• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
15 Qazan, 10:29:52
Ermekbaev: Jumys qaýipti, ómirleri úshin qaýip-qater bar

11 Qazan, 2019 NEWS

Dollar nege 392 teńgeden satylyp jatyr, teńge eńse tikteı me?

Naq qazir Qazaqstan qor bırjasynda bir dollardyń quny 389,50 teńgege baǵalanyp tur. Biraq Almatydaǵy valıýta aıyrbastaý pýnktterinde qatarynan ekinshi kún bir dollar 392 teńgeden satylyp jatyr. Munyń sebebi nede?

Ekonomıka ǵylymynyń doktory, professor Beısenbek Zııabekovtyń aıtýynsha, bul arada alypsatarlar taǵy da "pysyqtyq" tanytyp otyr. Mamannyń paıymynsha, qazir valıýta alypsatarlarynyń "juldyzdy" sáti týyp tur. Olar osy sátti utymdy paıdalanyp, onsyz da qysym túsip jatqan ulttyq valıýtaǵa odan ári qysym kórsetýde.

– Valıýta alypsatarlary qazir dollarǵa suranystyń artyp, ishki-syrtqy ekonomıkalyq faktorlardyń qubylyp turǵanyn biledi. Buǵan qosa qolynda qarjysy bar adamdar da dollar arzandasa dollar satyp ala qoıyp, qymbattasa ony sata qoıyp, ústinen tıyn-teben tabýǵa mashyqtanyp qaldy. Mine, osynyń barlyǵy valıýta aıyrbastaý pýnktteri úshin tıimdi bolyp otyr. Sondyqtan birinshi kezekte osyǵan qatysty zańdy qataıtý kerek, – deıdi maman.

Ekonomıst-ǵalymnyń bul pikirin qarjyger Arman Mýsın de qýattap otyr. Onyń pikirinshe, valıýta baǵamyn joǵarylatyp, tómendetip oınaý bizde qalyptasqan qubylys.

– Kesheden beri valıýta aıyrbastaý oryndarynyń arasynda bir dollardy 392-393 teńgege baǵalaǵandary boldy. Bul arada iri valıýta alypsatarlarynan teńgeni qorǵaıtyn sharalar qarastyrylýy kerek. TMD elderinde, shet memleketterde otyryp alyp kásibin dóńgeletip otyrǵan valıýta alypsatarlary biz úshin qaýipti. 1992 jyly AQSh-ta "qaraly beısenbi" oryn aldy ǵoı. Sol kezde AQSh-taǵy valıýta alypsatarlary bırjadaǵy aksııalardyń qunyn túsirip jiberip, AQSh bir kúnde 25 mlrd dollar shyǵyn kórgen bolatyn. Bul qazirshe eseptegende – 320 mlrd dollar. Sondyqtan bizge bolashaqta "Valıýta alypsatarlaryna qatysty zańdy da kúsheıtip, memlekettik baqylaýdy rettep alǵannyń da artyǵy joq", – dedi Arman Mýsın.

Budan bólek mamandar qazir kók qaǵaz qunynyń "ushyp" turǵanynyń sebebin geosaıası jáne saýda táýekelderiniń órship turǵandyǵymen de baılanystyryp otyr. Qarjyger Arman Mýsınniń aıtýynsha, shilde aıynan bastap 2019 jyldyń ekinshi jartyjyldyǵy úshin birqatar salyq túrlerin tóleý bastalǵan bolatyn.

– Shilde aıynan bastap eksportqa tólenetin salyq, qosymsha qun salyǵy, renta salyǵy tólenip jatyr. Osyǵan baılanysty Qazaqstan qor naryǵynda dollarǵa suranys artty. Suranys artqannan keıin dollardyń baǵamy da kóterildi. Budan soń byltyrdan beri AQSh  tarapynan kórshi Reseıge qarsy ekonomıkalyq blakadalar salynyp jatyr. Neshe jyl qatarynan sanksııanyń astynda qalǵan Reseı ekonomıkasyna da es jııý qıynǵa soǵyp otyr. Osynyń barlyǵy aınalyp kelgende Qazaqstanǵa yqpal etpeı qoımady. Ekonomıkalyq aımaqqa birikken el retinde bul da bizge áserin tıgizdi. AQSh pen Qytaı arasyndaǵy sanksııa, AQSh pen Iran arasyndaǵy ekonomıkalyq qıyndyqtar osynyń barlyǵy aınalyp kelgende birqatar elderge keri áser etýde. Al osy arada ózimizdiń ishki naryqtaǵy faktorlar qosarlanyp teńgege aıtarlyqtaı qysym túsýde. Sondyqtan bul arada biz shamamyz keletin ishki naryqtaǵy ahýaldy retteýge kúsh salý kerek. Úkimettiń aldyn alypsatarlar orap ketpeýi tıis. Mysaly, Úkimet jalaqy, járdemaqy, zeınetaqyǵa ústeme qossa, alypsatarlar dereý taýar baǵasyn ósire qoıady. Bul da olardyń qoldan jasap otyrǵan qıyndyǵy. Sol tárizdi valıýta alypsatarlary da buryn satyp alyp qoıǵan dollarlaryn utymdy sátti paılanyp qymbattata qoıǵandy doǵarý kerek. Tıisti oryndar osy jaǵyn qadaǵalaý kerek, – deıdi qarjyger.

Qarlyǵash Zaryqhanqyzy




Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir