkalyq táýeldilik máselesi (ásirese, jastar men balalar arasynda) tolyq jáne naqty óz sheshimin tappaı kele jatqandyǵy jasyryn emes fakt. Halyqaralyq densaýlyq saqtaý uıymy (VOZ) Ǵalamtorǵa psıhıkalyq táýeldilikti «psıhıkalyq másele» retinde byltyr ǵana resmı moıyndady. Álbette, mundaı keshigip sheshim qabyldaýdyń saldarynan búgingi Ǵalamtordyń kómeginen góri, zııanyn kóbirek, qolaılyǵynan góri kúrdeliligin jıirek kórsetip jatyr. Ǵalamtordyń ózi, árıne, kináli emes, qoǵamnyń ózi bul quraldy burys tutynyp jatyr!!! Máselen, Qytaıda bul psıhıkalyq qıyndyqty qınap jasalǵan qalpyna keltirý em dom is sharalaryn júzege asyryp jatyr. Shvesııa men AQSh-ta psıhıkalyq reabılıtasııa sharalaryn sál jumsaǵyraq ádispen bolsa da, ázirshe tek eksperıment júzinde iske asyryp jatyr. Degenmen, Álem boıynsha psıhıatrııa, medısına, psıhologııa tolyqqandy ońaltý júıelerin áli oılap tappady.

Aqparattyń shekten tys kólemi men paıyzdyq ólshemmen alǵanda tym kóp kúmándi, qaýipti mazmuny máselesi bólek oryn alyp otyr. Ony da aıtpasa bolmas. Bul alyp aqparat muhıtyn, topan sýyn qalaı retteýge, qalaı júıeleýge jáne qalaı ári saýatty, ári salaýatty tutynýǵa bolady? Aqparat tym kóp jáne kúnnen kúnge kóbeıip kele jatyr. Al adam mıynyń aqparat qorytý múmkindikteri shekteýli. Taǵy osyndaı sáıkessizdiktiń saldary retinde túrli psıhıkalyq aýytqýlar, stress, nevroz, depressııa jáne tipti sýısıdti de aıtýǵa bolady. 1990-shy jyldardyń basynda zamanaýı Ǵalamtor endi-endi resmı túrde AQSh-ta paıda bola bastaǵan kezde jalpy jer betindegi aqparattyq kólesi búgingiden 100 000 ese az edi. Al Ǵalamtor belsendi tutynýshylardyń sany sanaýly ǵana boldy. Praktıka júzinde Ǵalamtordyń ózi beıtarap aqparattyq bank ispettes ǵana oryn. Alaıda, aqparatty durys jónge keltirý, retteý, irikteý, jikteý jáne paıdalaný máseleleri ázirge tek teorııa júzinde ǵana qarastyrylyp jatyr.

Árıne, bir jaǵynan tipti eń ozyq elektrondy tehnıka ol tek adamnyń qolyndaǵy qural ǵana, al ekinshi jaǵynan sol quraldyń ózi adamnyń psıhıkalyq táýeldiligin týdyryp otyr. Onyń ústine, qural fýnksııasynan góri, Álem boıynsha kóbinese aqparattyq qarý fýnksııasy retinde qoldanylyp jatyr. Al sóz erkindigi demekshi, bul jerde kelesideı kúmán týady: Eger elektronıka arqyly qajet kezde kez kelgen adamnyń qaıda ekendigin, ne istegendigin, ne sóılegenin bilip qoıýǵa tehnıkalyq múmkindik bar bolsa, onda qandaı shyn naǵyz «jeke erkindik» jáne tolyqqandy «lıberaldi demokratııa» týraly sóz qazǵaýǵa bolady?! Demek, qazirgi eń ozyq aqparattyq tehnıka ekiudaı DAÝLY kúıge alyp kelip otyr. Osy úlken paradoksqa qarańdarshy, bir jaǵynan jeke aqparat erkindigi, al ekinshi jaǵynan jeke aqparattyq qural kez kelgen haker deńgeıinde tehnıkany meńgergen belgisiz bireýdiń nemese belgisiz mekemeniń yqtımal «prohodnoı dvory» ispettes. Bunda qandaı adamı erkindik, lıberaldi qundylyqtar jáne demokratııalyq ıdealdar qalaısha osyndaı «tym qaramaqaıshy tehnologııalyq jaǵdaımen» ÚILESE alady?! Erkindik qymbat pa, álde qaýipsizdik qymbat pa?! Osyndaı úlken úlken quqyqtyq, etıkalyq suraqtarǵa jaýap áli joq. Qytaıdyń ishki Ǵalamtory tolyqtaı qaýipsiz, IаǴNI ár tutynýshy qatań baqylaýda. Demek, jeke bas aqparattyq erkindik az. Al on jyl burynǵy Reseıde Ǵalamtorda rettelmegen, shektelmegen jeke bas erkindigi tolyqtaı bar edi, áıtse de, jaǵdaı múlde qaýipsiz emes edi. Ǵalamtordyń janama kómegimen birneshe terakt, birneshe jastar sýısıdtik áreketi, sektaǵa tartý jáne shynymen zańsyz formadaǵy jalǵan «mıtıngke» shaqyrý provakasııalary kórinis tapqan edi. Osynyń barlyǵy áleýmettik qaýipsizdik úshin jaýap beretin mekemelerdiń moıynyna qosymsha jaýapkershilikti artyp, sodan keıin Ǵalamtor da jaılap rettele bastady!

Kórip turǵanymyzdaı, XXI-shy ǵasyrdyń basynda, búgin Adamzat alǵash ret ózi ıgerip, meńgere almaı jatqan jaǵdaıǵa dýshar etetindeı asa kúrdeli qondyrǵylardy oılap tapty. Meniń jeke ıdeıalyq usynys oıym tek kelesideı kele jatqan 2020-shy jylǵa qarataı kelesi eki negizgi jobany júzege asyrsa, bul Ǵalamdyq problema sheshimin tabar edi. Álemdik aqparattyq keńistikti retteıtin IýNESKO resmı mekemesi men BUU-nyń Qaýipsizdik Komıteti negizinde Halyqaralyq quqyqtyq-etıkalyq Komıtet qurý. Ár elde Ǵalamtordy etıkalyq, moraldi jaǵynan baqylap-retteıtin arnaıy azamattyq ulttyq uıymdardy qurý. Bul senzýra emes, bul saýatty ári salaýatty mádenı saıasattyń kórinisi bolar edi. Sonyń arqasynda, Adamzat osynshama kúrdeli tehnologııalyq jaǵdaıatty óz paıdasyna, eń tıimdi túrde sheshe alar edi, jáne óskeleń urpaqtarǵa psıhologııalyq, tehnologııalyq jáne aqparattyq turǵydan áldeqaıda qolaıly orta qalyptastyrar edi.     

Rıza Ysqaq

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir