• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
15 Qazan, 15:33:17
Saılaý qarsańynda "joǵalyp ketken" akter Shrı-Lankadan sálem joldady (vıdeo)

09 Qazan, 2019 NEWS

Til taǵdyry qazaqtyń ózine ǵana baılanysty

"Qazaqstannyń Azamattyq Alıansynyń" jetekshisi Dos Kóshim men kórnekti saıasatker Rasýl Jumaly jaqynda Qyzyljarǵa kelip, jergilikti turǵyndarmen kezdesý ótkizdi. Elimizge ǵana emes, syrt jurtqa da paıymdy, salmaqty oılarymen keńinen tanymal qoǵam qaıratkerleriniń áńgimesi negizinen til saıasaty tóńireginde órbidi.

Bul máselede ekeýiniń de kózqarasy, azamattyq ustanymy kópshilikke munyń aldynda da ótkizilgen kóptegen suhbattardan belgili bolǵandyqtan, olardy qaıtalap jatpaı-aq qoıaıyn. Tek Dos Kóshimniń de, sol kezdesýge qatynasqan kópshiliktiń de qazaq tiliniń qoǵamdaǵy mártebesin kóterý úshin memleket tarapynan pármendi zań júıesi engizilýi kerek degen pikirimen kelise almaımyn.

О́ıtkeni til joǵarydan berilgen buıryq-jarlyqpen de, ámir-ókimmen de rettelmeıtin, tek óziniń tabıǵı damý zańdylyǵyna ǵana baǵynatyn qoǵamdyq qubylys. Eger jergilikti ult óz tilin qurmettese, ana tilinde sóılese, sol til qoǵamda ústemdik qurady, tuǵyry berik bolady. Bul úshin bılik shyǵarǵan zańnyń da, erejeniń de qajeti joq, tek ár qazaqtyń óz otbasynda balalarymen ana tilinde sóılesetin tárbıesi, óz tiline degen qurmeti qajet. Eger ana tiline degen mundaı súıispenshilik, táýelsiz sana adam boıynda ata-ananyń ónegesimen bala kezinen qalyptaspasa, eshqandaı zańmen, tipti eń ozyq oqytý ádisimen, eń tájirıbeli muǵalimniń kúshimen qoǵamdy qazaq tilinde sóıletý múmkin emes.

Sózime dálel keltireıin. Qyzyljarda "Aıgúl" atty balalar baqshasynda bolǵanym bar. Munda ártúrli ádisterdiń jiligin shaǵyp ishken sheber ustazdar orys, tatar jáne basqa ult ókilderiniń balalaryn qazaq tiline úıretedi. Bylaı qaraǵanda nátıjesi jaman da emes. Kommýnıkatıvtik ádiske negizdelgen tartymdy oıyn barysynda orys balalary bir birimen jap-jatyq qazaq tilinde sóılesip jatqanyn kórýdiń ózi qandaı qýanysh!

Biraq... Jumys sońyna qaraı balalaryn úılerine áketýge ata-analar kele bastady. Kóńilimdegi jylt etken qýanysh otynyń sý sepkendeı basylyp, janymnyń qulazyǵan kezi de osy boldy. Qazaqtyń jas jigitteri men bir úıdiń úlgi beretin kelinderinen bastap paıǵambar jasynan asqan qarttaryna deıin balalarymen, nemerelerimen oryssha dabyrlasyp jatyr. Kúni boıy balǵyndarmen qazaqsha áńgimelesip, solardyń balaýsa sanasyna qazaq tiliniń jas óskinin egip júrgen tárbıeshilerdiń eńbegi esh boldy.

Al endi aıtyńyzdarshy, eger qazaqtyń ózi balasyna qazaq tilinde tárbıe bermeı, ózi oryssha sóılesip júrse, ana tiline ózgeler tarapynan qandaı qurmet bolmaq? Qandaı zańmen, ákimshilik buıryqpen ózge ult ókilderiniń ózimiz de syılamaıtyn tilge degen qurmetin qalyptastyrýǵa bolady?

Qazaq tiliniń bolashaǵy búgin qyl ústinde turǵanyna taǵy bir derek keltireıin. BUU-nyń Bilim berý, ǵylym jáne mádenıet uıymynyń (UNESCO) málimeti boıynsha 1950 jyldan beri álemde 230-dan asa til joıylyp ketken eken. UNESCO Atlasynda tilder bolashaqta damý múmkindigine qaraı alty topqa bólingen: safe (senimdi), vulnerable (osal), definitely endangered (anyq qater tóngen), severely endangered (qatty qater tóngen), critically endangered (qaterli shekke jetken), extinct (ólgen) http://www.unesco.org/new/en/culture/themes/endangered-languages/atlas-of-languages-in-danger/ .

Munda "qatty qater tóngen" satydaǵy tildiń belgileri retinde UNESCO mamandary ana tilinde otbasyndaǵy ata-ájeler sóıleıtin, al jas ata-analar óz tilin túsingenimen ol tilde ózara da, balalarymen de sóılespeıtin jaǵdaıdy aıtady. Al "qaterli shekke jetkende" (besinshi saty) ata-ájelerdiń ózi ana tilinde jartylaı (partially) jáne sırek (infrequently) sóıleıtin deńgeıge deıin tómendep ketedi. Budan keıingi satyda til joıylady.

Qazirgi kóshede nemerelerimen oryssha sóılesip kele jatqan aq saqaldy atalarymyzdy, aq jaýlyqty ájelerimizdi kórgende qazaq tili UNESCO kestesiniń besinshi jáne altynshy satylarynyń belgilerin baıqaýǵa bolady. О́kinishtisi, "qazaq tilin damytpaı otyrǵan orystildi bılik" dep bar kináni bet-bederi joq "bılik" degen buldyr uǵymǵa aýdara salý qoǵamymyzda úırenshikti ádet bolyp ketti. Al sol bılik adamdary da otbasynyń tárbıesinen shyqqan óz adamdarymyz, halyqtyń az ǵana bir bólshegi emes pe? Olar da ata-analarynyń  úıdegi úlgisin kórdi, áke-shesheleri olardy orys mektepterine berdi, basqa da myńdaǵan qazaq balalary sııaqty sol kezdegi orystandyrý saıasaty olardy ulttyq sanadan jurdaı qyldy.

Áıteýir, men óz qyzymdy qalyń orystyń ortasynda otyrsaq ta, qalada alǵash ashylǵan "Saltanat" qazaq balabaqshasynan mektep bitirgenshe qazaqsha oqytyp, úıde qazaqsha sóılesip sanaly túrde tárbıeledim. Ońaı bolǵan joq. Sebebi kóshege shyqsa oınatyndary bári orys balalary edi. Aýladaǵylardyń ishinde jalǵyz ózi ǵana qazaq. Solardan úırengen sózderin oryssha aıtyp qalsa, ursýǵa deıin baratynmyn. Biraq esesine ol ana tilinde meni jerge qaratqan joq. Orys tilin mektepsiz-aq úırendi. Aǵylshyn tilin de ózimniń yqpalymmen meńgerip aldy. 

Al qazir táýelsiz el emespiz be? Ár qazaqtyń óz balasyn qazaq tilinde tárbıeleýine kim qarsy bolyp jatyr? Soltústik Qazaqstan oblysynda orys jastary, ulty ártúrli memleket qyzmetkerleri arasynda qazaqshany qazaqtan da taza sóıleıtin yntaly azamattar jeterlik. Biraq solardyń qulshynystaryn tejep, oryssha sóılep etekten tartyp kele jatqan ózimiz.

Búgingi kezeńde qazaq tili máselesi óz esebin kózdegen ártúrli toptardyń bılikpen tartystaǵy saıası quralyna aınalyp ketti. "Qazaq tilin asqaqtataıyq!" dep bos bóshkedeı dańǵyrlaǵanda daýystary jer jarady. Biraq ana tilimizdi uranshyldyqpen emes, ár qazaq ata-anasynyń otbasynda urpaǵynyń sanasyna sińdirgen tilge degen qurmetpen, ulttyq jaýapkershilikpen ǵana joıylyp ketýden qutqara alamyz.

Marat Ermuqanov,

Qyzyljar qalasy

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir