Úıdi kim búldiredi, eldi kim búldiredi?

- Eldi kim, úıdi kim búldiredi? - dep surapty qart nemeresinen.

 - Ata, eldi ósekshi búldiredi, úıdi aqylsyz bala búldiredi.

- Joq, balam, olaı emes! Esińde bolsyn, aqylsyz basshy eldi búldiredi, aqylsyz áıel úıdi búldiredi. Ákim – aqylsyz bolsa – el tozady, ósek ákimdi ósirmeıdi. О́sekti tyńdaý - ákimge jaraspaıdy, ósıetti tyńdamaý taqtaǵy hanǵa jaraspaıdy, - depti qarııa.

- Úıdegi altyn qazyq kim? - depti qart.

- Ata, úıdegi altyn qazyq er jigit, - depti nemeresi.

 - Joq balam, úıdegi altyn qazyq – ana. Ana aqyldy bolsa, bala dana bolady. Ana tárbıesi qyzǵa úlgi, áke tárbıesi ulǵa úlgi. Ana aqylshyń, áke qamqorshyń, aǵań qorǵaýshyń, iniń súıenishiń, qaryndasyń qanatyń ekenin umytpa. Anany syılamaǵannyń aqyly kem, ákeni syılamaǵannyń jaqyny kem. Ananyń meıirimi kózinde, yqylasy kóńilinde, aqyly sózinde, - deıdi qart.

- О́mir súrý úshin ne qajet? - depti qart.

- Ata, ómir súrý úshin altyn, aqsha, nan, mal qajet, - depti bala.

 - Joq balam, adamnyń ómir súrýi úshin sý, ot, tuz, qyz, aqyl qajet. Sý tirshiliktiń nárin beredi, ot ómirdiń sánin beredi, tuz astyń dámin keltiredi, qyz kóńildiń sánin keltiredi, aqyl ómirdiń mánin beredi. Adam aqylmen aǵaıyndy tabady, aqylsyz adam aǵaıynnan bezedi, - depti qart.

 - Shyndyqty ne buzady? – depti qart.

- Ata, shyndyqty til buzady, - depti.

 - Durys, balam, shyndyqty til buzsa, ókinishi kóbeıedi, ne ósek kóbeıedi. Shyndyqty bilý qıyn, aıtylǵan sózdi toqtatý qıyn. Adal adam shyndyqty bilse, ósek qylady. О́sek erdi buzady. О́sekti kóp aıtqan shyndyqty bilmeıdi, shyndyqty bilgen ósekshige ere bermeıdi. О́mirde shyndyqty ósek buzady, - depti qart.

 - Adamǵa aqyl beretin kimder? - depti qart.

 - Ana tili ǵoı aqyl beretin, - depti nemeresi. –

 Joq balam, ana tili oıdy ósiredi. Adamǵa aqyl beretin ata-ana, ustaz, dosy ekenin umytpa. Ata-ana aqylyn balasy men qyzyna aıtady, ustaz shákirtine aıtady. Jaqsy aqyl adamdy tez eseıtedi. Adamǵa aqyl beretin adal dos. Adal dos aqylshyń, aqylshy dos – jaqynyń. Dosy kóptiń tabysy kóp, tabysy kóptiń jaqyny kóp. Dostyqtyń kózi aqyldan bastalady, - deıdi qart sonda.

 - Adamnyń aqyly qaıda? - depti qart.

 - Adamnyń aqyly tilinde, ata, - depti jigit. - Joq balam, til aqyldyń aınasy, aqyl istiń paıdasy. Esińde bolsyn, hannyń aqyly taǵynda, ákimniń aqyly janynda, ǵalymnyń aqyly basynda, ananyń aqyly jasynda, jigittiń aqyly jaqsylyǵynda, aqymaqtyń aqyly kim kóringenniń qaltasynda, - depti qart.

- Dostyqty nyǵaıtatyn ne? - depti qart.

- Ata dostyq pen joldastyqty yntymaq, birlik, teńdik, týystyq, baýyrmaldyq nyǵaıtady.

- Durys, balam, seniń aıtqanyń dostyq pen joldastyqty damytady. Esińde bolsyn, shyn dostyń aqyldyǵa tán ekenin umytpa. О́mirde dos bolýdy oılasań “Sálemetsiz be, keshirińiz, rahmet, saý bolyńyz, sálem aıtyńyz, ruhsat pa?” degendi úıren. Sálemdesýdi bilgen keshire de biledi, keshire bilgen rahmet te aıta biledi. Jón sóz kóńilińdi ósiredi, jónsiz sóz ómirińdi óshiredi, - depti qart óz oıyn qosyp.

 «Babalar sózi – tárbıe kózi» dep dana halqymyz beker aıtpaǵan ǵoı. Sondyqtan, árbir tárbıeli, ımandy, ıbaly ul-qyzdarymyz qarııalarǵa jaqyn bolyp, ol kisilerdiń ómirlik qazynalarynan ónegeli joldaryn úırenip, aqyldaryna qulaq asa bilýi kerek. Qarııasyn syılaǵan, aqylyna toqtaǵan urpaq eshqashan jaman bolmaıdy.