• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
15 Qazan, 10:32:58
Ermekbaev: Jumys qaýipti, ómirleri úshin qaýip-qater bar

11 Qazan, 2019 Suhbat

Maqsat Halyq: Memlekettiń halyqqa jasap jatqan kómeginiń de bir shegi bolý kerek

Memleket tarapynan bólinip jatqan áleýmettik kómek, nesıeniń keshirlýi el ekonomıkasyna qanshalyqty tıimdi? Jaqyn arada bıýdjet tapshylyǵy oryn almaı ma? Nelikten Qazaqstan ekonomıkasy turaqtalmaı keledi? Qamshy tilshisi osy jáne basqa da suraqtardy ekonomıst, Maqsat Halyqqa qoıyp kórdi.

– Jýyrda Qazaqstan prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń jarlyǵymen eldegi kóp balaly otbasylardyń, múgedek azamattardyń jáne taǵy da basqa áleýmettik osal toptaǵy azamattardyń kredıtiniń belgili bóligi keshirildi. Bul keshirý járdem be, álde narazy halyqtyń kóńilin aýlaý saıasaty ma?

 Áleýmettik jaǵdaıy tómen halyqtyń nesıesin keshirý – memleket tarapynan kórsetilgen járdem. Halyqtyń tólem qabilettilik deńgeıi, naqty tabysy qysqardy. 2015 jyldan beri negizgi makroekonomıkalyq kórsetkish nasharlady. 2015 - 2016 jyldarda JIО́ 1% ǵana ósti. Al ınflıasııa  deńgeıi 2015 jyly 13,6% bolsa, 2016 jyly  8,5% qurady. 2017 jyly ınflıasııa deńgeıi 7,1 %  bolsa, ótken jyly ǵana 5,3%-ǵa tústi. Bul kórsetkishter aınaldyrǵan 3-4 jyldyń ishinde 35%-ǵa jýyq halyqtyń qolyndaǵy qarajatty qunsyzdanǵanyn ańǵartady. Al eldiń naqty jalaqysy ótken jyly ǵana 3 %-ǵa ósti, onyń aldyndaǵy jyldary tek tómendegen. Salystyrýǵa kele me? Joq, árıne. Osy prosestiń barlyǵy halyq qolyndaǵy qarajattyń jutaýyna ákelip soqty. Bul – halyqtyń qolyndaǵy qarajattyń naqty qunsyzdaný kórsetkishi, al devalvasııany aıtpaı-aq qoıaıyq. Sol sebepten sońǵy jyldary halyq nesıege ómir súrýdi daǵdyǵa aınaldyrdy. Nemis ǵalymy Engeldiń tutyný zańy bar. Sol zańda halyqtyń tabysy tómendegen saıyn demalysqa arnalǵan shyǵyndary azaıyp, azyq-túlik shyǵyndarynyń artatyny aıtylady. Al qazir elimizde sońǵy jyldary azyq-túlik shyǵynyna da qarjy jetpeı jatqanyn baıqaımyz. Buǵan dálel – bizde salynyp jatqan "Rollton" kespeleriniń zaýyty. Demek, elimizde sol zaýyttyń ózine suranys bar. "Magným" sııaqty gıpermarketterde azyq-túlik aqysyn bólip tóleý qyzmetteriniń iske qosylyp jatqanyn da halyqtyń aılyǵynyń shaılyǵyna jetpeıtinin ańǵartsa kerek.  Osy tusta memlekettiń kredıtti keshirý áreketin halyqqa jasalyp jatqan járdem deýge bolady. Bir jaǵynan "bul – halyqtyń kóńilin aýlaý" degen synı pikirlerde aıtylyp jatyr. Ol – oryndy syn. Árıne, kómek kórsetýdegi maqsat olaı bolmaýy múmkin, biraq kórinis solaı bolyp tur.

– Eldegi túrli áleýmettik kómekke, nesıeniń keshirilýine qarjy ulttyq qordan alynyp jatyr. Eger dál osylaı jalǵasa berse,  ulttyq qordaǵy qarajat taýysylyp, elde bıýdjet tapshylyǵyna oryn almaı ma?

– Qaı memleket bolmasyn naryqtyq kapıtalızm zamanynda ómir súrýde. Burynǵy keńestik sosıalıstik júıe qazir tek Kýba men Soltústik Koreıada ǵana. Al basqa memleketter naryqtyq qatynastar júıesine kóshken. Naryqtyq júıeniń úlken kemshiliginiń biri – qoǵam baı men kedeıge bólinedi. Qazaqstan 30 jyl buryn táýelsizdik alǵan kezde maqsatyn aıqyndady. Biz naryqtyq ekonomıkany quramyz dep maqsat ettik. Dál osy ustanymdaǵy memleket halyqtyń áleýmettik jaǵdaıyna kóńil bólýi tıis. Azamattar jumyssyz júrgen jaǵdaıdyń ózinde aı saıyn belgili bir kólemde qarjy beriledi. Alaıda kómek alatyn adamdarda  masyldyq paıda bolady. Sondyqtan da memlekettiń halyqqa jasap jatqan kómeginiń de bir shegi bolý kerek. Árıne memleketten áleýmettik kómektiń bolǵany durys. Degenmen onyń shegi belgili mólsherden asyp ketpeýi tıis. Memleket tarapynan beriletin kómek eki jaqty ólshengen jáne oılastyrylǵan bolýy mańyzdy. Qazirgi tańda halyq áleýmettik kómekke shynaıy zárý.

Qazaqstandaǵy máseleniń biri – bizde áleýmettik kómek  eń tómengi kúnkóris deńgeıimen anyqtalady. Deńgeıi shektik mejeden tómen bolsa, halyq kedeı bolyp sanalady. Ekinshi másele – kúnkóris deńgeıi durys eseptelmeıdi.

Negizinde árbir azamattyń kúnkóris kórsetkishi bir aılyq tutynýshy sebet boıynsha eseptelinedi. Osy sebette 50 taýar engizilgen. Onyń ishinde nan, qaraqumyq, kókenister, et, maı, jumyrtqa syndy adam kúnkórisi úshin qajet dep tabylatyn ónim engizilgen. Bizdegi sol bul taýardyń tizimi óte az. Mysalǵa kórshi Reseıde bul sebetke turmysta qoldanylatyn tazalyq zattary, oqýǵa qoldanylatyn qural-jabdyq, dári-dármek qosylady. Bizde bular da joq. Sol úshin de kúnkóris deńgeıi tómen bolyp bekitilgen. Elimizde bir azamat kúnine 1000-ge ómir súre alady dep kórsetilgen.  Álemdik standart jáne BUU uıǵarymy boıynsha álemdegi eń kedeı halyqtyń ózi kúnine 5 dollar, ıaǵnı  2000-teńgege ómir súrip jatyr dep bekitilgen. Bul eń kedeı elderdiń deńgeıi. Sonda bizdegi kórsetkish eń kedeı eldiń deńgeıine jetpeı tur ma degen suraq?

Bul Ulttyq Ekonomıka Mınıstrligi men Taǵamtaný Akademııasy birge otyryp jasalatyn jumysy.

Qazaqstanda ómir súrý deńgeıi eń tómengi kúnkóris deńgeıinen tómen bolsa kedeı eldiń qatary quraıdy. Bizde qazir ol  4,3% . Álemdik kórsetkishte Qazaqstan kedeı eldiń qatarynda kóringisi kelmeıdi. Alaıda álemdik reıtıng qýalaýdyń qajeti joq, bizge halyqtyń jaǵdaıyn oılaý mańyzdy.

- Jaqynda ǵana úkimet jınalysynda bıýdjet qarjysy ıgerilmeı, bólingen aqsha esepsiz ketip jatqany úshin Májilis tóreaǵasy Nurlan Nyǵmatýlın atqaminerlerdi synǵa alyp, eskertý jasady. Bul másele jylda qaıtalanady. Buǵan ne sebep, kim kináli?

 

Kez-kelgen tıimdi menedjmentte 4 túrli fýnksııa bar. Bastapqyda jospar quryp, ony uıymdastyryp, keıin yntalandyrý jáne turaqty baqylaýda ustap otyrý.   

Bizdegi bılikte bir júıelilik joq. Elbasy joldaýy men úkimettiń usynyp jatqan baǵdarlamasynyń jaqsy ekenin kóremiz. Úkimettiń halyqqa kómekteskisi keletin yqylasy bar eken ǵoı dep oılap qalamyz. Alaıda múldem basqa sıpat oryn alýda. Ákim bolsa kóp jaǵdaıda halyqpen kelise almaı jatady.  Aıaǵy daýǵa ulasyp jatqanyn da bilemiz. Jol salamyz deıdi, joldyń aqtarylyp jatqanyn kóremiz. Jergilikti atqa minerdiń jaýapkershiliginiń joqtyǵy men memleketten bólinetin qarjynyń talan tarajǵa ushyraýy basty másele.

Kóp usynys aıtyp júrgen azamattar bar. Arnaıy blokcheın tehnologııasyn memlekettik bıýdjettiń bólinisine engizip, qandaı qarjynyń qaı jerge ketip jatqanyn kóreıik, jumys barysyn halyqpen aqparattandyryp otyraıyq dep. Sol kezde aqsha aınalymynda tazalyq ornaıtyn bolady.

- Jyl saıyn elimizde Prezıdenttiń joldaýy negizinde nemese úkimet basshylarynyń bastamasymen biraz baǵdarlama engizilip, bastaý alady alaıda belgili mejege jetpeı, nátıjesiz túrde toqtap qalady. Alaıda bólingen qarjynyń da az emes ekeni aıqyn. Osy baǵdarlamalardyń júzege asyrýda qandaı olqylyq jiberilýde?

Qazaqstan Respýblıkasyn ındýstrııalyq-ınnovasııalyq damytýdyń 2003 – 2015 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasy bolǵan.Ol úsh kezeńge bekitildi. Júzege asqan jaǵdaıda tap-tamasha jemisin beretin edi. Shyndyǵyna kelsek biz baǵdarlama qorytyndysy boıynsha ındýstrııalanǵan, ekonomıkasy, ónerkásibi damyǵan memleket bolýymyz kerek edi. О́kinishke oraı ol jerdegi kórsetilgen maqsattar men qoıylǵan mindetterdiń áli kúnge oryndalmaı jatqanyn kóremiz.  Joǵarydaǵy atalǵan strategııanyń jalǵasy retinde jańadan Qazaqstan Respýblıkasyn údemeli ındýstrııalyq-ınnovasııalyq damytýdyń 2010– 2020 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasy taǵy qabyldandy.

Shendilerge osy másele jóninde suraq qoıǵan bolatynbyz. Osy strategııanyń basy-qasynda júrgen Qaırat Kelimbetov myrza: «Biz 2007-2009 jyldary bolatyn daǵdarysty bilmeı qaldyq. Daǵdarysqa kóp qarajat kerek boldy. Biz údemeli túrde damý úshin jańa strategııany qabyldaýǵa májbúrmiz»dep jaýap bergen edi.  

Alaıda qazirgi strategııanyń ózi oryndalmaı jatyr. Jaýapty adam sońyna deıin jetkizbeıdi. Belgili bir sebeppen basqa jerge aýysyp ketedi.

Bólingen qarjyǵa naqty suraý bolmaı tur. Jazalaý bolmaǵandyqtan keıin de jobaǵa selqos qaraý basymyraq.

2007-2010 jyldary elimiz munaıǵa táýeldilikten qutylyp, basqa da tabys kózderin qarastyrýǵa kirisemiz dep bel býǵan edi. Alaıda araǵa on jyl salyp álide teńgeniń qunsyzdanýy men el ekonomıkasynyń turaqsyz bolýy munaıǵa tikeleı baılanysty. Bul táýeldilikten ne sebepti aryla almaı otyrmyz? 

Qazaqstan ekonomıkasynyń gúldenýi munaıdyń arqasynda. Munaı bolmaǵanda bundaı nátıjege jetpes edik. Sol kezeńderde shendiler arqasyn keńge saldy. «Samuryq Qazyna» qurylyp, qaramaǵynda isteıtin azamattar enshiles kompanııa qurdy. Bunyń da maqsaty shendilerdiń balalarynyń jumys isteýine jaǵdaı jasaý úshin. Tamasha aılyq, jetistirip  jumys isteý joq. Sol jerde istesek boldy degen tendensııa ǵana qalyptasqan bolatyn.

Naqty aıtsaq 20%  qyzmetkeri ǵana ter tógip eńbek jasaıtyn edi. Keıin munaı baǵasy quldyraǵan kezde bizdegi eńbek ónimdiligi tómen ekenine kózimiz jetti. Ekonomıka damymaı otyrýdyń bir sebebi naryqta memlekettik monopolııa ústemdigi kóbirek.

Teńgeniń qunsyzdanýyna álemdegi ekonomıkalyq aqýal, munaı baǵasy, alpaýyt elder arasyndaǵy saýda soǵystary syndy syrtqy faktor áser etýde. Al ishki faktorǵa keletin bolsaq ishki naryqtaǵy óndiristiń bolmaýy, ekonomıkanyń naqty sektorynyń damymaýy, ulttyq bank aralasýy syndy dúnıeler yqpal etedi.

Damýshy elderde valıýta turaqsyzdyǵy bar. Bul halyqtyń turmysynyń túzelmeýine zor yqpal etedi. Qoldaǵy qarajat tez qunsyzdanyp, tólem qabilettiligi tómendeıdi.

- Qazirgi tańda qyzý talqyǵa túsip jatqan taqyryptyń biri: Qytaıdyń Qazaqstanǵa ınvestısııa quıýy. Qazaqstanda júzege asyrylatyn Qytaıdyń 55 jobasy. Halyqqa úreılenýge negiz bar ma?

 Bul máselege jan-jaqty kózqaraspen qarap kórdim. Qytaıdan ınvestısııa tartyp júrgen azamattardyń sózinshe, biz Qytaıdan ınvestısııa tartý úshin biraz ter tókken edik. Qytaıdan endi ınvestısııa tarta bergen kezimizde halyq dúrligip, alańdaýshylyq bildirýde.  Halyqty da túsinýge bolady. Negizgi sebep úkimetke degen senimniń joqtyǵy.

Zań boıynsha eger de sheteldik kompanııa bizde jumys jasaıtyn bolsa qyzmetkerler arasynda (ıaǵnı basqarýshy top menedjerler) sheteldikterdiń úlesi 30%-dan  aspaýy kerek. Qarapaıym jumysshylar úlesi 10%-dan aspaýy kerek. Meıli bir kompanııada  100 adam bar desek 10 jumysshy ǵana Qytaı azamaty bola alady. Eger ol saqtalmaı jatsa, ol áshkerelený kerek.

Memleket tarapynan bundaı zańdar qarastyrylǵan. Endigi másele bul zańdardyń oryndalýyn tolyqqandy qamtamasyz ete me, keıbir óz qulqynyn oılaǵan jergilikti shendiler attap ketpeı me? Qytaı ınvestorlary kelip osy sala boıynsha jaýapty tulǵalardy satyp almaı ma?  Bul jerde halyqtyń memleketke degen senimi aıtarlyqtaı mańyzǵa ıe.

О́tkende Jeńis Qasymbek Qytaıdyń 55 jobasy boıynsha esep berýge daıyn ekenin aıtty. Ol árıne jaqsy tendensııa. Imperııalyq oıy bar yqpaldy memleketpen baılanysqa túsip, jasalǵan memarandým men kelisimder jaıynda halyqty aqparattandyrsa, ár joba jaıly jan-jaqty aıtylyp, jasyryn bolmasa el kóńilindegi kúdik  te arylady.

– Aldaǵy ýaqytta Qazaqstannyń ekonomıka salasynda qandaı olqylyqtar túzetilýi tıis dep oılaısyz?

 Úkimet tarapynan halyqqa kómektesýge degen lep, yqylas baıqalady. Árıne, qabyldanyp jatqan zańdar men túrli jobalar sońyna deıin naqty júzege assa deımin. Barlyǵy túptep kelgende halyqtyń áleýmettik jaǵdaıyn kóterýdi maqsat etedi. Sonda da bizde kóbinese sandar ádemilenip turǵany kórinedi. Ol jumyssyzdyq, ınflıasııa deńgeıine qatysty bolsyn.

Eldegi jumyssyzdyq deńgeıi 4,8%  dep statıstıka ádemi kórsetip tur. Jumysbastylardy esepke alǵanda 2 mln-nan astam halyq ózin-ózi jumyspen qamtamasyz etip otyrǵandar dep keltiriledi. Olardyń ishinde qanshasy naqty jumys jasap otyrǵany da belgisiz. Endi ǵana osy másele qozǵalýda.  О́zin-ózi jumyspen nátıjeli qamtamasyz etip otyrǵan jáne nátıjesiz qamtamasyz etip otyrǵandar dep bólinýde.

Eldegi jumyssyz adamdardy naqty jumys ornymen qamtamasyz etip, qolǵa alynsa.  Sybaılas jemqorlyq, kólegeıli ekonomıkany jartylaı bolsyn jeńip, jasyryn emes resmı naryq qalyptassa biraz másele sheshilip, halyqtyń senimi de artar edi.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir