Ermek Tursynov: Biz nege mundaı kúıge tústik, qazirgi jetken jerimiz osy ma?

Jaqynda Elordada boldym. Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń jıyny ótti. Qatystym. Sóz berdi. Kóp adam jınalǵandyqtan, reglament saqtaldy. 3-4 mınýt sóıleýge ýaqyt berildi. Árıne, aıtqym kelgenniń barlyǵyn jetkize almadym. Sondyqtan óz tolǵanysymdy áleýmettik jelide jarııalaýdy jón kórdim. Bir qajetke jarar dep úmittenemin.

Eń aldymen bir aıtarym bar. Ulttyq keńes – parlament, senat, memlekettik mekemede kótergen jaýyr taqyryptyń kóshirmesi bolmaýy kerek. Eger qalaı da belgili bir túıtkil sóz bolsa, onyń sheshimin tabýmen aınalysýy tıis. Bir naqtylaı ketetin saýal: munda ne týraly aıtýǵa bolady? Muny nege surap otyrmyn? Uzaq ýaqyt boıy bizde bylaı boldy. Prezıdentke arnalǵan aqparat aldymen ábden súzgiden ótkiziledi. Bul qanshalyqty durys? Bizde «aýrýyn jasyrǵan óledi» degen maqal bar. Sondyqtan bizge birinshi kezekte ashy da bolsa, shyndyq kerek dep oılaımyn. «Biz nege mundaı kúıge tústik, qazirgi jetken jerimiz osy ma?» degen suraqqa kópten beri jaýap izdep júrmin. Biz nege osyǵan kóndigemiz?

Biz «aldymen ekonomıka, odan keıin saıasat» degen uranmen ómir súrip keldik. Qazir bári kerisinshe. Aldymen saıasat, odan keıin ekonomıka. Taǵy da ne aldyńǵysy da, ne keıingisi jumys istemeıdi. О́ıtkeni eń aldymen mádenıet bolýy kerek. Al qalǵandary odan keıin bola jatady. Onsyz mádenıetsiz adamdy úlken saıasatqa da, úlken ekonomıkaǵa da aralastyrýǵa bolmaıdy. Mádenıetsiz adam menedjer retinde belgili bir jetistikke jetýi múmkin. Biraq bul ýaqytsha jetistik. Shekteýli adam qolyndaǵy sheksiz bıliktiń tarttyrar zardaby aýyr. Biz búginde neni baıqap júrmiz? Sheneýnikter Dımash Qudaıbergen men Erjan Maksımniń jetistigine ortaqtasyp júr.

Al biz ne týraly aıtsaq ta, qaıda kóz salsaq ta, barlyǵy mádenıetke kelip tireledi. Mysaly, qarjy mádenıeti, saıası mádenıet, ulttyq mádenıet, pikirtalas mádenıeti, buqaralyq mádenıet, turmystaǵy mádenıet, dene tárbıesi mádenıeti, sport mádenıeti taǵysyn taǵylar. Iаǵnı, mádenıet adam ómiriniń barlyq salasyn qamtıdy. О́kinishke qaraı, biz Markstiń izimen júrdik. Ol ekonomıka – bazıs, qalǵandary ústindegi qurylym dep eseptedi.

Al adamzattyń myńjyldyq tájirıbesi men barlyq álem dinderi kerisinshe, mádenıetti – negiz, al qalǵan ekonomıka men saıasatty qurylym dep eseptedi. Mádenıet dep sol qolǵa shanyshqy, oń qolǵa pyshaqty durys ustap, tamaqtanýdy aıtpaımyn. Meniń aıtqym kelgeni basqa nárse.

Men adamdardyń boıynan mindetti túrde ustanýdy talap etetin adamgershilik týraly aıtyp otyrmyn. Jemqorlyqpen kúresý degen ne? Shyn máninde, bul nadandyqpen, mádenıetsizdikpen kúres. Taǵylymdy kitap oqyp, otbasynda durys tárbıe alǵan adam tenderde kózboıaýshylyqqa barmaıdy. Ondaı adam burmalaýdan, qoqan-loqqy jasaýdan, para tyqpalaýdan tartynady. Ondaı adam qoqyspen, bylapyt sózben, las ıdeıamen aınalasyn bylǵamaıdy. Mádenıetti adam – arly adam. Al arsyz adam mádenıetten jurdaı adam degen sóz. Bul jerde jetispeıtin basqa nárse bar. Jaratýshynyń ańdarǵa emes, adamǵa bergen syıy. Oıanǵan ar-ojdan – adam kúsh-qýatynyń sarqylmas kózi. Meniń aıtpaǵym – ar jóninde. Mine, sol naryqtyq ekonomıka deni durys bazıste jaqsy jumys isteı alady. Al ar-ojdan joq jerdegi bazıs esigi ashyq tordaǵy jyrtqysh syqyldy. Eger adam ómiri men tutas memlekettiń irgesi ar-ojdan ekenin túsinbesek, bizdi qasiret zardaby kútip tur. Ar-ojdandy tek mádenıet qana oıata alady. Aǵartýshylyq. Bilim. Bul jerde máselege bir jaqty qaraýǵa bolmaıdy. Bilim ózdiginen kóp nárseni sheshe almaıdy. Ol árdaıym mádenıetpen etene bolýy tıis. Tipti mádenıetsiz bilimniń ózi qaýipti. Aınalaǵa qarańyzshy. Qazir bilimdi, oqyǵan jylpostar kóp. Men olardy «álippe ustaǵan jabaıylar» dep ataımyn. Qazirgi tabysty adamnyń kelbeti qandaı? Aqyldy, baı, bilimdi. Biraq adamgershiligi kemshin. Iаǵnı dáýletti plebeı.

Ǵalam qazir mádenıetke muqtaj. Qazir dúnıede alapat mádenıet daǵdarysy júrip jatyr. Bizdiń eldegi jaǵdaı da máz emes. Qoǵamda rýhanı kóshbasshylar, mádenıet alyptary qalmady. Eki jaǵalaýdy jalǵaıtyn kópir de joq. Mádenıet máselesi saıasat jáne ulttyq qaýipsizdikpen birge astasyp jatyr. Búgingi álemde tabıǵat baılyǵy, ásker, qarý-jaraq emes, eldiń bolashaǵyn ǵylym men óner aıqyndaıdy. Sondyqtan bizdiń saıasatkerler óziniń halqyn qandaı sıpatta kórgisi keledi? – degen saýalǵa bas qatyrýy tıis. Mundaı jaǵdaıda mádenıet pen adamgershilik, bilim máselesin oılaý qajet pe? Menińshe, oılaý kerek. «Elý jylda el jańa» deıdi. Onyń ústine qazirgi ahýalda bulardyń mańyzy aıryqsha. Al nebári 30 jylda tutas bir ulttyń adamgershilik kody ózgerip ketti. О́ıtkeni basymdyq durys qoıylmady. Sebebi mádenıetti ekinshi orynǵa qoıdyq. Al 30 jyl degenimiz ne? Bul mektepti úsh tolqynnyń bitirip shyǵýy degen sóz. Sapa barǵan saıyn nasharlap barady. Búgingi mektep túlegi sıfrlyq álemge, jahandyq ǵalamtorǵa shyrmalýda. Onyń óz oıyn jınaqtaýǵa shamasy joq. Ol tek qas-qaǵym sátti ǵana oılaıdy. Ol uǵynyqty tilmen túsindire almaıdy. О́ıtkeni ol vırtýaldy álemde ómir súredi. Uıaly telefonynsyz eki saǵatta tura almaıdy. Telefonyn joǵaltý – ol úshin naǵyz qasiret. Ǵalamtor taptyrmas kómekshige aınalady dep eseptedi osydan biraz buryn. Biraq qazirgi jaǵdaıda ǵalamtor naǵyz jaýǵa aınaldy. Biz bul jerde mynadaı paradoksty baıqaımyz. Tehnologııa progresimen ony ıgerý arasyndaǵy aıyrmashylyq jer men kókteı. Mádenıetti, bilimdi adam elep-ekshep, ózine qajettisin tańdap alady. Al qazirgi jastar, ásirese oqýshylar – bar salmaǵymen basyp jatqan aqparat aǵyny aldynda álsiz.

Meniń usynysym: mundaı jaǵdaıda aqyldy bıleýshi áskerdi kúsheıtpeıdi. Ásker men polısııa eń sońǵy qadam bolýy kerek. Aqyldy bıleýshi mádenıet pen bilimge den qoıady. Sondyqtan bizge dál búgin mádenıetke degen kózqarasty túbegeıli ózgertý qajet. Mádenıet mınıstrligi ózge ýázirlikter arasynda eń mańyzdysy bolýy tıis. Ony sporttan ajyratý kerek. Onyń ádisi men qyzmetin túbegeıli ózgertý kerek. Mınıstrlik naýqanshyldyqtan arylýy tıis. Mınıstrliktiń mádenıet saıasaty jónindegi keńesi bolýy tıis. Onyń quramynda shyǵarmashylyq ıntellıgensııanyń ókilderi bolǵan jón. Onyń tek keńes berý mártebesi bolyp qana qoımaı, qadaǵalaý qyzmetin júzege asyratyndaı ókilettigi bolǵany abzal. Mádenıet mınıstrligi ógeı balanyń kúıin keshpeı, durystap qarjylandyrylýy tıis. Mádenıet mınıstrligi memleketti basqarý men syndarly saıasat júrgizýdiń basty quraldarynyń biri bolýy kerek. Bılik qurylymyndaǵy laýazymdy qyzmetke turǵysy keletin úmitker óz halqynyń mádenıeti boıynsha emtıhan tapsyrýy tıis. Sondaı-aq álem mádenıetinen habardar bolǵany jón.

Bizde áli kúnge deıin ádebıetten birde-bir Nobel laýreaty joq. Álemdik deńgeıde birde-bir oıshyl joq. Mádenıettegi jetistigimiz arakidik. Tipti kezdeısoq ta. Múmkin olar bar da shyǵar. Biraq olardy álem tanymaıdy. Biz talanttardy shyǵara berýimiz kerek. Olardyń jeńiske jetýi mańyzdy emes. Mańyzdysy – mádenıetti adam etip qalyptastyrý. Ol úshin jaǵdaı jasaý kerek. Dımash pen Tımýr Bekmámbetovtiń jetistigin kezdeısoq dep sanaýǵa bolmaıdy, árıne. Olardy óz elinde moıyndamady. Sol sebepti bular óz ónerin shetelderde dáleldeýge májbúr. Tek sodan keıin ǵana jaýapty tulǵalar qımyldap, muny óziniń josparlanǵan tabysyndaı etip kórsetedi. Bulaı bolmaýy tıis. Talanttylardy jetildirý ádettegi sharýaǵa aınalýy qajet.

Mádenıet mınıstrligi mádenı saıasat boıynsha keńes bolýy kerek. Ol konsýltatıvtik organ bolyp qana qoımaı, qadaǵalaý fýnksııasynda júzege asyrýy tıis. Qazir elimizde tek eki ortalyq bar. Nur-Sultan men Almaty. Al basqalary qaıda qaldy sonda? Buryn ár aýyldyń ózi klýby, kitaphanasy bolatyn. Shalǵaı aýyldyń turǵyny irikteýden ótip, úlken sahnaǵa joldama alatyn. Al qazir mundaı atymen joq. Ár aýylda, ár aýdanda Dımash Qudaıbergen men Erjan Maksımderi bar. Qazaq óte talantty halyq. Tek ónerli órenge jaǵdaı jasalmaıdy. Jasóspirimder arasynda sýısıdtiń kóbeıýi, óńirlerdegi oqıǵalar, qoǵamdaǵy narazylyq osydan týyp otyr.

Halyqaralyq tájirıbege súıensek. Mysaly, mádenıetke qatysty másele Birikken Arab Ámirlikterinde qalaı sheshilýde? Ondaǵylar bir kezderi munaıdyń taýsylatynyn aldyn ala bilip otyr. «Ári qaraı qalaı ómir súremiz?» degen saýal tóńireginde oılanýda. Onyń birden-bir sheshimi – týrızmdi damytý. Dýbaı saýda týrızmin damytsa, Ábý Dabı Lývrdyń fılıalyn ashty. Bul jerde mádenı týrızmge nazar aýdaryp otyr. Endi tek arab elderi men Taıaý Shyǵys qana emes, kez kelgen adam qumdaǵy elge baryp álemdik ónermen tanysa alady. Ol úshin Parıjge sabylýdyń qajeti joq. Taǵy bir mysal aıta keteıin, Ispanııadaǵy Solomon Gýggenhaım murajaıy. Nege ol jerde murajaı ashyldy? Sebebi nede? Qazir Bılbao – álemdik týrızm ındýstrııasyndaǵy mańyzdy ortalyq.

Jańa Zelandııa. Álemge áıgili «Júzik ámirshisi» fılminiń túsirilimi ótken jer. Qazir ashyq aspan astyndaǵy murajaıǵa aınaldy. Ony kórýge kelýshilerdiń esebinen týrızm ekonomıkaǵa aıtarlyqtaı úles qosýda. Al bizdiń elde osyndaı mádenı ortalyqqa aınalatyn qansha jer bar? Bir ǵana Batys Qazaqstannyń ózinde 300-den asady. Al ońtústik óńirde she? Saraıshyqtyń ózi bir tóbe. Men Ulytaý týraly aıtpaı-aq qoıaıyn. О́zimizdiń tarıhymyzǵa qyzyǵýshylyq bildirý úshin eń aldymen ótkenimizdi bilip, ol týraly ádemilep aıtýymyz kerek! Taǵy bir mańyzdy másele bar.

О́nerli jastar elimizden ketip jatyr. О́ıtkeni munda jaǵdaı joq. Olar kez kelgen «gollıvýdta» jumys isteýge daıyn. Tek olarǵa múmkindik berse bolǵany. Al qazirgi zııaly qaýym dep júrgenimiz bedelinen aıyrylyp bitti. Nege alyp týyndylar joq? Rýhanı serpilis nelikten baıqalmaıdy? Halyqty kitapqa qaıtarýymyz kerek. Adamdar kitap oqyp, mádenı ortany qaıta qalpyna keltire alady.

Al qazir mádenıetti aıqyndaıtyn ne? О́mirdiń tynys-kelbetin qaıdan kóremiz? Internet pen televızııa tóńireginde birer sóz. Biraq ol jerde uly dástúrdiń de, ónerdiń de jurnaǵy joq. Ásirese bizdiń televızııada. Tańerteńnen túnniń bir ýaǵyna deıin toı bıznesti kórsetýden jalyqpaıtyn telearnalar ashyldy. Basty respýblıkalyq telearnalarda tóbeles, atys-shabys, jylaýlyq serıaldan basqa túk te joq. Onyń sıpaty qoǵamǵa jat. Búgingi oqyrman, tyńdarman, kórermenniń sapalyq talǵamy qandaı? О́kinishke qaraı, búginde elimizde talǵamy men estetıkalyq kózqarasy uıaly telefonmen aıqyndalatyn jastar órip júr. Gadjetpen ómir súretin tutas urpaq qalyptasty. Qazirgi áleýmettik jeli degenimiz ne? Bul súzgiden ótpegen aqparat. Kezeksiz mıkrofon. Bireý aıǵaılap jiberse, qalǵandary ilip alyp ketedi. Keıbiri ony shynaıy qabyldap jatady. Osylaısha, tar sheńberdi aınalyp júr. Bilimsiz qaýymmen talǵamy tómen kórermen (tyńdarman, oqyrman) kez kelgen jalǵan aqparatty talǵamaı juta beredi. Ortańqol, taıaz ústirtin dúnıetanym saıası sahnaǵa jaıǵasty. Sarabdal saıasatkerlerdiń ornyna taıazdar men úndemester keldi. Aıta ketken jón, shama kelse, mádenıetti boıǵa sińirý kerek. Mádenıet saıasaty tujyrymdamasyn daıyndap, onyń júzege asyrýǵa shyńdap kiriskenimiz jón. Mádenıetke jan-jaqty kóńil bólgenimiz jón. Shynaıy saraptamadan bastaýymyz kerek. Aldymen BAQ-ty, telearnalardy saraptan ótkizýimiz qajet. Olardyń berip jatqan aıqaı-shý jańalyqtarynyń taralýyn shekteý kerek. Osydan eki jyl buryn «Mádenıet arnasy jabyldy. Nege? Eshteme kórsetpedi me, álde eshkim kórmedi me? Taǵy da aıtarym – oqyrmandy kitapqa qaıtarýymyz kerek. Brazılııa aı saıyn jumysshylardyń kitap oqyp, teatrǵa barýy úshin 25 dollar kóleminde stıpendııa bóledi. Odan bólek, Brazılııanyń 4 iri túrmesinde jazasyn óteýshiler kitap oqysa, jazasy qysqaratyn zań jumys isteıdi. Ejelgi Afınyda teatr qoıylymdaryn kórýge quldardan basqa qala turǵyndarynyń barlyǵy keletin. Sondyqtan mádenıetti úkimet pen partııalardyń sheshimi qalyptastyrady dep oılamaý kerek. Mádenıettiń damýyna tek jaǵdaı jasaý kerek. Bul jerdegi basty kapıtal – adam. Djobs óler aldynda «Sokratpen áńgime-dúken qurý úshin bar baılyǵymdy berýge ázirmin», – depti. Bul sózdi beker aıtpaǵan shyǵar…

Ermek Tursynov Facebook paraqshasynan alyndy.