Qara dalanyń ıesi men kıesi

        Eki kúnge josparlanǵan saıahat-sapardyń alǵashqy kúni tarıhı jáne tabıǵı kádeli jerlerdi kórýge arnalǵan eken. Ol osy tizimniń shalǵaı núktesi, Narynqol men Kegenniń etegin basyp, shyǵysqa bet túzegen kerýen joldardan sál burý ornalasqan ataqty Sharyn shatqalynan bastalady. Osy joldardyń avtory bıyl kóktemde bul jerge fransýz teatr rejısseri, ónertanýshy, prodıýser Edýard Flamensty alyp kelgen-di. Sonda álemniń talaı buryshyn aralaǵan, Kolorado ústirtindegi áıgili Grand-kanonyńdy kórip tastaǵan kezegen saıahatshy alyp ańǵar, qyzǵylt qamal, mystan saılardy kórip qabaǵat qaıran qalǵan, mundaı keremettiń basqa jerde joqtyǵyn moıyndaǵan. Sondaǵy bir sózi esimde qalypty: C'est magnifique! («Bul netken keremet!»). Fransýzdar bul sózdi bir nársege asa tań bolǵanda aıtady.

          Sharyn... Aıtqandaı, bul jerge álemdik deńgeıdegi máshhúr ánshimiz Dımash Qudaıbergen túsirilim tobymen kelip, óziniń jańa sán jelisi – DQ parfıýminiń jarnama rolıgin túsirgen kórinedi. Qudaıshylyǵyn aıtaıyq, sol shamada Irlandııada, sarqyrama janynda túsirilgen ánshiniń jeti mınýttik «Znaı» beınebaıanynan Sharynda jáne Kólsaıda túsirilgen 46 sekýndtik promorolıktiń áser-qýaty áldeqaıda joǵary. Onyń sebebi, álgi túsirilimde ánshige kúsh syılaǵan týǵan jerdiń bıoqýaty, sózben aıtyp jetkizý qıyn áldebir sıqyrly magııasy bar. Rolıkti ıýtýbtan tamashalap, Sharynǵa ǵashyq bolyp qalǵan Dımash talantyna tabynýshy myńdaǵan sheteldikter osyny aıtyp otyr. О́tken jolǵy osyndaı saıahattarymyzdyń birinde ishinde seksennen asyp selkildegen amerıkan qarııa bar solardyń birqataryn Esik mýzeıinen ushyratyp edik, endi solar Sharynda da órip júr. Byltyr munda on bes myń adam kelse, bıylǵy toǵyz aıda 18 807 týrıst at basyn burǵan.

          Sharynnyń shatqalyna kisi basyna 750 teńge tólep kiresiń. Tamaqqa orta eseppen eki jarym myń teńgeni shytyrlatyp turyp sanap beresiń. Top bolyp kelip, 45 myń teńgege kıiz úı jaldap, túnep ketýge de bolady. Sheteldikter ol jaǵyna qysylmaıdy. Olardyń túsinbeıtini basqa jaılar. Mysaly, bul jerde Sharyndaı alapat kórkem, máshhúr oryn turǵanda ol ornalasqan aýdannyń nege Uıǵyr aýdany atalatynyn suraıdy. Álde bul tarıhı eski at pa, uıǵyrlar osy jerdiń aborıgenderi (baıyrǵy halqy) ma deıdi. Ne deısiń, tarıhtan qulatyp jaýap bergen bolasyń, biraq soǵan óziń de senbeı turasyń. Sebebi, osy kisiler kelgen Soltústik Amerıkada úndister rezervasııalarynyń ózi sol aborıgenderdiń atymen atalmaıtynyn, eń bastysy aýdan at qylyp taǵynyp otyrǵan etnonımniń dál osy ólkege qatysy shamaly ekenin jaqsy bilesiń. Bilesiń de «Apyr-aý, Sharyn degen at osy jerdiń aýmaqtyq-ákimshilik bólinisine ábden suranyp turǵan joq pa, árberdesin Naryn, Sharyn degen jer attary jańasha jyl sanaýymyzdan da árirek ketetin kóne túrki sózderi ǵoı, ıaǵnı qazaǵyńa da, uıǵyryńa da ortaq jer-sý ataýlary emes pe?!», – degen oıǵa ketesiń. Sharyn aýdany... Qandaı ádemi, tarıhı maǵynaly, aıtýǵa da jeńil. «Uıǵyr» dep tilińdi burap jatpaısyń.

          Osyndaı oılardyń qorshaýynda eren aǵashtarǵa jyljydyq.

          Jer jánnaty Jetisýdaǵy tabıǵat jaýharlarynyń biri – «Sharyn» memlekettik ulttyq tabıǵı parkiniń aýmaǵynda ornalasqan Eren toǵaıy. Munda birinshi bolýym. Osynda búkil Ortalyq Azııa men Eýrazııada teńdesi joq, bes mln jyldyq tarıhy bar erekshe aǵash ósedi degendi estýim bar-dy, sony kórip, qumardan shyqtyq. Bıiktigi – ushar basyna qarasań qalpaǵyń jerge túsedi, qıma beti eki metrden asady, qandaı zor adamnyń da qushaǵy jetpeıtini túsinikti, al basynyń dýdary jıyrma bes metrge deıin jaıylǵan. Muhıttyń arǵy jaǵynda sekvoııa deıtin osy áliptes asa zor aǵashtar baryn bilýshi edik, qudaıa toba, myna aǵashtar solardan bir de kem túspeıtin shyǵar. Aıyrmashylyǵy, sekvoııany álem biledi, al ǵylym Fraxinus sogdiana Bunge deıtin «soǵdy shetenin» («shaǵan ereni») pálen jyl irgesinde turyp bizdiń ózimiz endi kep kórip, kózaıym bop jatyrmyz.

          Ulttyq park aýmaǵyndaǵy eren aǵashty alqap 1015 gektar jerdi alyp jatyr. Kútimine sóz joq, alaıda biletinderdiń aıtýynsha, sońǵy jyldary Moınaq sý elektr stansasynyń salynýymen Sharyndy boılap keletin sý mólsheri kúrt azaıyp, sonyń saldarynan toǵaıdy sýlandyrý máselesi qıyndap ketken eken. Búıte berse Sharynnan basqa Koloradonyń Grand shatqalynda ǵana ósetin bul taýsynshaq (relıkt) toǵaıdan aıyrylyp qalýymyz da múmkin. Sebebi, záıtún tuqymdas shaǵan aǵashtary ylǵaldy asa jaratady.

          Toǵaıda erenniń el Aqsaqal aǵash deıtin asa eren túri de bar eken. Jaı kólik bara almaıdy. Jýrnalıst emespiz be, kóligimizden túsip jaıaý tarttyq. Úsh shaqyrymǵa jýyq joldy kórip barǵan eńbegimiz ábden qaıtty. Qaıtpaǵanda she, oıbaı-aý, erinshekter kóre almaǵandy biz, avantıýrıst tilshiler kórdik. Manaǵy eki metrlikteriń mynanyń qasynda oınap qalady: sizge ótirik, maǵan shyn, Aqsaqal aǵashtyń (ózderi úsheý) jýandyǵy sonsha, jeti adamnyń qushaǵy áreń jetedi. Dińi temirden berik, tastan qatty. Nege ekenin, sol jerde meniń oıyma Dosqan Joljaqsynov aǵamyz aıtatyn: «Quryshtan quıǵan qudiret, qarttarym, aman-saýmysyń?!» dep keletin án joldary oraldy. Alysta qalǵan baldáýren balalyq shaq, Balabıge barar jolda, Báıgequmdy boılaı Asan ata, Dosbol datqa, Oqshy áýlıelerdiń qorymynda máńgilik tynym alyp jatqan eren ata-babalarym eske túskeni eren aǵashty qushaqtap, qap-qatty qabyǵyna alaqanymdy tıgizip otyrǵanymda. Sol jerde oqylǵan Quran súreleri de aǵashqa emes, sol aǵashtaı alyp árýaqtardyń rýhyna baǵyshtaldy dep oılaımyn...

          Odan ári... Ie, odan ári ishteı «Jansyz deı ber aǵashtan jasalǵandy, al aǵashta ómir bar, anyq munym», – dep alyp, tizgininde Nursultan otyrǵan atymyzdyń – kertompaq avtobýsymyzdyń basyn tumsa tabıǵattyń taǵy bir múıisindegi Arasanǵa burdyq. Eren toǵaı bizge aýasymen qýat syılasa, tereń jer qoınaýynan túrli túzilister men hımııalyq aıqasýlar áserimen qaınap shyǵyp jatqan termal óziniń qaınaq sýymen bizdi shıpalandyrýy tıis. О́zimniń de kópten asyǵa kútkenim de osy ystyq sý. Bul sapardy uıymdastyrýshy Uıǵyr aýdany ákimdiginiń qyzmetkerleri qurǵan jospar solaı, bizdi bastap kele jatqan aýdannyń ishki saıasat basqarmasy bóliminiń basshysy Gúljahan Kəkishqyzy men aýdan ákimdiginiń baspasóz hatshysy Talant Ahmetovke de ony ózgertýge bolmaıdy.

    Arasannyń boıy qujynaǵan shıpajaı. Biraq ádettegi sanatorıı-shıpajaılar emes, munda olardaǵydaı standartty emshara júrgizilmeıdi, sebebi, Arasannyń sýy prosedýrasyz, jaı shomylyp, ishkenińmen-aq em. Arnaýly áýitte shomylǵan adamnyń qan aınalymy jaqsarady, bul – sýdaǵy mıneraldardyń teri arqyly sińip, metabolızmdi jeńildetýinen. Iá, bar gáp mıneralda – hımııalyq komponentter, organıkalyq zattar, gazdar otyz gradýstan asyńqy joǵary temperatýramen kelip aǵzańdy alyp, býynyńdy qurtyp, basyńdy qańǵytsa, onda shıpanyń dárý bolyp, boıyńdaǵy fızıologııalyq, artrıt, júıke, teri aýrýlaryn qýyp shyǵaryp jatqany dep bilińiz.

          Túnde qatyp uıyqtadyq. Tańerteń tula boıym jep-jeńil bolyp, sergek oıandym. «Jol uzaq áli, jer shalǵaı» demekshi, shıpajaıda azyraq aýqattanyp alǵannan keıin saparymyzdyń mándi de dámdi túıini ótetin Ketpentaý eteginde oryn tepken Ketpen aýylyn betke aldyq. Munda Sádiqoja atamyzǵa as berilmekshi. Ketpen aýdan ortalyǵy Shonjy kentinen shyǵysqa qaraı júz shaqyrymdaı jerde, Ketpen (Uzynqara) jotasynyń soltústik bókterindegi Úlken Ketpensaı ózeniniń ańǵarynda, bozǵylt-qońyrtopyraqty taýaldy jazyǵynda ornalasqan. Qaradala dep atalady, aıtsa aıtqandaı, jaryqtyq, qazaqtyń kádimgi qara dalasy. Aqyn, sazger, ánshi Sádiqoja Moshanuly 1917 jyly osy Qaradalanyń tóri Sarbulaq degen jerde dúnıe esigin ashqan. Taǵdyrly tulǵa. Otyzynshy jyldarǵy kúshtep ujymdastyrý kezinde aǵaıyn-aýmaǵymen Qytaı asyp, sol jaqta 1946 jyly otyz bes jasynda dúnıe salǵan. Súıegi Qulja qalasynyń mańynda jatyr. Kózi jumylǵansha «Bizdiń aýyl Ketpenniń eteginde..» dep ańyrap ótken...

          Sádiqoja atamyz ókili bolyp tabylatyn qojbanbet-aǵymsary, jalpy alban eli respýblıkalyq kólemde atap ótilip otyrǵan sharaǵa myqtap daıyndalǵany kórinip tur. Ádettegideı at shaptyryldy, balýan turǵyzyldy. Astyń aldynda Ketpen aýylynda qurmet ıesiniń keýde músini ashylyp, onyń shyǵarmashylyǵyna arnalǵan ǵylymı konferensııa, «Sádiqoja sazdary» án baıqaýy ótkizilgen. Al saltanatty sharanyń ózi osy aımaqtyń týmasy, aqyn Baqyt Bedelhanulynyń «Muń jaılatý: Sádiqoja Moshanulynyń rýhyna» deıtin óte áserli teatrlandyrylǵan qoıylymymen ashyldy. Toıdyń kórki – án ǵoı. Onyń ústine as daýysy alty qyrdy adaqtaǵan ánshige berilip otyrsa, ol án-kúısiz óter me?! Sádekeńniń sońynda jeti án qalǵan eken. Árıne, biz biletin, kezinde Dánesh Raqyshevtaı maqpal daýysty ánshiniń, ári ádebıettanýshy ǵalym, ári ánshi Qunypııa Alpysbaevtyń (Sádiqojanyń urpaǵy) aıtýynan notaǵa túsirilip, án jınaqtaryna engen «Sary bıdaı», «Ahaý, qalaýly-aı», «Ahaý, aıym», «Saǵynsań, qalqa, óziń kel», «Erkem-aı», «Bekzatym», «Aq qaz ediń, darıǵa-aı» ispetti jeti án ónerpazdyń mol murasynyń bir kesegi ǵana bolýy múmkin, jastaı ketpegende odan da molyraq bolar ma edi deısiń. Biraq sol azdyń ózi Sádiqoja atamyzdyń dástúrli án ónerinde alatyn ornyn aıqyndap tur deýge laıyq. Shara ústinde solardy Ramazan Stamǵazıev, Tileýles Qurmanǵalıev, Nurjan Janpeıisovter qulaq quryshyn qandyra oryndaǵan shaqta Sádiqoja Moshanulynyń dástúrli án ónerimizdiń ýyzyna jaryǵan ónerpaz bolǵanyna anyq kóz jetkizdik. Sádekeń ániniń shoqtyǵy – «Sary bıdaı». On tórt jasynda elden ketip qalýy sebepti jasynda atastyryp qoıǵan Ábzelhan qyzdy ańsaǵanda týǵan dúnıe. «Sary bıdaı, saǵyndym qalqam, aýylyńdy-aı» dep kelip, jas júrektiń yntyzarlyq únimen jer men kóktiń arasynda qalyqtap turyp alyp, sońynda jutylyp ketkendeı bolatyn asa empatııaly bul kompozısııany Tileýles Qurmanǵalıev shyraıyn shyǵara oryndady. Bastan-aıaq dolentege, sospırandoǵa qurylǵan shyǵarmanyń mýzykalyq taqyrybyna aınalyp turǵan «sary bıdaı» sóziniń ózi dástúrli ándegi jańalyq – Sádiqoja shyǵarmashylyǵyn arnaıy zerttegen ádebıetshi ǵalym S.Medeýbekuly men belgili dástúrli ánshi, ári mýzykatanýshy R.Stamǵazıev osylaı dep jazady. Ádette qazaq áni «Qyz emes, qyzdyń aty qyzyl bıdaı..» dep kelse, Sádiqoja babamyzdyń «Sary bıdaıy» tosyn teńeýmen órnektelgen. Onda basqa dástúrli án óńirinen bólek Jetisý aımaǵyna tán ıirim bar. Ándi tyńdaǵan kezde kóz aldyńa birden sap-sary masaǵyn kótere almaı sabaǵynan ıilip, teńizdeı tolqyǵan egis alqaby, soǵan teńelgen bıdaı óńdi, kórkemnıet Qazaq qyzynyń beınesi kelip tura qalady. Al «Ahaý, qalaýly-aıdyń» dybysqataryn joǵarydaǵy zertteýshiler majorly pentatonıkalyq ladqa jatqyzady. Daýys kólemi qazaqtyń dástúrli ánderindegideı seksta ınterval kóleminde, biraq sol kólemnen aspaı turyp-aq ándi dınamıkalyq varıasııalarymen qubyltý, joǵary regıstrdi buzbaı-aq fılırovka jáne alterasııamen (dybystardy qalaýynsha báseńdetip, kúsheıtý) ajarlandyrý, zady, qazaq ánshileriniń ǵana qolynan keletinine (qazir sahnada Dımash qoldanyp júrgendeı) Sádiqoja Moshanulynyń án aıtý stıli týrashy. Al pentatonıka jónindegi áńgime tipti bólek: burynǵy zertteýshiler qazaq ánin dıatonıkalyq dybysqatarǵa teligenimen, keıingi zertteýler onymen aralas pentatonık lad ta kezdesetinin kórsetip otyr. Munyń ózi dıatonıka án ónerimizge keıinirekteý, ejelgi pentatonıkanyń ornyn basa kelgenin aıǵaqtaǵandaı. Olaı bolsa qazaq mýzykasy áý basta Shyǵystyń bes notaly pentatonıkalyq modaldyq sazy negizinde túzilgeni anyqqa shyǵady. Osy oraıda Saǵatbek, Ramazan aǵalarymyzdyń Sádiqoja ánderin pentatonıka basymdaý bolyp keletin Arqa ánshilik dástúrimen uqsastyrýy ábden quptarlyq. Ne dese de, aınalaıyn halyqtyq mýzykamyzda aımaqtyq dástúrler, jekelegen ánshilik mektepter bolǵanymen, jalpy qazaq áni enshisi bólinbegen birtutas kesek dúnıe ekenin aıtý jón. Endeshe S.Moshanulynyń ánshilik sheberligi, kompozıtorlyq murasy osy turǵydan da zerttelýi kerek-aq...

          Qaradalanyń Ketpeninen biz osyndaı oılarmen attandyq. Iá, Internet jaǵalaǵan jaman emes, al el aralaǵan odan da jaqsy eken. Átteń, eki kún azdyq qyldy. Qazaq dalasynyń qaı qoınaýy da qut qana emes, ónerdiń, kıeniń de kenishi ǵoı. Qara dalamyzdyń ıesi de, kıesi de bar. Osy shyndyqty jáne bir uqtyryp, arnaıy press-týr uıymdastyrǵan aýdan ákimdigine, bizdi aırandaı uıytyp aparǵan B.Jókenqyzyna, sondaı-aq osy turǵyda Kólsaı, Túrgen saparlary jolynda jumystanǵan Qazaq jýrnalısteri chatyndaǵy E.Azanbek pen A.Qojamambetovaǵa alǵystan basqa aıtarym joq.

 Gúlmıra ASYLBEKQYZY