• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
15 Qazan, 10:23:01
Ermekbaev: Jumys qaýipti, ómirleri úshin qaýip-qater bar

09 Qazan, 2019 NEWS

Ystambulda adasý – bir ǵanıbet

Osy bir kúndiz esten, túnde tústen ketpeıtin sapardyń qarsańynda, óz basym Anadoly eline jetpeı-aq, Alataý bókterinde tolqynysqa toly kúıde júrdim. Sebebi, berisin aıtsaq týystas túrik jurtynyń tý tikken qut mekeni, arysyn aıtsaq kúlli adamzatqa ortaq órkenıettiń uly qazany ispetti Ystambul qalasyna barý – eldiń ótkeni men ketkenine kóbirek úńilip júretin bizdiń sanamyzǵa santúrli saýaldar ázirlep qoıǵan bolatyn. «Tirisinde Ystambuldy kórgen kiside arman bar ma?» degen kóne aıtylym qulaǵymda jańǵyryp kóp júrdi. Ataqty Napeolon:«Eger jeńiske jetsem, osy ataqty qalany ımperııaǵa astana eter edim» dep aýzynyń sýy qurysa, al, Babam Dospambet jyraý: «Azaýlynyń Ystambuldan nesi kem» dep eki iri qalany shendestire sherin tógedi.

Ýkraın astanasy Kıevke tórt saǵat aıaldap alyp, Ystambulǵa bet túzegen ushaq alyp qalanyń jańa áýejaıyna kelip qondy. Qalanyń shekten tys ulǵaıyp ketýine baılanysty, Ystabuldaǵy Atatúrik áýejaıyn kóshirip, qaladan uzaq baıtaq jazyqqa salǵan jańa áýejaıy osy eken. Bul ushaqjaıdyń ózi bir shaǵyn qala sııaqty. О́te úlken ári zamanaýı qurylystarmen gúldeı jaınap tur.

Kartınkı po zaprosý novyı aeroport stambýla otzyvy

Bizdi osy qalada turatyn, endi ǵana elgezek jeli arqyly syrlas dosymyzǵa aınala bastaǵan Erlan atty azamat kútip aldy. Almatydan kelgen segiz jolaýshy eki taksıge bólinip ornalastyq. Eki jeńil kólik úlken shaharǵa kiretin kúre jolda quıryq tistesip zymyrap keledi. Tarıhta batystap jyljı kóship, jyǵyla qonaqtap, Egeı teńizine at basyn tiregen oǵyz túrikteriniń eline emes, ózimizdiń atalas bir týystyń úıine kele jatqandaı kóterińki kóńil-kúıdemiz. Kún shaıdaı ashyq. Dańǵylda keptelis joq. Kóz aldymnan osydan myń jyl burynǵy arpalysqa toly Anadoly taǵdyry kóshken kerýendeı eles berip jatty. Mingen jeńil kólikterimiz úlken joldan burylyp, Qalanyń ishine iline bere qıly-qıly soqpaqtardan ótip, "Kupeli palace"degen aq boz úıge tumsyǵyn tirep toqtady.

Erinbeı jazǵan kisige ushaqjaıdan qala ortalyǵyna deıingi elý shaqyrymdyq osy joldyń ózi birtalaı syr aıtar edi. О́zgeshe úlgidegi qala, seńdeı soǵylǵan kóp adam, kósheniń tarlyǵy, yrǵaǵy tez shahar ómiri, kóne men jańa ushtasqan santúrli qurylystar, boı talasqan ǵımarattar. Bárinen qyzyǵy, anda-munda sheti kórinip qalatyn alyp teńiz...

 Kartınkı po zaprosý bıýıýkada

Qonatyn jerge ornalasyp alǵan soń, Erlan ekeýmiz oıly-qyrly kósheler boıymen jaıaýlatyp, keńes quryp, júrip kettik. Baǵyt – Sultan Ahmet meshiti. Alakeýim aqshamda tula boıy tunǵan jádiger, tarıhtyń san túrli syn saǵatyn basynan ótkizgen osy qulshylyq úıine kirip shyqtyq. Jarty bóligine qaıta jóndeý jumysy júrip jatsa da, alty munaraly asqaq meshitke kelýshiler kóp-aq eken. Álemniń ár buryshynan keletin adamzat balasynyń bárin tańdandyryp, mańdaıyna ilgen quran sózimen nurlanyp, báz baıaǵysyndaı, bıiktik pen tazalyqtyń, kónelik pen qaısarlyqtyń sımvoly bolyp, eńsesin tiktep tur eken ejelgi eskertkish.

Kartınkı po zaprosý sultan ahmed mosque

Sol tóńirektegi shaıhanalardyń birinen túriktiń qoıý qara shaıyn iship, tamaqtandyq. Erekeń de qazaq sóziniń qaımaǵyn qalqyǵan bilimdi jigit eken. Áńgimeniń tıegin aǵytyp otyrdy. Bul dastarqanda Admatydan kelgen taǵy bir jup jaspen birge dám tatystyq. Men bul joly tóńirekke oı júgirte qaraýmen jáne jigitterdiń áńgimesin tyńdaýmen boldym. Jatar ýaqyt jaqyndap kele jatqanda jan-jaqqa tarastyq. Men ózim baǵana júrip kelgen bir shaqyrymdaı qıly-qıly soqpaqtarymmen jaıaý júrip, túselhanaǵa qaıttym. Kóshedegi úıler, qııa betkeılerge ornalasa salǵan. Joldar qatty tar. О́te abaılamaǵan kisi kez kelgen kóshe qıylysynda kólikke soǵylýy múmkin sııaqty. Biraq bul jerdiń jaıaýy da, kólik tizginshisi de, osy surapyl shapshań ómir yrǵaǵyna úırenip ketken sııaqty.

Túrikshe úlken kósheler «jádde» dep, shaǵyn, qysań kósheler «sokak» dep atalady. Sokak – qazaqtyń «soqpaǵy» ǵoı. Túriksheni úırenbegen qazaq  keminde elý paıyz túsine alady. Al, bul týysqandardyń tiline engen arab, parsy, aǵylshyn, fransýz tilderiniń elementteri kóp bolǵandyqtan, qalǵan sózdik qordy sizge sapar barysyndaǵy ómir syılaıdy. Túrkııada bir aı turǵan kisi kádimgideı túrik tilin úırenip kete alady. Al, eki aıdan bastap túriktermen ursysa alatyn deńgeıge jetesiz. Erlan Ystambulǵa kelgenine úsh-tórt jyl bolǵan jigit. Al, ol qazir túrikterge jańyltpash úıretetin deńgeıge jetipti. Túrik tilinde de qazaq tili sııaqty kóne túrkilik sózder, etistikter barshylyq. Tek bizdiń ana tilimizde maǵynalyq qýaty solǵyndaǵan keıbir sóz túrikterde sol kúıin saqtasa, al kerisinshe bizde maǵynasy qoıýlana túsken keı ataýlar, bularda maǵynasy taraıyp ketken. Bul tilderdiń tabıǵı damý qubylysy. Mysaly, túrikshe kardesh (aǵa, ini, qaryndas, baýyr), ulashmak (ulasý, jetý), t.b.

Meniń saparlastarym Qazaqstan ǵylym orasyndaǵy A.Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýty men ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń fılologııa jáne álem tilderi fakýlteti, jalpy til bilimi jáne eýropa tilderi kafederasynyń birlesken baǵdarlamasy boıynsha bilim alyp jatqan 2-kýrs magıstranttary. Grýppalastardyń menen basqa jeteýi túgeldeı názik jandylar. Biz ádettegideı magıstranttar ótýge tıisti sheteldegi praktıka taǵylymdamasy úshin, jyl boıy daıyndalyp, osy biregeı shaharǵa jol tartqanbyz.

Osy kúni alys joldan sharshańqyrap jetkendikten eshqaıda qydyrmaı, demalyp qaldyq. Túsken qonaq úıimiz teńizge jaqyn ornalasqandyǵynan bolar, jatyn bólmedegi dymqyl ıis tym jaǵymdy bola qoıǵan joq. Onyń ústine tún boıy tasyrlatyp Ystambuldyń jańbyry jaýyp-aq berdi. Tańǵy asty qonaq úıde ishtik. Tańǵy as túri mol, dámi til úıiretindeı kermet bolady eken.

Ystambulda qonaq úı baǵasy tym qymbat. Al, biz oqý saparymen júrgendikten, arzanyraq qonaq úıge tapsyrys bergenbiz. Bizdiń praktıkadan ótýge tıisti Ystambu ýnıversıtetindegi jaýapty kisiler osy qonaq úıdiń baǵasyn qoljetimdi deńgeıge kelisipti. Sonda da kisi basyna 100 lıra ıaǵnı 7000 teńgeden aınalady. Al, basqa jolaýshylar úshin budan da qymbat. Sebebi, bul ýnıversıtetke jáne saıahatshylar kóp júretin kórnekti jerlerge jaqyn bolǵandyqtan, árıne baǵasy asqaqtap tur. Endi jaı meımanhanalar osyndaı bolǵanda, ataqty qonaq úılerdiń baǵasy aspanda dep oılaı berińiz. Sonymen, bir kún bul úıde tynyǵyp, damyldap alǵan soń, biz qonaq úı emes, qoljetimdi páterge kóshý týraly sheshim qabyldadyq.

Kezinde babalarymyz «qala saıyn úı sal» dep támsildegen. Onysy ár jerde at baılar aǵaıynyń bolsyn, alys-jýyqtaǵy aǵaıynnan baılanys úzbe degeni ǵoı. Al, bul elde meniń týystarym barshylyq.

Túrkııada osydan seksen jyl buryn Qytaıdaǵy qyzyl kommýnıstik qyrǵynshylyqqa qarsy soǵysa júrip, qyrylyp, orasan zor shyǵyndar, qurbandyqtar berip, Altaıdan dúrkireı kóship, Aspantaý atanǵan Gımalaıdan asyp, Pákistan arqyly Túrkııaǵa jetken batyr qazaqtardyń urpaqtary turady. Bizdiń osy sapar esteligimizdi únemi oqyp otyrsańyz, men sizge sol esil babalardan qalǵan baqytty urpaqtardyń kıeli dastarqanynda bolǵanda, jata-jastana áńgimelesip jazyp alǵan qandy hıkaıalardy aıtyp beremin. Meniń týystarym da sol kisiler. Jalpy Túrkııada uzynsany jıyrma myńnan asatyn qazaq turady. Olardyń kóbi kezinde sol Qytaı qyrǵynynan aman ótip, osynda at basyn tiregen Altaı qazaqtary.

Jatyn oryn máselesine baılanysty men endi osy týystardyń birine qońyraý shaldym. Ol kisi maǵan eshkimnen járdem kútpeı, eshqaıda taban tozdyrmaı, saparlastarymdy bastap úıine kelýimdi tapsyrdy. Minekı, qýanyshtan júzderi jaınaǵan qyzdardy ertip, chemodandarymyzdy jetelep, endi biz «metro stansasy, qaıdasyń?» dep júrip kettik. Túrikterden jol surap otyryp, jaıaý-jalpyly metroǵa da jettik. Ystambolda metro jelileri óte kóp. Baǵyt-baǵdarlardy ábden bilip almaǵan kisi, basqa jaqqa ketip qalýy bek múmkin. «Júrip kórmegen jerdiń oıly-shuńqyry kóp» deıdi qazaq. Sondyqtan, jol mólsherin bilmegen kisi bul adam teńizinen quralǵan úlken qalada taksı ustaýy yńǵaısyz talǵam. Sebebi, saıahatshylardan bir mınýt arqasy bosamaıtyn Ystambul kóshesiniń keıbir kólik tizginshileri shetten kelgen jolaýshylardy aldap-arbap, jaqyn jerge alys jol júrip, qaltasyn qaǵyp alýy da yqtımal. Osy jáıtterdi buryn da estigen biz metronyń qulaǵy kóringenshe jaıaýlata saldyq.

v

Bir qyzyǵy biz stansa aty men jeli atyn shatastyryp alyp, basqa baǵytqa ketip qalyptyq. Mármáraı beketinen Zeıtúnburnu beketine eki beket júretin joldy biz, bilmestikpen basqa baǵytpen aýystyryp, artyq ýaqyt joǵalttyq. Degenmen, mundaı ǵajap qalada adasýdyń ózi bir ǵanıbet emes pe! Ystambul jer asty joldary Máskeý, London, Beıjiń sııaqty óte kóp. Jer asty-ústi túgeldeı temir joldarmen tutasqan. Týnelder bir-birimen shyrma-shatý aıqasyp ótip jatady. Sondyqtan, alǵash bara qalǵanda, metro qyzmetkerleriniń járdemine, karta men ınternet kómegine súıenýdiń ábestigi joq. Iri qalalarda taksı men avtobýsqa qaraǵanda metro eń qolaıly kólik sanalady. «Ytamýl kard» dep atalatyn jol júrý kartasyna laıyqty aqsha salyp alasyz da, jerdiń asty-ústin sharlaı beresiz. Jol aqysy 2-3 lıra ıaǵnı 150-300 teńge kóleminde bastalady. Júrer jol uzaǵan saıyn, aýysatyn jeliler sany kóbeıgen saıyn tóleıtin jol aqy da óse beredi. Avtobýs baǵasy da osymen qaraılas. Tramvaı, trolleıbýster de óte qolaıly. Jáne óte tez keledi. Qalada keptelis bolady. Biraq 20 mıllıon halyq turatyn qalada bul zańdy da. Degenmen, bul alyp qalanyń transporty negizinen óte jaqsy damyǵan. Irkilissiz, kedergisiz.

Sonymen, aqyry biz zeıtúnburnudan Beshir Kóse aǵamyzdy taptyq. Beshir bizdi «Qazaq-Túrikteri» qory atty qoǵamdyq uıymnyń mekemesinde qarsy aldy. Beshir Kósemen buryn telefonda sóıleskenim bolmasa, tuńǵysh júzdesýim osy. Gımalaıdan asyp, sońǵy úmitterin musylman túrikterden kútip úzdiksiz kóship, myń mıhnatpen ystambolǵa jetken Altaı qazaqtarynyń bir uly osy kisi. О́zi Túrkııa qazaqtarynyń arasynan shyqqan dástúrli ánshi, ónerpaz azamat. Ataqty ánshi bolmasa da, túrik balasy tý tikken ataqty Altaıdan aýǵan eldiń saǵynyshyn áýenimen jetkizip júrgen óner ıesi. Qazaqstanda da birneshe ret shyǵarmashylyq keshin ótkizgen. Ystambuldaǵy qazaqtar arasynda Beshir kóseniń qurmeti joǵary. Biz bul jerden tize búgip, tynystap, shaı ishe otyryp keńestik. Atalǵan qoǵamdyq qordyń prezıdenti Iаqup beı degen aǵamyzben tanystyq. Ol kisi de uzaq kóshpen kelgen kisilerdiń urpaǵy eken. «Beı» túrikshe aǵa, aǵaı degen sóz.

 tı

Avtor belgili ánshi Beshir Kósemen birge

Shaıdan soń, Beshir Kóse bizdi óz úıine bastady. Qalanyń kórikti jerine qonys tepken ádemi úıge kelip jaıǵastyq. Qazaqta «úıden qyryq adym attap shyqsań músápirsiń» degen maqal bar. Músápir qıyndyq shekken kisi ǵana emes, jolaýshy, qonaq maǵynasynda da qoldanylady. Al, túrikter «mýsafır» dep jolaýshyny aıtady. Meıli qalaı degen kúnde de, jolaýshy óz úıinen shyqqan soń, mejelep kórmegen azdy-kópti qıyndyqtarǵa jolyǵary daýsyz. Sonymen, atajurttan at terletip bir top jas Beshir beıdiń jarty aılyq qudaıy qonaǵy boldy. О́z aǵamyzdyń úıine kelgendeı ǵalamat kúıde bolyp, qabaǵat qýandyq. Ásirese arshańqyrap qalǵan qyz balalardyń shattyǵynda shek joq. Osylaısha, oryn máselesi jeńil sheshilip, qyzdardy ornalastyryp bolǵan soń, men qalanyń taǵy bir qıyrynda turatyn apaıymnyń úıine kettim.

Apaıym arnaıy taksı jiberipti. Meni qurmetti qonaq retinde shaqyryp otyrǵan apaıymyz da alaquıyn jyldarda kóshken elmen birge kelgen týystarymyzdyń qyzy edi. Meni alyp ketýge kelgen taksıshi de solaı. Atalary jıyrma jyldyq úrkin-qorqyn uzaq kósharqyly aman-esen osynda jetken eken.

Men baratyn jerdiń aty – Gúneshli. Qazaqsha kúngeı, kún shýaǵy mol jer degendi bildirse kerek. Jol boıy kólik ıesi – Aıqynmen áńgimelesip kelemin, tolqyp kelemin. Tolqyǵan kóńildi Mármár teńizin jaǵalap júretin irkilissiz keń dańǵyl odan ary terbeı túsýde. Aspan alabulttap tur. Shaǵala-qazdar, kókqutandar, suqsur úırekter aspanǵa atqan oqtaı qalyqtap ushyp baryp,  qanattaryn keń jaıyp, qaıtadan mamyrlap usha jóneledi. Aspan men jer, tolqyǵan kóńil men tolaǵaı ómir toǵysqan uly sýretti óz boıaýymen, til arqyly beınelep berý de qıyn.

Osydan keıingi baı mazmundy ǵajap saparymyzdyń jalǵasyn keler jazbamyzdan oqısyz. Alty alashtyń asa aýqymdy bir shoǵyry túrikter qurǵan qaǵanattyń ortalyǵy, dúnıe órkenıetiniń qaınaǵan iri oshaǵy, kúlli álem kóz tikken Ystambuldy birge aralaıyq.

Ádilet Ahmetuly

Aqyn, A.Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýty Grammatıka bóliminiń qyzmetkeri

r

 

 

 

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir