• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
14 Qazan, 05:16:10
Rasýl Jumaly: Qandastardyń «taý-tasty basyp óttik» deýi qısynǵa kelmeıdi

10 Qazan, 2019 Ádebıet

"Bul – Abaıdyń sýreti emes"

Ústimizdegi jyldyń 2 qazany kúni Tımýr Ýstemırovtiń «Karavan» pýblıkýet redchaıshýıý fotografııý molodogo Abaıa» degen «Karavan» gazetinde jarııalanǵan jas Abaıdyń «fotosyna» qatysty maqala jaryq kórgennen keıin, áleýmettik jelide abaıtanýdaǵy taǵy bir daýly taqyryp qyzý talqyǵa tústi.

2018 jyldyń 2 qazany kúni Tımýr Ýstemırovtiń «Karavan» pýblıkýet redchaıshýıý fotografııý molodogo Abaıa» degen «Karavan» gazetinde jarııalanǵan jas Abaıdyń «fotosyna» qatysty maqala jaryq kórgennen keıin, áleýmettik jelide abaıtanýdaǵy taǵy bir daýly taqyryp qyzý talqyǵa tústi. Jańa fotosýrettiń qaıyra ǵylymı aınalymǵa túskenine qoldaý bildirip, pikirlerin qaldyryp jatqan elimizge belgili ǵalymdar da boldy. «Qazaq ádebıeti» gazetindegi: «Bul – Abaıdyń sýreti emes», - degen Mekemtas Myrzahmetov pen Tursyn Jurtbaıdyń pikirlerine kelispeıtin qarsy oılar kóptep aıtylyp, «mine jas Abaı» dep osy «jańalyqty» nasıhattaýshylar basym bolyp jatty. Keıbir zertteýshilerimiz: «Zamanynda Álekeń men Muhańnyń arasy onsha táýir bolmaı, sonyń kesiri Marǵulannyń Abaıtanýda ashqan biralýan jańalyqtaryna kedergi jasady, ıaǵnı Muhań bastaǵan zerteýshiler moıyndaǵan joq bolatyn.

Endi zaman ózgerdi. Demek abaıtaný baǵytyndaǵy keıbir kúmándy, daýly máselelerge jańasha, búgingi ǵylym turǵysynan kelý qajet dep bilemin»,-deı kelip, M.O.Áýezovtiń bul fotony moıyndamaǵanyn ózi dáleldeı kele, «Bul fotony jarııalaǵan M.O.Áýezovtiń ózi bolatyn. Odan artyq qandaı dálel kerek»,- dep eldi shatastyryp ta jatty. Shyndyǵyn kelsek eldi shatastyratyndaı jaǵdaı emes qoı. Abaıdyń qazirgi tańǵa jetken eki fotosymen salystyryp jiberseńiz Tursyn Jurtbaı aıtqandaı: «Bul sýret pen Abaıdyń túpnusqadaǵy keıpine anyqtap qarasaq, ekeýi eki bólek adam bolyp shyǵady. «Abaıdyń moıny qysqa edi, ıyǵymen birdeı edi»,- dep jazady óziniń balasy Turaǵul. Al myna sýrettegi moıyndy qara? Kóziniń aıasyn, murnyn, mańdaıynyń bitisin qara. Bul - Abaı emes». Áıtse de qarsy pikir aıtýshylar «Jas Abaıdyń» fotosyn aqyndy keıingi kezderi salynǵan sýretshilerdiń eńbekterimen salystyryp, uqsaqtyqtarǵa mańyz berip jatty. 

Sál sheginis jasasaq, bul daýly taqyryp «Karavanǵa» deıin de birshama kóterilgen. 1970 jyly «Qazaq ádebıeti» gazetinde uly aqynnyń 125 jyldyǵyna oraı «Jas Abaıdyń fotobeınesi» atty Álkeı Marǵulannyń kólemdi maqalasynda osy sýret jarııalanyp jáne fotoǵa túsý erekshelikteri, fotodaǵy ózge de kisiler týraly málimetter berilgen. Keıingi jyldary da «23 jastaǵy Abaıdyń sýreti», «Abaıdyń jas kezindegi sýreti men kúıleri» syndy maqalalar jaryq kórip, «Maqsatym til ustartyp, óner shashpaq» atty kitaptyń muqabasynda osy sýret jaryq kórgen edi.

Osy taqyrypta jekelegen izdenýshilerge belgili bolǵanymen, qalyń kópshilikke uǵynyqty bolýy úshin Álkeı Marǵulan negizdegen «Abaıdyń fotoǵa túsý» jaıyna qysqasha óz sózderimen toqtala keteıin.

Álkeı Marǵulannyń aıtýy boıynsha: «Jas Abaıdyń fotoǵa birinshi túsýi 1868 jyly Kúnbatys Sibirdi aralaýǵa shyqqan uly knıaz Vladımırdiń Ombyǵa kelýine baılanysty bolǵan. Bul knıaz sol kezdegi Rossııanyń patshasy Aleksandr II-niń balasy...

Knıaz Samar qalasynan shyǵyp, Orynbor keledi. Odan Troıski, Qyzyljardy basyp Ombyǵa kelip toqtaıdy. Bul jerde bir juma bolyp qazaq halqynyń oıyn-saýyǵyn kóredi, sol kezdegi qazaq basshylarymen kezdesedi».

Álkeı Marǵulan knıazdiń kelýi men osy kezdegi sátterdi fotoǵa túsirýshi - Kessler deıdi. «Kesslerdiń fotolarynyń bári tamasha. Alaıda onyń ishindegi kózge erekshe túsetin jas Abaıdyń fotosy. Abaı Kesslerdiń «Depýtasııa Kırgız Semıpalatınskoı oblastı» degen fotosynda sýrettelgen. Munda barlyǵy 14 kisi túsken. Onyń ishinde Musa, Shalǵymbaı, ol ekeýiniń ortasynda voennyı gýbernator Okolnıchıı, Musanyń oń jaǵynda jas Abaı, Shalǵymbaıdyń sol jaǵynda otyrǵandar sol kezdegi Qarqaraly dýanynyń qazylary Kópbaı Esetov pen Malybaı Baıǵutty bolýy kerek. Bulardyń bári syıly túrde, oryndyqta otyr. Olardyń arqasynda turǵandardyń ishinde (soldan ońǵa qaraı) Qusaıyn Boshtaev, túri Turashqa uqsaǵan Qunanbaıdyń úlken balasy Qudaıberdi bolýǵa tıis. Abaı men Qudaıberdi, Musa úsheýi sol kezdegi sypaıy qońyr kıimmen tússe, ózgeleri jarqyrap, oqamen jıektelgen keń shapandarmen túsken. Keıbireýleri (Kópbaı Esetov) qylysh asynyp túsken. Aldynda sypaıy túrde otyrǵan eki jigittiń bireýi Musataı Táttimbetov bolsa, endi bireýi Júsip Alshynbaev bolýy kerek. О́ıtkeni Abaıdan keıin bul topta ol ekeýinen jastaýy bolýǵa múmkin emes.

Abaı bul jyly 24 jasta»,- deıdi ǵalym. Sonymen qatar maqalada fotodaǵy Abaıdyń bet-peınesine, kıim erekshelikterine, balalarymen uqsastyqtaryna t.b kóptegen jaılarǵa toqtalady.

Endi búgingi kóterilip otyrǵan máseleniń túp-tórkinine, negizgisine kelsek...

Iıa, 1970 jyly Álkeı Mar­ǵu­lan «Jas Abaıdyń fotobeı­nesi» atty maqalasynda osy fotony jarııalaıdy. Biraq sol kezdiń ózinde de bul sýrettiń Abaıdiki emes ekenin dáleldeıtin maqalalar men hattar jazylady. Sol kezdegi Abaı mýzeıiniń ǵylymı qyzmetkeri Muzdybaı Beısenbaev Álkeı aǵamyzǵa hat jazyp, oǵan búkil qyz­met­kerleri qol qoıyp jiberedi. Amantaı Sa­taevtyń maqalasy men Muzjdbaı Beısenbaevtyń hatyna Álkeı Marǵulan esh jerde qarsylyq bildirmegen. Soǵan qa­raǵanda ondaǵy qarsy pikirlermen kelisken bolýy kerek.

«Jobalap sóılegen ǵylymǵa dálel bolmaıtyny» anyq. Sondyqtan da bul fotodaǵy jas Abaı emestigin jáne Álkeı Marǵulan jobalap jazǵandarynyń shyndyqqa sáıkes kelmeıtinin túrli baǵytta sanamalap, satylap, dáleldep kórelik... 

Birinshiden egerde sýret 1868 túsken bolsa, Álkeı Marǵulan aıtqandaı «Qunanbaıdyń úlken balasy Qudaıberdi» fotoǵa túsýi múlde múmkin emes. Sebebi 1866 jyldyń sáýir aıynda Qudaıberdi qaıtys bolady. Sol sebepti de Abaı aǵasy qaıtys bolǵannan keıin Kúshik Tobyqty eline bolystyq qyzmet atqarady.

 Ekinshiden, «jas Abaı» degen fotonyń keýdesinde medal, ordenge uqsas nárse taqqan. Al 23-24 jasynda Abaıdyń medal nemese arnaıy tósbelgimen marapattalǵandyǵy týraly esh derek joq. «Al bolystyqqa kandıdat bolyp júrgen jas myrzanyń jyltyraq túıme men medal taǵýy - tań qalatyn nárse emes dep sanaımyn»,- dep jazypty áleýmettik jelide bir ǵalym. Abaıdy esh dálelsiz jyltyraqqa áýes qyldyryp qoıýdyń esh qısyny kelmes. Tursyn Jurtbaı aǵamyz aıtqandaı: «Qarǵybaý taǵyp...»,- dep Abaı ózi synaıdy mundaıdy».

 Úshinshiden, eń negizgi dálelimiz tómendegindeı bolmaq...

 Fotony túsirýshi - Álkeı Marǵulannyń óz sózimen aıtaq «kelistire túsirýshi - Kessler».

Kessler degen kim? Osy suraqqa jaýap izdep, mynadaı derekter taýyp otyrmyz. Isaak Ermolaevıch Kessler Omby qalasynda alǵashynda kitap dúkeniniń ıesi bolǵan. 1870 jyly fotoatele ashqan. Bul Ombyda ashylǵan ekinshi foto túsiretin mekeme edi. Oǵan deıin 1855 jyly A.G.Temkınniń mekemesi ǵana jumys jasaǵan deıdi tarıhshylar. I.Kesslerdiń kásibı fotograf retinde «juldyzdy» sáti 1891 jyly, patshazada Nıkolaıdyń (keıinnen Nıkolaı II patsha) Ombyǵa kelýimen baılanysty boldy. Patshazadany túsirgen fotolary úshin I.Kessler «Aleksandr III úlken medalimen» marapattaldy jáne «Uly mártebeli patshazada Nıkolaı Aleksandrovıchtiń jazbasha alǵysyna» ıe bolǵan. Fotograf keıinnen ózi túsirgen fotosýretterdiń syrtyna osy marapattardy 1891 jyly alǵany jaıly jazýmen shyǵaratyn bolǵan. Sebebin aıtpasa da túsinikti shyǵar.

Dálel retinde myna anyqtamalyqtardy da usynǵandy jón kórdik:

- «Kessler Isaak Ermolaevıch - omskıı fotograf, vladeles fotomasterskoı (s 1870 goda) ı knıjnogo magazına. Pervym ız fotografov goroda pereshıol k vnepavılonnoı sıomke. Snımal prıezd v Omsk sesarevıcha Nıkolaıa Aleksandrovıcha v 1891 godý».

- KESSLER Isaak Ermolaevıch (Kesler), meshanın Kovenskoı gýbernıı. Omsk, Aktıýbınskoı obl., Ilınskıı forshtadt/Tıýmen. Vladeles fotografıı v Omske «Sýshestvýıýshaıa s 1870 g. fotografııa I.E.Kessler, za kazıonnye snımkı ýdostoen Vysochaıshıh nagrad ı pısmennoı dýshevnoı blagodarnostı E.I.Velıchestva nyne sarstvýıýshego Gosýdarıa Imperatora Nıkolaıa Aleksandrovıcha za fotografıcheskıe portrety ı v grýppe so svıtoı, mnoıý snıatymı v Omske v 1891 g.».

Sońǵy dálelimizdi qorytyndylaı aıtsaq 1868 jyly knıaz Vladımır Aleksandrovıchtiń Ombyǵa kelgen saparyn I.Kessler fotoǵa túsirmegen. Ol óz fotopavılonyn 1870 jyly ashqan. Ol kezde fotoǵa túsirý úshin birshama ýaqyt qımylsyz otyrý qajet bolǵan, sebebi keskinniń aıqyndylyǵy men fokýsyn dáldeý biraz ýaqytty qajet etetin. Sol úshin arnaıy pavılondar uıymdastyrylatyn.

Sóz sońynda maqaladaǵy sáıkessizdikterdi aıta kele sýrettegi «jas Abaı» emes. 

 

Jandos Áýbákir

Abaı mýzeıiniń dırektory, f.ǵ.k., dosent

adebiportal.kz

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir