• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
21 Qazan, 01:44:59
Nazarbaev: "Nur Otan" halyqty mazalaıtyn máselelerge aralaspaıdy

09 Qazan, 2019 Barlyq aımaqtar

TÚRKSOI-dyń tartýy

«Úsh arys» kitap-albomynyń tusaýkeseri jáne Ilııas Jansúgirovtyń týǵanyna 125 jyl tolýyna arnalǵan ádebı kesh ótti.

Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq kitaphanasynda Halyqaralyq TÚRKSOI uıymynyń bastamasymen jaryq kórgen «Úsh arys» kitap-albomynyń tusaýkeseri jáne Ilııas Jansúgirovtyń týǵanyna 125 jyl tolýyna arnalǵan ádebı kesh ótti.

Shara aıasynda Ulttyq kitaphananyń qorynan Ilııas Jansúgirovtiń ómiri men shyǵarmashylyǵyna arnalǵan «Halyq ómiriniń qaharman jyrshysy» atty kitap kórmesi de uıymdastyryldy

Is-sharany QR Ulttyq kitaphanasynyń ǵylymı hatshysy Bolat Júnisbekov ashyp, Halyqaralyq TÚRKSOI uıymynyń Qazaqstandaǵy ókili Asqar Turǵanbaev júrgizip otyrdy. TÚRKSOI tapsyrysymen kitapty jaryqqa shyǵarǵan «Central Asia Production» kompanııasynyń dırektory Berik Barysbekov albomnyń daıyndalýy týraly baıandap, sóziniń sońynda osy iske tikeleı atsalysqan birneshe sýretshige halyqaralyq uıymnyń marapatyn tapsyrdy.

rekyrr

Qazaqstannyń Eńbek Eri, Halyq jazýshysy Oljas Súleımenov pen mádenıettanýshy-ǵalym, memleket jáne qoǵam qaıratkeri Murat Áýezov «Úsh arys» kitap-albomynyń tusaýyn kesip, mereıtoılyq sharaǵa qatysty oı-tolǵamdarymen bólisti. Ilııas Jansúgirovtiń uly Saıat Jansúgirov ákesi týraly estelikterin áńgimelese, QR UǴA M.O.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń dırektory Kenjehan Matyjanov «Úsh arys» kitap-albomynyń erekshelikterine toqtalyp, quttyqtaýlaryn jetkizdi.

Kesh sońynda dástúrli ánshi Erlan Tóleýtaı, J. Asfendııarov atyndaǵy Qazaq Ulttyq medısına ýnıversıtetiniń  oqytýshysy Tóleýbek Zaısanbaev  pen stýdentteri M.Biláshov, A.Mamedov jáne L.Mıshralar ánnen shashý shashty. Keshke Sáken Seıfýllınniń týystary,aqyn-jazýshylar, otandyq zııaly qaýym ókilderi, BAQ ókilderi túrkitildes halyqtardyń dıasporalary jáne oqyrmandar qatysty.

«Úsh arys» albomy qazaq ádebıetiniń «Úsh arysy», «Úsh báıteregi» atanǵan, úsheýi de bir jylda (1894) jaryq dúnıege kelip, bir jylda (1938) stalındik repressııa qurbany bolǵan Sáken Seıfýllın, Ilııas Jansúgirov jáne Beıimbet Maılınniń ádebı muralaryna arnalǵan. Bul jobanyń maqsaty -  ádebı týyndyny qylqalam sheberiniń kózimen taný, kórnekti aqyn-jazýshylardyń ádebı shyǵarmalaryn kórkemsýret, keskindeme óneri arqyly tanytý, sondaı-aq, olar ómir súrgen kezeńdegi tarıhı týyndylar men zamanaýı eńbekterdi bir albomǵa toptastyrý. Jınaqqa ótken ǵasyrdaǵy jáne qazirgi zamanǵy belgili otandyq qylqalam sheberleriniń atalǵan  aqyn-jazýshylardyń ádebı shyǵarmalaryn oqı otyryp dúnıege ákelgen kórkemsýret týyndylary engizilgen. «Úsh arys» jınaǵy – Sáken Seıfýllın, Ilııas Jansúgirov jáne Beıimbet Maılınniń 125 jyldyq mereıtoıyna daıyndaǵan Halyqaralyq TÚRKSOI  uıymynyń arnaıy syıy.

Albom Halyqaralyq TÚRKSOI  uıymynyń tapsyrysymen «Central Asia Production» kompanııasy tarapynan qazaq jáne orys tilderinde Germanııada basyldy. Muraǵattardy izdeý, arhıv, mýzeı materıaldaryn saralaý, tarıhı kórkemsýretterdi jańǵyrtý jáne aýdarma jumystaryn atalǵan kompanııa iske asyrdy.

«Túrki áleminiń IýNESKO-sy» degen atpen tanylǵan Halyqaralyq túrki mádenıetiniń uıymy (TÚRKSOI) 25 jyldan astam ýaqyt boıy túrki áleminiń mádenı murasyn halyqaralyq deńgeıde nasıhattaý, saqtaý jáne zertteý jumysyn belsendi túrde atqaryp keledi. Halyqaralyq uıym jyl saıyn túrki áleminiń mádenıeti men óneriniń damýyna qomaqty úles qosqan  kórnekti  mádenıet qaıratkerleriniń mereıtoılaryna oraı ataýly jyl jarııalap, mádenı-shyǵarmashylyq sharalar (konsertter, kórmeler, qoıylymdar, ǵylymı-praktıkalyq konferensııalar jáne t.b.) uıymdastyrý arqyly olardyń atyn dúnıejúzilik qaýymdastyqqa tanytýda.

Ortalyǵy Almaty qalasynda ornalasqan «Central Asia Production» kompanııasy  ımıdjdik basylym salasyndaǵy otandyq úzdik kompanııalardyń biri. Kompanııa buǵan deıin de Halyqaralyq TÚRKSOI  uıymymen birigip birneshe iri jobalardy iske asyrǵan. О́tken jylǵy  Shyńǵys Aıtmatovtyń 90 jyldyq mereıtoıyna oraı shyǵarylǵan «Aımatovty oqyǵanda» atty kórkemsýretter jınaǵy álemniń túkpir-túkpirindegi ónersúıer qaýymnan  óte  joǵary baǵa aldy.

Jaqynda ǵana osy kompanııa basyp shyǵarǵan «Uly Dala tarıhy» kitaby 2019 jylǵy «Evropada shyqqan eń sapaly kitap» ataǵyna ıe bolyp, konkýrsqa qatysqan 100 kitaptyń ishinen Card Couture Award 2019 syılyǵyn jeńip aldy. QR Tuńǵysh Prezıdenti qorynyń tapsyrysymen Germanııada basylǵan bul kitapqa QR Tuńǵysh Prezıdenti-Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Tarıh tolqynynda» kitaby negiz bolǵan.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir