Bul qalany kórgen de armanda, kórmegen de armanda... (foto)

Kókónistiń túri mol, baǵasy arzan

San jyldarǵa jalǵasqan uly saǵynyshqa toly hıkaıalardy shertisip,  tún ortasy aýǵanda  demaldyq. Erteńinde kún jeksenbi. Túrikshe pazar kúni ıaǵnı bazar kúni. Bul kúni búkil dúnıe lyqyldaǵan bazar bolady dep oılap qalsam, boljamym qate ketipti. Bazar kúni bazardaǵylar negizinen demalady eken. Ishinara dúkender ǵana saýda-sattyq jasaıdy eken. Al, azyq-túlik dúkenderi, jemis-jıdek jaıma bazarlary jyldyń 360 kúninde laýlap turatyn kórinedi.

Bul kúni tústen buryn apaıymmen birge jemis-jıdek, kókónis bazaryna bardym. Bazarda ne kerektiń bári bar. Qudaıdyń hıkmetimen jeýge jaralǵan ashy-tushynyń bári túrik jerinen tabylatyndaı. Onyń ústine bazar baǵasy óte arzan.

Ári hımııalyq dáriler qosylmaǵan ónimder ekeni menmundalap tur. Sóreleri samsaǵan bazardan apaıym ekeýimiz az ǵana aqshaǵa bir qap kókónis ónimderin syqap alyp qaıttyq. Bazar úıge jaqyn mańda. Atajurttan kelgen baýyrynyń aýzyna bar dámdini tóseýdi oılaǵan, jany jaısań Sámıǵa apam bizdiń Qazaqstanda kóp kezige bermeıtin jemisterdi tańdap aldy.

Jol júrýdi almatylyqtardan úırense bolady

Bul kúni túski qonaǵasyǵa ushaqjaıdan qushaq jaıǵan Erlan myrza úıine shaqyryp edi. Turǵan jeri Gúneshliden tym alys emes eken. Mınıbýsben (shaǵyn avtobýs) jalǵyz ózim tuńǵysh ret jol júrip bara jatyrmyn. Qoǵamdyq kólikterdiń úlkeni- kishisi bári de zamanaýı talapqa saı jańartylǵan. Qara tútinin burqyldatyp ókirip-baqyryp, qınalyp,  jolaýshy tasyp júrgen avtobýs keziktirmedim. Degenmen, sózdiń reti kelgende aıta keteıik. Qala ómiriniń mádenıeti jaǵynan biz Qazaqstan halqy aldyńǵy deńgeıde ekenbiz.

Ystambuldyń qarbalas ómiri adamdardyń syılasymdylyǵyna da salqynyn tıgizgen sııaqty. Áýelgi bir baıqaǵanymyz, bul qalada jaıaýlar júretin ala syzyqty elep-eskerip jatqan júrginshi az. Kósheniń kez kelgen jerinen kese kóldeneń ótip jatqan adamdardy kóresiz. Al, qyzyl-jasyl baǵdar shyraqqa adamdar kóp qaramaıdy. Kólikter sıreı bergende topyrlap óte shyǵady eken.

Ol jaǵynan Qytaıdyń qala mádenıetin elestetip jiberedi. Avtobýs ishinde áıelderge, úlkenderge oryn berý de tym sırek. Jastar da, jigitter de ákesiniń tórinde otyrǵandaı shaljıyp, miz maqpaı otyrsa tańdanbańyz. Myń jyl boıy iri qazanda qaınaǵan halyqtyń osy bir yńǵaısyz ádetine bastabynda ish tartyp ta qalasyz. Biraq, bul Ystambul jurty kúlli túrik dúnıesine, batys álemine ókildik etpesi de belgili. Kóshede, ıá kólikte kez kelgen jolaýshydan jón surasańyz, sizge qýana-qýana kómektesetini de bar.

Úı baǵasy qoljetimdi

Erekeńniń úıinde qonaq bolý barysynda meniń túıgenim, qala osynsha úlken bolǵanyna qaramastan, bul jerde úıdiń baǵasy Nur-Sultandaǵy sııaqty aıǵa ilinip turǵan joq. Úıdiń kire aqysy da qoljptimdi kórinedi. Aǵynan jarylǵan azamattyń otaýynda súbeli áńgimeler aıtyldy.  Keshke qaraı sara ala taksıden bireýin minip, kózim de boıym da úırenise bastaǵan Kúneshlige keldim. 

Álemdik reıtnıgte aldyńǵy qatarda turatyn iri qala Ystambul odan ári keńeıip barady. 2000 jyldardyń basynda qalanyń eń sheti dep tanylatyn, kóp qazaqtyń qut mekeni Gúneshli búgingi tańda qalanyń qaq ortasy sııaqty. Attap basqan jerińiz qyzýy bir sátke basylmaıtyn bazar dúnıesi. Qysqasy, úıdiń mańynan qustyń sútinen basqanyń bári tabylady. Al, endi bir qyzyǵy, adamdar qandaı da bir toptaý satý dúkenin izdep sabylmaıdy. Kóshede eki dúkenniń biri toptap satý, kóterme saýda bazary. Shaǵyn ǵana dúkenderden álemniń ár jerine taýarlar tolassyz jóneltilip jatady eken.

Bul qalada alaqandaı jerdiń ózi at basyndaı altynnan qymbat.  Adamdar júz sharshydan artyǵyraq jer satyp alyp, bes-alty qabat úıdi tik turǵyzyp, oǵan taıly-tuıaǵymen bólinip ornalasady eken.  Qoǵamy jalpy jaqtan tynysh. Degenmen, ury-qarysy, qaraqshy, tonaýshysy da joq emes sııaqty. Esikterdegi neshe qabat qulyptar sony meńzeıtindeı.

Ystambuldaǵy eń sáýletti qurylys meshit bolyp sanalady. Alaqandaı jer altynnan qymbat bolǵanyna qaramastan, kez kelgen shaǵyn aýdandarda, kóshelerde, soqpaqtarda bıik munaraly meshitter boı sozyp turady. Ár ýaqyt namaz aldynda kúlli qala meshitteri bir tutas azan shaqyrady.  Barshylyqtyń, tirshiliktiń, qulshylyqtyń daýysyn estirtken osyndaı saraılarǵa qarap turyp, óz tizgini ózinde bolmaǵan alys-jýyqtaǵy ózge de túrik balalaryn oıǵa alyp   qoıasyz. Degenmen, bul qalada meshit ómiri qoǵamdaǵy pánı tirlikke tıgizip jatqan kedergisi joq sııaqty.

Ataqty Ystambol ýnıversıteti

Biz ózimizdi shaqyrǵan Ystambul ýnıversıtetine bardyq. Bul ýnıversıtet álemdik tizbede aldyńǵy júzdikten qylań beretin ataqty bilimjaılardyń biri. Estýge qaraǵanda, ýnıversıtette 250 myń stýdent bar eken. Tek biz baratyn bir ǵana fakýltetinde 16 myń stýdent oqıdy deıdi. Qalanyń  kóne Ystambul jaǵyna oryn tepken atalmysh oqý ordasy tarıhy tereńde jatqan Aqsaraı, Fatıh sultan aýmaqtaryna bytyraı ornalasqan. Ýnıversıtettiń qurylystary tym kóne. Tarıhtyń san ǵasyryn artqa tastaǵan oqý ǵımarattary eski men jańanyń  óbisken tusynda qasqaıyp tur.

Almatydan kelgen segiz magıstrant shaqyrý qaǵazymyzdy esiktegi qyzmetkerlerge  kórsettik. Olar bizge birden esigin  aıqara asha  qoıǵan joq. Men ózim kirýge ruqsat alyp, ádebıet fakýltetine bardym. Ol jerde Almatyda uzaq jyl turǵan, oryssha jaqsy sóıleıtin bir túrik muǵalimmen jolyqtym.  Osy mınýtta sál kidirip oılanyńyzshy. Almatyda turyp, oryssha jaqsy úırenip alǵan. Al, menimen qazaqsha sóılespeıdi. Jáne maǵan aıtady, «Almatydan kelgen, oryssha bilmeıtin qazaqty tuńǵysh kórip turmyn» dep.  Qaraltqym jigitpen qyzyarqtasyp eshteńe despedim. Bir túrik stýdentin maǵan ertip qoıa berdi. Bul stýdenttiń aty – Qadir. О́zi talpynyp qazaqsha jáne oryssha úırenip júr eken. О́zi yńǵaıy kelse, keleshekte Almatyǵa baryp oqyǵysy keledi eken. Sondyqtan, oryssha bir aýyz sóz qosyp sóılemese ishi aýyratyn bizdiń qoǵamǵa kirýge  erte bastan qamdanyp,  qos tili  –  qos   qanatyn qomdanyp júrgen sııaqty.

Sonymen, Qadirdiń bastaýynda ádemi áriptes qyzdardy ertip, Ystambul  ýnıversıteti Ál-Farabı ortalyǵynyń dırektory Abdýlla Qyzyljykke jolyqtyq. Ábekeń Ábýnasyr zamanynan qalǵan kóne bir ǵımaratta otyrady eken. Biraq ejelden jetken bul qurylys óte ádemi kórindi bizge. Dırektor bizdi óte jyly qabyldady. Azyn-aýlaqty sálemdememizdi berip, Almatydaǵy qazaq týǵandardyń sálemin jetkizdik. On kúnge sabaqtar ornalastyrdy. Qatysýǵa tıisti birneshe halyqaralyq konferensııalarǵa joldama berdi. Bizdiń de osy ýnıversıtet stýdentteri sııaqty qoljetimdi baǵamen tamaqtanyp turýymyz úshin, buryshtama qaǵaz jazyp berdi.  Aıtarǵa bolmasa alystan  at terletip kelgen jolaýshylarǵa bul da úlken járdem. Qýanysyp qaldyq.

 Bul kúni Qadir bastaǵan stýdentterdiń jol bastaýymen biz ýnıversıtettiń ishimen tanystyq. Sol ýnıversıtette qazaq jáne qyrǵyz tilderinen sabaq beretin Oraz aǵamyzben, Kóne túrik tilin ótetin Mehmet О́lmez myrzamen jolyqtyq. Bizdi tańdandyrǵan bir nárse, bul bilimjaıda ár fakýltettiń jeke-jeke kitaphanalary bolady eken. Aty fakýltet kitaphanasy bolǵanymen, onyń ózi úlken bir murajaı ispetti. Kitaphanada álemdegi úlken tilderdiń sózdikteri, tarıhı eńbekter samsyp tur. Arasynda bizdiń A.Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynan shyqqan «Qazaq tiliniń túsindirme sózdigi» kózge ottaı basylyp tur. Alash orda týraly kitaptar izdettim. 1970 jyly jaryq kórgen jalǵyz kitap tabyldy. Árıne, bul bir ǵana fakýltet kitaphanasy ǵoı.

Osydan keıin, biz ýınverstıtet stýdentterine arnalǵan ashanadan dám tattyq. Árqaısymyz 3,5 lıradan (245 teńge) aqsha tólep, stýdenttik dastarqanǵa jaıǵastyq. Bul jerde tamaqty tańdap jeımin dep oılamaısyz. Daıyndalǵan qoıý-suıyq tamaqty ydysyńyzǵa salyp beredi. Adam siresip otyrǵan kóp ústelderdiń birinen oryn buıyrsa, sonda otyryp, buıyrǵan astan aýyz tıip, aýjal tabasyz. Ústeldiń ústinde ishýge arnalǵan sklar, nandar tizilip turady eken.

Baıazıttyń boıyndaǵy kóp murajaı

Túske deıin osynshalyq tanysý jumystaryn júrgizgennen keıin, endi biz túrik qyzy Gúmaınanyń jol serik bolýymen jaqyn mańdaǵy tarıhı oryndarǵa qydyrdyq. Attap bassańyz, mýzeıler men meshitter, kóne qurylystar, bir-birimen boı talasyp, kisini eriksiz baýraıdy. Jipke tizgen marjandaı bárin tizip aıtyp shyǵý da múmkin emes. Jol boıy birneshe mýzeıge kirdik. Baıazıt dańǵylynyń boıynan irkes-tirkes ornalasqan baı muraǵat úılerin kórdik. Murajaılardyń aýlasynda zamanynda el taǵdyry úshin, úlken eńbek tyndyrǵan ataqty adamdardyń mazarlary qaz-qatar jaıǵasqan. Báriniń basyna mármár tastarmen belgi ornatylǵan. Kóbi 14 ǵasyrda dáýren súrgen tulǵalar. Qalanyń qaq ortasynda álemniń túkpir-túkpirinen keletin jolaýshylardyń tańdanysyn oıatyp, qara jerdiń qoınynda máńgilik uıqyǵa engen. Osy oraıda osydan jeti ǵasyr jyl buryn baqılyq bolǵan halıfat qarakókteriniń murty oıylmaǵan qorǵandaryna qarap otyryp, bizdiń arǵysyn aıtpaǵanda keshegi seksen jyl buryn elim dep eńirep, jat qolynan mert bolǵan saıda sany, qumda izi qalmaǵan tulǵalardyń taǵdyry eske keledi.

Adamzat parasatynyń jemisi – Aıasofııa meshiti

Kóne dúnıeniń kóz súrindirer kelbetine tańdana da, tamsana da qaraýmen, jaǵadap otyryp biz ataqty  Aıasofııa meshitine jettik. Adamzat aqyl-parasatynyń uly jaýhary ispetti Aıasofııanyń aınalasy tolǵan adam. Álemniń ár elinen kelip tamashalaýshylardyń Aıasofııany soqpaı ótetinderi joq sııaqty. 72 lıraǵa (5000 teńge) bılet alyp, kóp júrginshimen birge ishke endik. Eki iri dinniń, neshe ondaǵan iri mádenıettiń, birneshe ımperııanyń tarıhyn bastan ótkizip, aqyry adamzattyń ortaq qundy murasyna aınalǵan bul meshittiń osynshama ataqty bolýynda san myńdaǵan syr jatyr. Meni qatty tańdandyrǵany da, bul meshittiń qurylysy.

Alyp mármár tastardan jasalǵan edeni bir tańdandyrsa, kúıdirilgen kirpishten jınalǵan záýlim ǵımarattyń sáýleti kim-kisige de tańdaı qaqtyrady. Qurylystyń bıiktigi men kúmbezindegi ǵajaıyp órnekter, hrıstııan dininiń alyp shirkeýi bolyp turǵan kezdegi Aısa paıǵambarǵa qatysty neshe túrli sýretter, keıin musulmandardyń ataqty meshitine aınalǵandaǵy altyn árippen órnektelgen qasıetti duǵalar. Kirip-shyǵatyn óte úlken esikter men shyǵyp túsetin dańǵyl joldary osydan myń jyl burynǵy adamzat órkenıetiniń qanshama joǵary deńgeıge jetkenin paıymdap beredi.

Álemdegi eń ataqty arhıtetýrlar jınalyp, aqyldasa otyryp jobalaǵan-aý deısiz. Aıasofııany kórgen de armanda, kórmegen de armanda. Túrik memleketi sońǵy myń jyldyqta eshkimge keýdesin bastyrǵan joq. Uly soǵystar bul eldiń terrıtorııasyn sharpymady. Ásirese, soǵystyń qıratqysh bombalary Ystambuldy aınalyp ótip ketti. Sodan da bolar, halıfattyq dáýirdegi muralardyń murtyn balta shappaǵan.

Aınalańyz túgeldeı ótken tarıhtyń kýási. О́tken zamannyń ozyǵyn kózińmen kórip, tozyǵyn kóńilge túıip sekem alasyń. Munarasy aıǵa ilinip turǵan árbir qurylystar adamdarǵa osylaısha tálim berip, aýyr oı arqalatyp attandyrady.

Aq shaǵı Aıasofııanyń ishin aralap bir jarym saǵattaı júrdik. Tek osy estelikti oqyp otyrǵan sizge de osyndaı bir sátti sapar buıyrýyn tileımin. Sebebi, osyndaı uly muralardy jazýda qyzyl tildiń ózi álsizdik tanytady. Kózben kórmegen kisini aıtyp sendirý de qıyn.

Qurmetti oqyrman, búginshe kıeli shahar týraly osynshalyq baıan ettik. Endi Mármár teńizdiń ústindegi tolqynysty kóńil-kúıimiz týraly jazatyn bolamyz.

Ádilet Ahmetuly

Aqyn, A.Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýty Grammatıka bóliminiń qyzmetkeri