• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
15 Qazan, 10:36:14
Ermekbaev: Jumys qaýipti, ómirleri úshin qaýip-qater bar

27 Qyrkúıek, 2019 Barlyq aımaqtar

Qazaqstan munaı jáne munaı ónimderiniń eksportyn arttyrady

Shıkizatqa suranystyń artyp bara jatqanyn kórip otyrmyz.

Qazaqstannyń munaıly el ekendigi aqıqat. Rasy kerek, qazirgi kezde munaı Qazaqstanda barynsha qýatty óndirilip keledi. Munaıly eldiń bylaıǵy saladaǵy jetistikteri de jeterlik. Biraq  eskeretin nárseler de bar. Ol–munaı baǵasynyń turaqty ósýi nemese onyń tómendemeýi dep bilemiz. Sondyqtan da qazirgi kezde Prezıdenttiń tapsyrmasymen shıkizattyq emes salany damytý kózdelip jatyr. Biraq bir nárse aqıqat: Qazaqstan TMD elderi aýmaǵyndaǵy munaı eksporttaıtyn negizgi elderdiń birine aınalyp otyr. Bul fakt. Endigi másele, osyny utymdy paıdalana bilýimiz qajet. Biraq qalaı?

  1. Aıta ketý kerek, Qazaqstan naryǵy osy ýaqytqa deıin munaıdan nemese odan óndiriletin ónimderden esh tapshylyq kórgen joq.
  2. Qaıta syrtqy elderge eksporttaý kólemin ulǵaıtyp jatyr.
  3. 2018 jyly Qazaqstanda munaı óndirisi kólemi 90 mıllıon tonnaǵa jetti. Bul árıne joǵary jaǵdaı.
  4. Elimizde Atyraý, Pavlodar jáne Shymkentte úsh munaı óńdeý zaýyty bar. Olardyń birazy qaıta jańǵyrtylýdan ótti. Al munyń paıdasy óte úlken.
  5. Osyǵan baılanysty Qazaqstan jyl saıyn munaı óńdeý kólemin 17 mıllıon tonnaǵa arttyrýdy josparlap otyr. Bul árıne úlken nátıje.
  6. Saýd Arabııasyndaǵy munaı óńdeý obektilerine shabýyl jasalǵannan keıin rasy kerek, álemde «qara altynnyń» baǵasy sharyqtap ketti. Bul árıne munaı eksporttaýshy elderge tıimdi.
  7. Onyń ústine basqa eldermen salystyrmaly túrde alǵanda, Qazaqstannyń geografııalyq jaǵynan ornalasýynda artyqshylyqtar bar.
  8. Atap aıtar bolsaq, bizdiń el batysqa qaraı EýroOdaq memleketteriniń naryǵyna, al shyǵysynda álemdegi eń úlken naryq Qytaıǵa munaı eksporttaıdy.
  9. Qazirgi ýaqytta elimizdegi munaı óńdeý zaýyttarynyń qaıta jańǵyrtylýynyń arqasynda Qazaqstan janar-jaǵar maı naryǵynda úlken áleýetke ıe bolyp otyr.
  10. Osyǵan baılanysty bizdiń úkimet shıkizattyq emes eksportty 2025 jylǵa qaraı eki esege arttyrýdy josparlap otyr.
  11. Búkilálemdik Doing Business-2018 bankiniń reıtıngi boıynsha, Qazaqstan 196 eldiń ishinde 28- orynda tur.
  12. Endigi mindet – jeke zańnamany nyǵaıtý, sonymen qatar, ınvestorlarǵa qolaıly usynys jasaý. Bul oraıda Qazaqstan ınvestısııa salýǵa yńǵaıly elderdiń birine aınalyp otyr.
  13. Jyl ótken saıyn álemde munaı jáne munaı ónimderine suranys arta túsýde. Sondyqtan mamandardyń baǵalaýynsha, aldaǵy ýaqytta Ortalyq Azııa aımaǵynda munaı ónimderine suranys artady.

Qalaı aıtqanda da, qazirgi kezde janar-jaǵar maı, motor maılary men kólikke qatysty basqa da shıkizattarǵa suranystyń artyp bara jatqanyn kórip otyrmyz. Mundaı jaǵdaıda Qazaqstan munaı jáne munaı ónimderine eksportty arttyrady.

Aıta ketý kerek, qazirgi ýaqytta Qazaqstan tarapy OPEK kelisimderin adal atqaryp otyr. Jalpy kez kelgen munaı eksporttaıtyn OPEK-ke múshe memleketter óz aldyna mindetteme alady. Mysaly, Qazaqstan táýligine shamamen 1,86 mıllıon barrel bolýy tıis. Jalpy bul mindetteme alǵan kez kelgen elge tán. Bul ne úshin kerek? Munaı naryǵyn retteý úshin. Olaı bolmaǵan jaǵdaıda naryq buzylady. Ár el óz munaıyn shekten tys óndirip naryqqa sata berýi qısynsyz is. Sondyqtan OPEK aldyndaǵy mindettemeni oryndaý da paryz. Bul jolda Qazaqstan adal eksporter ekendigi bul endi naqtylyq.

 

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir