• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
21 Qarasha, 00:28:26
Qazaqstan Ýkraınanyń saýda naryǵyna alańdaýly

13 Qazan, 2019 Aıtty-eı, baýyryń!

Mánizorov kim? Ol kimge senedi?

Almaty oblysy ákiminiń orynbasary Baǵdat Mánizorovtyń asa iri kólemde alaıaqtyq jasaǵan qylmysynyń jańa faktileri paıdy boldy.

QR Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttigi tóraǵasynyń birinshi orynbasary Oljas Bektenov Almaty oblysy ákiminiń orynbasary Baǵdat Mánizorov "asa iri kólemde alaıaqtyq jasady degen  kúdikte  úı qamaqta otyrǵanyn" málimdedi. Kópshilikke beımálim Mánzioravtyń isi týraly jańa tyń faktiler jarııalandy.

t.me/jexennews saıtynda jarııalanǵan aqparatqa qaraǵanda, Mánizorov 1,8 ga jerdi aýystyrý úshin M.Baımahanov pen N.Ibraevtan 30 sotyq jer ýchaskesin zańsyz syıaqy retinde aldy degen kúdikke ilingen. Atalǵan jer ýchaskesi qyzy Mánizorova Aıgerimge satý sharty boıynsha rásimdelingeni belgili boldy.

Tergeýshilerdiń aıtýynsha, bul kelisim Mánizorovtyń qylmystyq áreketterin jasyrý úshin jasalǵan. Al satyp alýǵa 7,2 mln. teńge somasyndaǵy aqsha is júzinde N.Ibraevqa berilmegen.

Sarapshylar júrgizgen baǵalaýǵa kelsek, "Felıchı" elıtalyq aýdanyndaǵy 30 sotyq jerdiń quny 300 mıllıon teńgeni quraıdy.

Mánizorov  osy  kúnge  deıin  sybaılas  jemqorlyqqa  qarsy  organnyń  qaramaǵyna  túsken  emes. Sebebi  bas  prokýror  bar  nársege  kóz  juma  qarap, Mánizorovty úı  qamaǵyna  alýdan  bas  tarqan.

Osy bapqa sáıkes Nur-Sultan qalasynyń mamandandyrylǵan aýdanaralyq tergeý sotynyń sýdıasy A.I  Isaeva  Qazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq is júrgizý Kodeksiniń 106-baby, B.Mánizorovtyń  advokattarynyń  aǵymdaǵy jylǵy, 17 qyrkúıekte zańsyz tirkeýdi moıyndaý týraly shaǵymymen ERDR-da № 190000131000087 Baımahanovtyń aryzyn  aǵa tergeýshi  T.J. Amantaı  qarady.

Sýdıanyń sheshimine sáıkes, qorǵaýshylar sotqa deıingi tergeýdi tirkeý kezinde is júrgizýdi boldyrmaıtyn jaǵdaı dedi. Atap aıtqanda N.Ibraev pen A. Mánizorova arasyndaǵy kelisim azamattyq sot isin júrgizý barysynda taraptardyń eshqaısysy daýlaspaǵan dep málimdedi.

Sonymen birge QR Bas Prokýrordyń Qylmystyq Qýdalaý bóliminiń prokýrory B.Sh.Isabekov qorǵaýdyń dálelderin qoldap, shaǵymdy negizdemege baılanysty qanaǵattandyrýdy surady.

Sýdıa A.I. Isaeva Qylmystyq  Qýdalaý Organy  men B.S. Mánizorovtyń qorǵaýshylarymen tapsyrylǵan is málimetterin zerttep, sol qorǵaýshylarynyń Qazaqstan Respýblıkasynyń Qylmystyq is júrgizý Kodeksiniń 106-babyna sáıkes berilgen shaǵymyn qanaǵattandyrýsyz qaldyrýyn tapsyrdy.Manzorovtyń isi

QR Qylmystyq Kodeksiniń 366-babynyń 1-bóliminde para alý ne para berý máselesi qamtylǵan. Iаǵnı memlekettik fýnksııalardy oryndaýǵa ýákilettik berilgen adamnyń ne oǵan teńestirilgen adamnyń nemese jaýapty memlekettik laýazymdy atqaratyn adamnyń ne laýazymdy adamnyń, sol sııaqty shet memlekettiń nemese halyqaralyq uıymnyń laýazymdy adamynyń para berýshiniń nemese onyń ókili bolǵan adamdardyń paıdasyna jasaǵan áreketteri (áreketsizdigi) úshin, eger mundaı áreketter (áreketsizdik) osy adamnyń qyzmettik ókilettikterine kiretin bolsa ne ol laýazymdyq jaǵdaıyna baılanysty osyndaı áreketterge (áreketsizdikke) yqpal jasaı alatyn bolsa, sol sııaqty jalpy qamqorlyǵy nemese jol berýshiligi úshin ózine nemese basqa adamdarǵa aqsha, baǵaly qaǵazdar, ózge múlik, múlikke quqyq nemese múlik sıpatyndaǵy paıda túrinde jeke ózi nemese deldal arqyly para alǵandyqtan múlki tárkilenedi.

QR Qylmystyq Kodeksiniń 366-babynyń birinshi, ekinshi nemese úshinshi bólikterinde kózdelgen is-áreketter  qylmystyq top jasasa, sol sııaqty asa iri mólsherde qylmys jasalsa, múlki tárkilenip, belgili bir laýazymdardy atqarý nemese belgili bir qyzmetpen aınalysý quqyǵynan ómir boıyna aıyra otyryp, paranyń jetpis eselengennen seksen eselengenge deıingi somasy mólsherinde aıyppul salýǵa ne on jyldan on bes jylǵa deıingi merzimge bas bostandyǵynan aıyrýǵa jazalanady.

QR Qylmystyq Kodeksiniń 11-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes, qasaqana jasalǵan áreketter Asa Aýyr Qylmystar dep tanylady. Osy qylmysty jasaǵany úshin Kodekste 12 jyldan asatyn merzimge bas bostandyǵynan aıyrý, ómir boıyna bas bostandyǵynan aıyrý nemese ólim jazasy qarastyrylǵan.

QR Qylmystyq Kodeksiniń 434-babyna sáıkes, belgili bir jaqynda bolatyn óte aýyr qylmys týraly habarlamaǵany úshin alty myń aılyq eseptik kórsetkish mólsherinde aıyppul salýǵa, ne sol mólsherdegi túzeý jumystaryna, ne alty jylǵa deıingi merzimge bas bostandyǵyn shekteý tapsyrylady.

Sondaı-aq QR Qylmystyq Kodeksiniń 218-baby qylmystyq jolmen alynǵan múlikti zańdastyrý turǵysynan qarasaq ta qyzyqty!

Osy oqıǵalardan keıin mende qate bolýy múmkin kelesi pikirler qalyptasty:  

  1. Eki adam qylmys týraly habarlady (málimdemeler berildi).
  2. Qylmys asa aýyr bolýy múmkin.
  3. Bas prokýratýra Manzorovqa qatysty bultartpaý sharasyn tańdaýǵa kelispeıdi.
  4. Bas prokýratýra sotta advokattardyń bul isti joıýǵa talpynysyn qoldaıdy.
  5. Sybaılas jemqorlyqqa qarsy qyzmet osy iste qabiletsiz nemese qoldary baılanǵan!
  6. Osy ýaqytqa deıin SOT minsizdik pen zańdylyqty kórsetti! Syılastyq pen qurmet!

Eger zań tańdaýly túrde oryndalatyn bolsa, memlekettiń quqyq qorǵaý júıesine qalaı senýge bolady?

Eske salaıyq, osyǵan deıin dáriger qamalyp, is jabyldy. Sonda olar onyń sottalatynyna senimdi boldy ma? Al osy jerde ne boldy?

Bas prokýror óziniń áreketin qalaı túsindire alady? Memleket múddelerin qorǵaý qaıda?

Atalmysh is boıynsha bizge naqty aqparat qajet!

 Adılbek Bektıbaev 

Feısbýktegi paraqshasynan.


 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

     

 

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir