• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
15 Qazan, 10:32:50
Ermekbaev: Jumys qaýipti, ómirleri úshin qaýip-qater bar

02 Qazan, 2019 Aımaqtar

Berikqara – saq patshalarynyń qorymy

Jýaly aýdany Á. Júrgenuly aýylynyń mańynda ornalasqan Berikqara qorymy oblystyq jáne respýblıkalyq dárejedegi memlekettik tarıh jáne mádenıet eskertkishteriniń tizimine alynǵan. Topografııalyq túsirilimder nátıjesinde Berikqara ózeniniń qos jaǵalaýynan barlyǵy 411 oba tirkeýge alynǵan, dep jazady Qamshy.kz aqparat agenttigi. 

Jalpy bul qorym Qarataýdyń teriskeı betkeıindegi Berikqara shatqalynan Bılikól kóliniń jaǵalaýyna deıin 3,5 shaqyrymǵa sozylyp, ońtústikten soltústikke qaraı tizbektele ornalasqan obalar tobynan turady. Al qorymnyń ortalyq bóliginde qurylysy erekshe «patsha» obalary shoǵyrlanǵan. Mundaǵy keıbir iri obalardaǵy tas úıindilerdiń kólemi 50-53 metrge jetse, bıiktigi 6-7 metrdi quraıdy. Obalardyń qurylysy da ártúrli, onyń kópshiligi tas úıindi kúıinde kezdesse, endi biri tas pen topyraq aralas nemese aınaldyra taspen qorshalǵan. Jalpy bul oryndardyń ǵuryptyq dástúrlerdi oryndaýǵa arnalǵan oryn bolǵany anyq.

Berikqara qorymdary ǵylymǵa HH ǵasyrdyń 30 jyldarynan bastap tanyldy. 1939 jyly munda tarıhshy ǵalymdarmen ǵylymı zertteý jumystary júrgizildi. Bul zertteýlerdiń nátıjesinde qysh qumyra, altyn, qola jáne mystan jasalǵan ártúrli buıymdar, syrǵalar, salpynshaqtar, aýzyna qus tistegen jolbarystyń basy túrindegi qola aıylbas, temir pyshaq, jebeniń eki jáne úshqalaqty ushtary, qylyshtyń saby sııaqty qundy jádigerler tabyldy. Atalǵan zattaı derekter men jerleý rásimderiniń ereksheligin eskere otyryp ǵalymdar bul qorymnyń jyl sanaýymyzǵa deıingi II ǵasyrddan – jyl sanaýymyzdyń V ǵasyryna jatady dep topshylaıdy. Iаǵnı bul elimizdegi alǵashqy memlekettik qurylymdardyń qalyptasý kezeńimen tuspa-tus keldi. Al qorymdarda saq zamanyn bastap túrik dáýirine deıin jerleý rásimderi uıymdastyrylǵan. Ásirese saqtardyń qoǵamynan bastalyp, ortaǵasyrlardaǵy memlekettik qurylymdarǵa deıin jalǵasqan ulyqtaýdyń aıryqsha dástúri bolǵan. Bul dástúr qaıtys bolǵan bıleýshiniń nemese onyń týystaryna, jaqyn adamdaryna arnap patshalyq obadan eskertkish ornatýdan kórinis tapqan.

Tarıhshylar Berikqara qorymynyń da osy dál mánge negizdelip turǵyzylǵanyn aıtady. Kóne dáýirlerde mundaı qorymdar ornalasqan jerler qasıetti sanalǵan. Ol jerlerde túrli ǵuryptyq dástúrler jıi ótkizilip, qurbandyq shalynǵan.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir