• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
16 Qazan, 01:39:14
Saılaý qarsańynda "joǵalyp ketken" akter Shrı-Lankadan sálem joldady (vıdeo)

29 Qyrkúıek, 2019 Jambyl oblysy

Jambyl oblysy: bastaýysh partııa músheleri bas qosty

Jambyl oblysy, Baızaq aýdandyq emhanada Prezıdent Joldaýy jańa formatta talqylandy. 635 partııa múshesi bar «Dana» bastaýysh partııa uıymy partııalastarmen pikir almasyp, erkin formatta jıyn uıymdastyrdy dep jazady Qamshy.kz aqparat agenttigi.

Jıynǵa “Nur Otan” partııasy aýdandyq fılıaly tóraǵasynyń birinshi orynbasary Sholpan Baıtaqova, “Nur Otan” partııasy aýdandyq fılıaly Saıası keńesiniń jáne aýdandyq máslıhattaǵy depýtattyq fraksııasynyń múshesi Ryskeldi Saparbekov pen bastaýysh uıym músheleri qatysty. Kún tártibi men jumys reglamenti bekitilgen soń «Syndarly qoǵamdyq dıalog – Qazaqstannyń turaqtylyǵy men órkendeýiniń negizi» atty Prezıdent Joldaýyna baılanysty “Dana” bastaýysh partııa uıymynyń tóraıymy Gúlnar Mamyrbaeva baıandama jasady. Baıandamashy óz sózinde Memleket basshysynyń Joldaýynda kórsetilgen “Kóshbasshymyz jáne partııa Tóraǵasy Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń arqasynda «Nur Otan» partııasy elimizdiń jetekshi saıası uıymyna júkteletin kúrdeli ári jaýapty mindetterdi dáıekti túrde iske asyryp keledi. Qoǵamdy tolǵandyryp otyrǵan negizgi máseleler kóshede emes, Parlamentte jáne azamattyq dıalog aıasynda talqylanyp, sheshimin tabýy tıis” – degen mindetterine toqtala kele, medısınalyq qyzmet kórsetýdiń sapasy men qoljetimdiligin qamtamasyz etý baǵytyna nazar aýdardy. Joldaýda Prezıdent halyqtyń densaýlyǵyna baılanysty, ásirese, ana men sábı ólimine qatysty kórsetkishterdiń óńirlik teńgerimsizdigi aıqyn kórinetinin, degenmen, bul kórsetkish damyǵan elderdiń deńgeıinen aıtarlyqtaı kóptigin aıtty.

Gúlnar Serikqyzy Joldaýdaǵy Memleket basshysynyń: “Úkimet ár óńir boıynsha medısınadaǵy naqty dertter toptamasy jóninde basymdyqtar tizimin jasap, sonyń negizinde bıýdjetten qarjy bólýi qajet. 2020 jylǵy 1 qańtardan bastap Qazaqstanda mindetti áleýmettik medısınalyq saqtandyrý júıesi iske qosylady. Árqaısysyńyzǵa myna nárseni aıtqym keledi: memleket tegin medısınalyq kómektiń kepildendirilgen kólemin saqtaıdy. Ony qarjylandyrýǵa aldaǵy úsh jyl ishinde 2,8 trıllıonnan astam teńge bólinedi. Mindetti áleýmettik medısınalyq saqtandyrýdyń júzege asyrylýy medısınalyq qyzmet kórsetýdiń sapasy men qoljetimdiligin jaqsartýǵa baǵyttalǵan. Úshjyldyq bıýdjet aıasynda densaýlyq saqtaý júıesin damytýǵa qosymsha 2,3 trıllıonnan astam teńge bólinedi. Úkimet áleýmettik medısınalyq saqtandyrý júıesiniń bedeline taǵy da nuqsan keltirmeý úshin ony júzege asyrý máselesine zor jaýapkershilikpen qaraýy qajet” – degen tapsyrmasy boıynsha atqarylar mindetterge toqtaldy. Atap aıtar bolsaq, aǵymdaǵy jyldyń jeti aıy qorytyndysynda aýdan turǵyndarynyń densaýlyq kórsetkishteri boıynsha jalpy ólim deńgeıi 2,1-den 1,9-ǵa tómendese, sońǵy bes jylda ana ólimi tirkelmegen. Al, sábıler óliminiń kórsetkishi 8,6-dan 6,7-ge tómendepti. Sonymen birge, sońǵy úsh jylda mindetti áleýmettik medısınalyq saqtandyrý júıesin aýdan turǵyndaryna túsindirý jumystary belsendi túrde júrgizilgen. Osy

jyldyń ózinde turǵyndarmen 14 kezdesý uıymdastyrylyp, atalmysh kezdesýlerge 36 275 adam qamtylǵan. Aýdan aýmaǵyna 3 dana bılbord, 24 banner, 2 stend jáne aýdandyq aýrýhana saıtyna 130 materıal ornalastyrylǵan. Budan bólek, aýdan turǵyndaryna 35 myńnan astam býkletter men paraqsha, jadnamalar taratylyp, jergilikti basylymǵa 17 maqala jarııalanǵan. Baıandamadan soń “Dana” bastaýysh partııa uıymy tóraıymynyń orynbasary, bıýro múshesi Sáýle Bóltirikova jaryssózge shyǵyp, Joldaýdan týyndaıtyn mindetter turǵysynda sóz qozǵady. Dástúrli jınalys túrinde emes, pikir almasyp, erkin formatqa yńǵaılstyrylǵan jıynda oǵan qatysýshylar belsendiligin baıqatty. Mańyzdy qujattyń basymdyqtary men mindetteri týraly jan-jaqty oı bólisti. Birqatar máselelerdiń júzege asyrylý jaıynda usynys-tilekter talqy tarazysyna salynyp, bastaýysh uıym músheleri biraýyzdan sheshim qabyldady

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir