• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
17 Qazan, 12:07:14
Prezıdenttik jastar kadr rezervine irikteýdiń kelesi kezeńine 904 qatysýshy ótti

14 Qyrkúıek, 2019 Barlyq aımaqtar

Parıj kelisiminiń «jasyl ekonomıkaǵa» qandaı qatysy bar?

Qazaqstan aldaǵy 30 jylda tómen kómirtekti salany damytýǵa kúsh salmaq.

Árıne,  álemdik basqosýlardyń da máni bar. Jınalǵan memleket basshylary ortaq tujyrymǵa kelisedi. Jalpy tarıhqa nazar aýdarsaq, mundaı sammıt pen jıyndardyń halyqaralyq máni bar ekenin baıqaýǵa bolady.  О́ıtkeni kez kelgen problemany sheshý úshin mundaı kezdesýlerdiń mańyzy joǵary.

Árıne bári de adamzat úshin, adamnyń ıgiligi úshin jasalatyny sózsiz. Jalpy basty másele mynada: bul kezdesýlerde aıtylǵan pikirler men qol qoıylǵan kelisimder oryndalýy tıis. Qazir álemdik ekonomıka alǵa qaraı qaryshtap, damyp barady. Árıne, bul qýanyshty jaǵdaı. Desek te, onyń zardaby da adam balasyna ońaıǵa tımeıdi. Negizi óndiristiń damýynan eldiń, adam balasynyń ál-aýqaty artady. Biraq qorshaǵan ortada ekologııalyq tepe-teńdik buzylady. Ony joqqa shyǵarmaýymyz kerek. Sondyqtan da  ǵalamdaǵy basqosýlardyń birsypyrasy osy ekologııalyq tepe teńdikti saqtaýǵa arnalǵan. Bir ǵana mysal, 1997  jyly Japonııanyń Kıoto qalasynda tujyrymdama   qabyldandy. Ol osy qalanyń atyna sáıkes, Kıoto hattamasy dep ataldy. Atalǵan halyqaralyq qujattamaǵa sáıkes, barlyq memleket qorshaǵan ortany qorǵaý úshin kúresý kerek. Onyń aıasynda talaı qadam jatyr. О́ndiristik qaldyqtardy syrtqa tókpeý, ózen-sýdy lastamaý, parnıktik gazdardy azaıtý syndy ekologııalyq tazalyqqa qatysty nárseler. Biraq jıyrma jyldan asa ómir súrgen qujatty sońynan jańartý qajet boldy. 2015 jyly Fransııada ótken forýmǵa 195 el qatysyp, arnaıy qaýly qabyldady. Qabyldanǵan qujatqa sáıkes, 195 memleket jer betindegi temperatýranyń 2 gradýstan artyq kóterilmeýine jol bermeýi qajet. Jalpy qazir aýa temperatýrasynyń jylynýyna qosymsha yqpal etetin faktorlar óte kóp. Atap aıtar bolsaq, ǵylymı-tehnıkanyń barǵan saıyn jyldam qarqynmen ósýi tabıǵatqa óz áserin tıgizýde. О́ndiristik qaldyqtar men zaýyt-fabrıkalardan tútinniń shyǵýy, parnıktik gazdardyń kóbeıýi munyń barlyǵy da ekologııany buzýda. Bul adamnyń densaýlyǵyna qatty áser etip jatqan jaǵdaıy bar. О́ndiristik basym kópshiligi kómirmen jumys isteıdi. Munan qutylýdyń joly bar ma? Bar.  Ol – «jasyl ekonomıka» salasyn damytý.  

Biz joǵaryda Fransııada 195 memleket qol qoıǵan Parıj kelisimi týraly beker aıtqan joqpyz. Rasynda da Kıoto hattamasynan keıin 20 jylǵa jýyq ýaqyt ótti. О́ndiris damydy, ekonomıka ósti. Biraq qorshaǵan ortanyń lastanýy burynǵydan da aıqyndala tústi. Sondyqtan da Kıoto hattamasynyń ornyna jańartylǵan Parıj kelisimin jasaý kerek boldy. Bul shyn máninde jetildirilgen jańa qujattama boldy.

Árıne, Kıoto hattamasyna qaraǵanda Parıj kelisimi jedel júzege asty deýge bolady. Aqıqatyn aıtar bolsaq, 1997 jyly qabyldanǵan kelisimde parnıktik gazdardyń shyǵarylymyn ortaq maqsatta azaıtý kózdeldi. Al Parıj kelisiminde damyǵan jáne damýshy elderdiń ekonomıkalyq ósimine qaraı  parnıktiń gazdardy azaıtý úlesi ár elge belgilenip berildi. Olar ekonomıkasynyń qýattylyǵyna oraı árqaısysy ózine  mindetteme aldy. Biraq ortaq kórsetkish jahandyq +2 gradýs. Sondyqtan da jalpyǵa birdeı ortaq nárse temperatýrany +1,5 gradýstan asyrmaý mindeti  qoıyldy.

Jalpy Kıoto hattamasyna qol qoıý uzaqqa sozylǵanyn aıta ketý qajet. Sondyqtan onyń oryndalý jáne júzege asyrý barysy da shamamen segiz jylǵa uzaqqa sozyldy. Al Parıj kelisimine qol qoıýǵa bar -joǵy bir jyl ǵana qajet boldy. Bul negizi neni bildiredi? Barǵan saıyn ekologııanyń lastanýyna damyǵan jáne damýshy elderdiń qatty alańdap otyrǵanyn kórsetedi. Naqty derekke júginer bolsaq, Parıj kelisimine qatysqan 195 eldiń 179 atalǵan qujatty zańdyq túrde óz memleketinde bekitti. Qazaqstan eli de bul halyqaralyq qujattan qalys qalǵan joq. 2016 jyldyń tamyz aıynda ony parlamentte bekitti, ıaǵnı halyqaralyq tilmen aıtatyn bolsaq, ratıfıkasııalady.    

Biz joǵaryda «Parıj kelisiminiń» «jasyl ekonomıkaǵa qandaı qatysy bar?»  degen saýaldy taqyrypqa beker shyǵarǵan joqpyz. Naqty aıtar bolsaq, atalǵan kelisimniń  «jasyl ekonomıkaǵa» tikeleı qatysy bar.

О́ıtkeni áli de bolsa, álemniń kóptegen elderi kómirmen jumys isteıtin stansalardy paıdalanyp otyr. Atap aıtar bolsaq, Qytaı, Germanııa, EýroOdaqtyń  basym bóligi jylý elektr stansalaryna otyn retinde kómirdi paıdalanady. Al jylý elektr stansalarynyń murjasynan shyqqan tútinniń qanshylyqty ýly jáne adam densaýlyǵyna, qorshaǵan ortaǵa zııan ekenin ekiniń biri biledi. Sondyqtan da atalǵan elder, sonymen qatar órkenıetti  elderdiń basym kópshiligi kómirdi tutynýdan bas tartyp, «jasyl ekonomıkaǵa» kóshýdi josparlap otyr.

Bir ǵana mysal, 2030 jylǵa qaraı Gollandııa elde jumys istep turǵan stansalardyń barlyǵyn birjola jabýdy kózdep otyr. Sonymen qatar, Qytaıdyń ózi osydan eki jyldaı buryn kómirmen jylytylatyn seksen bes elektr stansasynyń qurylysyn toqtatty. Munyń barlyǵy árıne dúnıe júziniń zııansyz «jasyl ekonomıka» baǵytyna bet burý ekendigi sózsiz.

Árıne «jasyl ekonomıkaǵa» kóshýge qatysty qazirgi tańda Qazaqstan úkimeti  kezeń-kezeńmen jumys isteýde. Ony joqqa shyǵara almaımyz. Búginde úkimet mindettemelerdi júzege asyrýǵa kirisip jatyr. Bir ǵana mysal, Qazaqstan joǵaryda aty atalǵan Parıj kelisimine sáıkes, parnıktik gazdyń shyǵarylymyn 2030 jylǵa qaraı 15 paıyzǵa azaıtýǵa sheshim qabyldap otyr.  

Jalpy Parıj kelisimi tek jahandyq jylynýǵa ǵana qatysty desek, onda qateleskenimiz. Onyń astarynda kóp nárse jatyr. Maqsat – qorshaǵan ortany qorǵaý, óndiristik qaldyqtardy lastamaý, parnıktik gazdardyń shyǵarylymyn azaıtý. Adam densaýlyǵy osy aıtylǵandarmen tikeleı sabaqtas ekeni sózsiz. Sondyqtan da  búkil ǵalam «jasyl ekonomıkaǵa», jańartylǵan energııa kózderine kóshýge qadam jasap jatyr. О́ıtkeni bul salanyń tabıǵatqa, ekologııaǵa, adam densaýlyǵyna tıgizer zııany joq.  

Demek, tutastaı alyp qaraǵanda, «jasyl ekonomıkaǵa» kóshý Parıj kelisimin júzege asyrý jáne Kıoto hattamasynyń zańdy jalǵasy bolyp tabylatyny aıdaı aqıqat. Sondyqtan qarapaıym tilmen aıtqanda, kez kelgen el eń aldymen ekologııalyq tepe teńdikti qalpyna keltirý úshin óz ekonomıkasyn aıaǵynan tik turǵyzady, sonymen qatar, halyqtyń densaýlyǵyn arttyrý jolynda balama qýat kózderin izdeı bastaıdy. Bul óz kezeginde qosymsha jumys oryndarynyń ashylýyna septigin tıgizedi.  Balamaly qýat kózderin jańartý turǵysynda  Qazaqstan «jasyl ekonomıka» damytý baǵytynda josparly iske kóship jatqany baıqalady. Qazaqstan  2020 jylǵa deıin balamaly qýat kózderin  3 paıyzǵa, 2030 jylǵa deıin 30 paıyzǵa jetkizýdi kózdeıdi. Árıne, bul jerde biz bir nárseni túsinýimiz kerek. Barǵan saıyn jer astyndaǵy munaı men gaz jáne paıdaly qazbalar qory azaıady. Taýsylmaıtyn qor joq.  Búkil álem osynyń aldyn alý úshin basqa salany damytýǵa kúsh salady. Sondyqtan da búkil ǵalam jańartylatyn energııa kózderin damytýǵa qulshynys tanytyp jatyr. Bul – damýdyń, ekonomıkanyń tyń salasy. Qazaqstan da aldaǵy 30 jylda tómen kómirtekti salany damytýǵa kúsh salmaq. Bul «jasyl ekonomıkanyń jandanýyna serpin beredi.

Qazaqstan da órkenıetti túrde «jasyl ekonomıkaǵa» endi qadam basty. Qazirgi kórsetkishimiz, ıaǵnı osy saladaǵy úlesimiz – 3 paıyz shamasynda. 2050 jylǵa qaraı «jasyl ekonomıka»  salasyn damytýdy 50 paıyzǵa jetkizýdi josparlanyp otyr. Demek, jospar bar, atqarylar sharýa da az bolmaı tur. Bul mindetter sózsiz oryndalady.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir