Ko Yn: Biz - keńistiktegi tozań ǵanamyz

 Nur-Sultan qalasynda ótken Azııa elderi qalamgerleriniń I forýmynda Ońtústik Koreıadan kelgen aqyn Ko Ynmen júzdestim. 86 jasqa shyqqan qalamger shıraq kórindi. О́ziniń ómirbaıany basylǵan «Qazaq ádebıeti» gazetin qolyna ustatyp edim, shyǵarmasy basylymǵa jańadan shyqqan jas aqyndaı qýanyp, alǵys aıtty. Forým barysynda birge júrdik. Bir baıqaǵanym, arda aqyn áli de jańalyqqa tym qushtar eken. Prezıdent qonaǵasynda qazaqtyń halyq ánderi men kúıleri oryndalǵanda yjdaǵattyqpen den qoıyp, razy bolyp otyrdy. Aqynmen bolǵan osy suhbatta onyń ómirge kózqarasy, shyǵarmashylyǵy, óz ustanymy týraly aıtylady.

 - Qazaq eline alǵash ret kelip otyr ekensiz, qandaı kóńil-kúıdesiz?

– Rasymen, sizderdiń elderińizge alǵash qadam basyp otyrmyn. Mundaǵy taza qala, saf aýa, adamdardyń júzindegi jyly lep maǵan ózgeshe áser syılady. Sol úshin osy sapar meniń esimde qalady dep oılaımyn. Alys saparǵa shyqqan saıyn «bul meniń sońǵy saparym bolmasa eken», – dep tileımin. Sebebi, meniń taǵdyrym – qıyn-qystaý kezeńderden quralǵan, sonaý arǵy ǵasyrlarǵa táýeldi uly taǵdyr. Tym ertede «Kogýrııa» atty memleket ómir súrgen (Qazirgi Koreıa osy memlekettiń sarqynshaǵy). Sol dáýirde biz ómir súrgen keń Azııanyń tósinde at minip, atan qomdaǵan skıfter meken etken desedi tarıhı jazbalar. Jer júzindegi halyqtardyń ishinde jylqyny qolǵa úıretip, mingender – osy skıfter edi. Olardyń óz memleketi, óz jeri bolǵan. Qazirgi azııalyqtardyń, onyń ishinde kóshpendilerdiń ata-babasy solar. Meniń boıymda sol erkin ǵumyr ótkizgen Skıfterdiń qany bar. Qazaq dalasyna tuńǵysh ret kelgenimmen, ata-tegim áldeqashan osy jaqtyki bolǵanyn aıtqym keledi. 

- О́z taǵdyryńyz týraly da aıta otyrsańyz, kóp qıyndyq kórdim dep edińiz...

- Eki birdeı dıktatordan qorlyq kórip, jıyrma jyldan astam ýaqytqa sottaldym. Halyqaralyq uıymdardyń aralasýymen 2 jarym jyldan keıin túrmeden bosap shyqtym. Sol qıyn kúnderdiń zardaby áli kúnge deıin kóz aldymda. Qulaǵym estimeı qaldy. Qansha azaptaý kórsem de, qaıta-qaıta tergeýge alynsam da elimdi tastap qashqan joqpyn. Sebebi, men elimdi sheksiz súıetin aqynmyn.

- Eginshi otbasynda dúnıege kelipsiz, al mektepte bilim alǵan kezińiz Koreı tili men mádenıetine pysqyrmaıtyn Japon bıligi tusyna týra kelipti. Sizdiń balalyq shaǵyńyz baqytsyz boldy ma?

- Árıne, bul qasiretke tek men ǵana tap bolǵan joqpyn, meniń aýylym, dalam, elim, meniń zamandastarym óziń aıtyp otyrǵan qıyn taǵdyrdy bastan ótkerdi. Buǵan sebep – kolonııalyq dáýir edi.

 Neshe jasyńyzdan bastap óleń jazdyńyz?  Tyrnaqaldy týyndyńyz ne týraly edi?

- Koreıa soǵysy bastalǵanda men mektep oqýshysy edim. Mektepte oqyp júrsem de, Koreıa soǵysy týraly sózderden beıjaı qala almadym. Eshnárse qolyman kelmese de, ún-túnsiz kúıde shynaıy júregimmen jylaýmen boldym. Sebebi, 3 jylǵa ulasqan sum soǵys 5 mıllıonǵa jýyq adamnyń, týrasyn aıtqanda, meniń týystarymnyń janyn jalmady. Barlyq qalalar men aýyldar, qurlys nysandary men úıler qas-qaǵym sátte jermen jeksen boldy. Taýlar silkindi, jer muńǵa batty. Bul soǵys órti adamdardyń júregine máńgi aıyqpastaı jara salyp ketti. Ásirese, meniń janyma. Soǵys qaı jerde, qaı elde tutanbasyn, ol – eń aldymen ıdeologııanyń quraly ǵana bolyp qalady. ıdeologııa soǵysty bir-birimen salystyrady. Osy ıdeologııanyń kesirinen adamdar bir-biriniń qanyn tógip, kóz jas arqalaýmen keledi. Meniń qurdastarymnyń jartysynan kóbi atalǵan soǵysta jer jastandy, solardyń rýhyn joqtaý úshin men tiri qaldym. Osy qasirettiń bárin kózben kórgen soń, jastyq shaǵymnyń ózinde meniń júregimniń julma-julmasy shyqqan edi. Tipti, birinen soń biri baqılyq bolǵan týystarym men tanystarymdy kórgende, meniń de solarmen birge ólgim kelgenin jasyra almaımyn. «Jylaı-jylaı kózine qan aqty» degen tirkesti qoldaný kerek bolsa, sony meniń sol dáýirdegi aýyr hálime qarata qoldaný kerek shyǵar. Tek qana ólim kóz aldymda turǵan sátte, men eriksiz qolyma qalam aldym. Áne sol kezde meni týbrkýlez aýrýy qatty qınady. Tipti, osy dertten ólip qala jazdadym. Sondyqtan meniń alǵashqy óleńim týbrkýlez týraly boldy. Endi oılap kórsem, aqyn bolyp týǵan soń, basyńnan nebir kúnder ótedi eken. Sodan beri qalamymdy tastamaı kelemin.

- 1970 jyly siz birneshe ret ózińizge qol jumsamaq bolypsyz, bunyń sebebi nede? Qoǵamǵa qarsylyq pa?

 Bunyń qoǵamǵa qarsy kelýmen eshqandaı qatysy joq. Bul óz tarapymnan bolǵan áreketterdiń biri ǵana. Sol kezderde jazǵan óleńderimniń kóbi ómirge úmitsizdene qaraý, ólim týraly oılaný sııaqty mazmundarda boldy. Múmkin sonyń sebebi bolar, ózimdi birneshe ret ólimge ıtermeledim. Bir kúni ózin órtegen bir kisini óz kózimmen kórdim, denesi tutas janyp ketti. Tula boıymnan ál ketip, quddy óz denem kúıip jatqandaı kúıde boldym. Áne sodan bastap mende ómirge degen qushtarlyq sezim oıandy. Sol shaqtarda tek men ǵana emes, birtalaı zııaly qaýym kúızeliske tústi, qaıǵy-qasiret shekti, artynan ómirlerine ózgeris ákeldi.

 Siz taǵdyrly aqynsyz ba?

- О́mirimde birtalaı aýyr jaǵdaılarǵa dýshar bolǵan shyǵarmyn. Biraq ol úshin óz taǵdyryma nalymaımyn. Birneshe ret túrmege tústim. Áli kúnge deıin kóshege shyqsam, monshaǵa barsam, barǵa kirsem de, sońymnan bireý ilesip, ańdyp júredi. Al suraǵyńa kelsek, taǵdyrly aqynmyn ba, joq pa, oǵan ómir, ýaqyt baǵasyn berer. Men taǵdyrdy «jaqsy» ıá «jaman» dep bólgen joqpyn. Ony bólýge mursham da bolmady. Jaratýshy qandaı taǵdyr berdi, sony laıyq dep qabyldadym. О́ıtkeni biz – keńistiktegi tozań ǵanamyz.

 Osy forýmda jasaǵan baıandamańyz jurtqa jaqsy áser qaldyrypty. Nelikten «Azııa ádebıetindegi jalǵyzdyq» degen taqyrypta tolǵandyńyz?

 Ýaqyt tyǵyzdyǵyna baılanysty men minbede baıandamamnyń tek kirispesin ǵana oqydym. Al myna taqyryp týraly saǵan, tyńdarmanǵa kem degende, 1-2 saǵat leksııa oqýǵa daıynmyn. Bul forým Azııa qalamgerleriniń saltanatty jıyny bolǵandyqtan, Azııa ádebıeti men qalamgerleri týraly aıtýdy jón kórdim. Al «Azııa ádebıetindegi jalǵyzdyq» degen taqyrypty tańdap alýdaǵy sebebim, qazir kún sanap poezııa ólip bara jatyr. Biz jasyrmaı, shyndyǵyn aıtýymyz kerek, burynǵyǵa qaraǵanda qazirgi adamdar poezııalyq shyǵarmalardy múlde oqymaıdy. Sol úshin men ne jazsam da, qysqa da nusqa jazýdy ádetke aınaldyrdym. Ýaqyt synyna tótep bere alatyn shynaıy poezııa jańarý úshin, birneshe ret toqyraýǵa ushyraıdy. Bul – bizge deıin de bolǵan shyndyq.

- Qazaq jazýshylarynyń shyǵarmalarymen tanyssyz ba?

 Men sizderdiń erte zamanǵy tarıhtaryńyzben tanyspyn. Al bar biletin aqynym – Abaı Qunanbaıuly ǵana. Sizderdiń qalamgerlerińiz týraly az biletinim úshin qynjylyp otyrmyn. Endi kóp bilýge tyrysamyn. Qazaq aqyn-jazýshylarynyń eńbekterin bilý, oqý jaǵynan men áli eshteńe úırene qoımaǵan, biraq bilýge yntyq stýdent sııaqtymyn.

Derekkóz: "Qazaq ádebıeti" jýrnaly

Aǵylshyn tilinde suhbattasqan 

Dúısenáli Álimaqyn