Dárigerdi qandaı kezde úıge shaqyra alasyz?

Aýrý aıtyp kelmeıdi. Túrli oqys jaǵdaıǵa tap bolyp, aıaq asty aýyryp qalatyn kezder bolady. Onyń ústine, jańa oqý jyly bastalyp, kún sýytyp, tumaý men jótel de balalardy aınalyp ótpeıdi. Sol sebepti búgin qandaı jaǵdaıda dárigerdi úıge shaqyrta alamyz? Jalpy dárigerdiń úıge kelgendegi maqsat-mindetteri qandaı? Dáriger shaqyrtqan turǵyn qandaı erejelerdi jadynda ustaýy tıis? Áńgime osy jaıynda órbimek.

-«Turǵyndar ózin nashar sezinse, birden 03-ke qońyraý shalyp, jedel-járdem shaqyrýdy oılaıdy», - deıdi «Medısınalyq saqtandyrý qory» Mańǵystaý fılıalynyń bólim basshysy Baspaeva Madına. Al shyn máninde jedel-járdem 2 jaǵdaıda keledi, biri shuǵyl kómek, ekinshisi jedel kómek. Shuǵyl kómek eger naýqastyń ómirine qaýip tónip jatsa kórsetiledi, al jedel  kómek naýqastyń ómirine qaýip tónbegenimen, aýrýy asqynyp tursa, ıaǵnı jedel kómek kórsetýdi qajet dep tapsa kórsetiledi.  Degenmen, keı jaǵdaıda «Jedel járdemge» júgirmeı-aq, ýchaskelik dárigerdi úıge shaqyrtýǵa bolady.

 

«Jedel járdemdi» tómendegideı jaǵdaıda úıge shaqyrǵan abzal:

 

• eger adamnyń densaýlyǵyna qaýip tóndi dep kúdiktenseńiz;
• esinen tanǵan adamdy kórip qalǵanda;
• eger naýqastyń oqystan tynys alýy nasharlasa;
• adam esinen tanyp, álsizdikti sezinse, qozǵala almasa;
• naýqas psıhıkalyq aýytqýdy sezinip, ózine jáne janyndaǵylarǵa qaýip tóndirse.
• túrli jaraqat túrin alǵan kezde.
• oqys qan ketkende;
• áıelderde tolǵaq qysqan kezde
• aýrý birden asqynyp ketkende t.b.

 

            Jedel járdemniń negizgi maqsaty – asqynǵan aýrýdy basyp, nemese aýrýdy ýaqytsha jeńildetý, aýrýhanaǵa jetkizgenshe shuǵyl kómek kórsetý, degenmen aldaǵy ýaqytta qalaı emdelý qajettigi týraly keńes bere almaıdy.

            Al jalpy praktıkalyq dárigerdi úıge shaqyrtqanda múlde basqa kómek túrin alasyz. Shuǵyl kómekten bólek, olar sizdiń dıagnozyńyzdy anyqtap, saýyqqanǵa deıin naýqasty baqylaýda ustaıdy. Eger qajet bolsa, dáriger birden analız alyp, aýrýhanaǵa jatqyzý týraly sheshim qabyldaı alady. Sozylmaly aýrýǵa shaldyqqan naýqastyń dáriger shaqyrtqan ýaqytta barlyq analız nátıjeleri men em-dom tarıhy qolynda bolýy tıis.

            Qazaqstanda Densaýlyq saqtaý mınıstrligi bekitken zań boıynsha, naýqastar dárigerdi belgili bir jaǵdaılarda úıge  shaqyra alady.

«Áleýmettik medısınalyq saqtandyrý qory» Mańǵystaý fılıalynyń bas sarapshysy Jarmaeva Saltanat Boqaıqyzynyń aıtýynsha, naýqas ózdiginen emhanaǵa kele almasa nemese naýqasty ákeletin adam bolmaǵan jaǵdaıda, ózi tirkelgen emhananyń kómegine júginedi.

Sondaı-aq,    

1. Naýqastyńdene qyzýy 38 S gradýstan joǵary bolsa.

2.Hal-jaǵdaıdyń buzylý belgilerimen kúre tamyr qan qysymynyń joǵarylaýy

3. Birneshe márte ish ótýi.
4. Júrip-turýǵa  kedergi keltiretin tómengi aıaq býyndary men  omyrtqanyń qatty aýrýy;

5.Bas aınalý, qatty loqsý, qusý.

6. Emhanaǵa ózindik kelýge múmkindik bermeıtin sozylmaly aýrý qalyptary (isik aýrýlarynyń qaýipti aǵymy, múgedektik (I –II top),sal aýrýy, aıaq-qoldardyń shala saldanýy);

7.Qorshaǵan ortaǵa qaýip tóndiretin, juqpaly aýrý túrleri.

8. Tasymaldaýǵa kelmeıtin naýqastar, naýqastyń kóligi bolmaǵan jaǵdaıda.

            Eskerte ketetin jaıt, turǵyndardan kelgen shaqyrtýlar emhananyń jumys ýaqytynda júzege asady.Dárigerdiń mindetine saraptamaǵa baǵyttaý qaǵazy nemese anyqtama berý kirmeıdi.

            Endi dárigerdi qalaı shaqyrtýǵa bolady degen suraqqa jaýap izdeıik. Munyń 2 ádisi bar. О́zińiz tirkelgen emhanaǵa baryp, tirkeý bólimine shaqyrtý qaldyra alasyz nemese úıde otyryp tirkeý bólimine qońyraý shalasyz.

Qońyraý shalǵanda mindetti túrde naýqastyń aty-jóni men meken-jaı, JSN nómiri men aýrý sebebin qysqasha aıtý kerek.

Turǵyndar dárigerdiń úıge  ońaı kelip-ketýine jaǵdaı jasaǵany durys. Sol sebepti tómendegideı múmkindikterge kóńil bólgei jón:

• Eger Sizdiń úıińizdiń domofon qurylǵysy synyp qalǵan nemese sandyq kotty qulyp ornatylǵan bolsa, dárigerdiń sizdiń páterińizge kedergiz kirýin qamtamasyz etińiz. Esiktiń shaqyrý túımesi jumys istep turǵan bolýy qajet.
• Dárigerdi úıge shaqyrtyp qoıǵannan keıin, úıden ketip qalmańyz. Dáriger nemese medbıke úıge shaqyrtýlarǵa jyljymaly keste boıynsha qyzmet kórsetedi. Sizdiń shaqyrtýylar arasynan birinshi bolýyńyz mindetti emes.
• Dárigerdi dálizde qarsy alyp, kıimin qabyldap, úı aıaqkıimin emes bahıla usyný qajet.
• Dárigerge qol jýýdy usynyńyz jáne taza oramal usynyńyz.
• Aldyn-ala  dene qyzýyn ólshegishti jáne taza qasyq daıyndańyz.Bolmasa qyzyl qalaq.
• Bólmede jaryqtyń durys túsýin qadaǵalańyz;
• Dárigerge sómkesin qoıýǵa oryndyq usynyńyz.
• Taza kıinińiz.

            Sizdiń tarapyńyzdan bolǵan  tehnıkalyq kedergilerdiń sebebinen (poezdiń esiginiń jabyq, domofon qurylǵysynyń isten shyǵýy, esik shaqyrtý baspasynyń isten shyǵý jaǵdaılary t.b)  kómek kórsetý jaǵdaıy bolmasa, dáriger nemese medbıke Sizdiń densaýlyǵyńyzǵa jaýap bermeıdi. Eger Sizge ýaqytsha eńbekke jaramsyzdyq paraǵy qajet bolǵan jaǵdaıda Siz dárigerge nemese medbıkege habarlaýyńyz qajet.