Kúndelikti jetilýge kaıdzen qandaı keńes beredi?

О́mir aǵymyna qaraı adam keıde ózgergisi keledi. О́zin jetildirip, jańa nárselerdi úırenýge degen qyzyǵýshylyǵy týady. Sondaı shaqtarda bári birden bola qalsa eken, oılaǵanym áp-sátte júzege assa ǵoı dep qııalǵa beriletinimiz de bar. Onyń quddy bir qupııasy bolatyn sııaqty sony izdep túrli kitaptardy paraqtap ketetinimiz de jasyryn emes. Alaıda ǵajaıypty ózimiz ǵana jasaıtynymyzdy umyt qaldyramyz. Ári ol úzdiksiz eńbek pen talaptyń arqasynda ǵana keletini bultartpas shyndyq. Jer jahanǵa tanylǵan japondyq kaıdzen júıesi de osyndaı kópke belgili, biraq qaperge ala bermeıtin qarapaıym tásilder arqyly oıdy iske asyrýǵa kómektesedi.

О́zińdi damytýǵa arnalǵan kitaptardyń sanynda búginde esep joq. Alaıda eshqaısysynan da bir sátte ómirdi túbegeıli ózgerterlik tásildi tappaısyz. О́ıtkeni ondaı tásil tabıǵatta bolmaıdy. Onyń ornyna nazaryńyz ben kúsh-jigerińizdi ózgeriske bastaıtyn kúndelikti iske baǵyttańyz.

Bul jolda serik bolatyn kaıdzen usynatyn keńesterdiń biri – maqsatqa kún sanap jaqyndaı túsý. Adamnyń tıimdiligi men isti aqyryna deıin jetkizý qabileti mı jumysymen tikeleı baılanysty. Úlken maqsattar mıdy jasqandyrady. Al mıda qorqynysh bolsa, onda onyń jumysy nasharlaı bastaıdy. Sonyń saldarynan úlken maqsattarǵa birden jetem degen oıdan túk shyqpaı jatady. Qolyńnan kelmegen is úshin ózińdi jegideı jegen saıyn adam kúızeliske túskish keledi. Ol densaýlyqqa zııan.

Másele aldyǵa maqsat qoıýda emes, sol maqsatqa jetý jolynda nege daıyn ekendigińde. Eger qalaǵanyńyzǵa qol jetkińiz kelse, kúndelikti atqarýǵa tıisti maıda jumystarǵa basa nazar aýdaryńyz. Kaıdzenniń qupııasy da osynda. Kúndelikti jetilý. Ári úlken sekiris jasaý mańyzdy emes. Bastysy búgin keshegige qaraǵanda, erteń búgingige qaraǵanda úzdik bola túsýiń kerek.

Sondyqtan ózińiz tabysqa jetkińiz kelgen salada kúnine 1 paıyzǵa jetile tússeńiz, jańa nárse úırenseńiz, qabilet-mashyǵyńyzdy arttyrsańyz, maqsatyńyz jaqyndaı beredi. Basynda ózgeris sezilmeýi de múmkin. Biraq ýaqyt óte kele olar jınalyp, artyp, birneshe aı, birneshe jyl ótkende nátıje ózinen ózi kórinedi. Sonda sol kúnge qalaı jetkenińizdi baıqamaı qalasyz. Sol úshin kún saıyn ne isteı alatynyńyzdy oılap, soǵan myqtap kirisińiz. Búgingi eńbek – erteńgi tabystyń kilti ekenin umytpaý asa mańyzdy.

Mundaı tásil ózgeriske degen úreıdi jeńýge kómektesip, jumysty jeńil qylady. Osylaı úzdiksiz damýdyń arqasynda kelgen tabys sizge ómir boıyna azyq bolady.

Jetilý úrdisiniń sońy bolmaıtynyn da umytpaǵan jón. Adam ómir boıy úırenip ótýi múmkin. Esesine úzdiksiz úırený – adamdy qajetti bilimmen baıytyp, kerek kezde ony qoldanýǵa, máselelerdi ońaı ári ońtaıly sheshýge yqpal etedi.

Mańyzdysy – bastaı bilý. Eń abzaly qol qýsyryp otyrǵannan góri, azdan bolsa da ózgeriske qaraı qadam basý.