О́zgeretin álipbı qandaı bolýy tıis: Eskertýler men usynystar

Qısynǵa kelmeıtin tustary kóp bolǵandyqtan bekitilgen álipbıdiń sońǵy nusqasy da halyq arasynda jáne ǵylymı ortada qoldaý tappady. Álipbıdegi kemshilikter emle erejelerine de salqynyn tıgizip otyrǵanyn kópshilik baıqap otyr.

Qazirgi tańda til mamandary arasynda ótken ǵasyrdyń birinshi jartysyndaǵydaı /ı/ jáne /ý/ áripteriniń dybysyn biriktirip jazý nemese eki tańbaǵa ajyratyp jazý máselesi qyzý talqylanyp jatyr. Eki taraptyń da ózindik dálelderi men ýájderi bar. Bekitilgen álipbıge ózgeris engizbes buryn, aldymen osy eki áriptiń dybysyn biriktirip ne ajyratyp jazý máselesi túbegeıli sheshimin tapqany jón. Onsyz álipbı máselesi de, emle erejeleri de Daırabaıdyń kók sıyrynyń kúıin keshpek. О́ıtkeni bul eki áriptiń dybystaryn biriktirip jazýǵa negizdelgen álipbı, olardy ajyratyp jazýǵa negizdelgen álipbıden ózgeshe bolýy tıis.

Kezinde J.Aımaýytuly jazýdaǵy qazdaı tizilgen ý-lardy unatpaǵandyqtan [uý] dybys tirkesin biriktirip jazýdy usynǵan bolatyn. О́ıtkeni arab grafıkasynda (tóte jazýda) [u] jáne [ў] dybystarynyń tirek árpine /و/ tańbasynan ózge tańba berý múmkin emes bolatyn, ıaǵnı [u] dybysynyń tańbasy / ۇ/, al [ў] dybysynyń tańbasy /ﯟ/ bolatyn. Sonda J.Aımaýytuly mysalǵa keltirgen suý, buý, quý, tuý sózderi tóte jazýda /ﺳﯘﯟ/, /بوُﯟ/, /قوﯟ/, /توُﯟ/, al juýuý, tuýuý, quýuý sózderi /جوُﯟوُﯟ/, /توُﯟوُﯟ/, /قوُﯟوُﯟ/ bolyp jazylmaq bolatyn. Tóte jazýda, rasynda da, qazdaı tizilgen /و/-lar kózge oǵash kórindi. J.Aımaýytuly [uý] dybys tirkesin biriktirip jazýǵa amalsyzdan barǵan edi, ıaǵnı qısyny bar edi. О́ıtkeni, joǵaryda aıtqanymyzdaı, bul dybys tirkestiń árqaısysyna, ıaǵnı daýysty [u] men daýyssyz [ý] dybystaryna bólek-bólek ártúrli tirek tańba berýge arab grafıkasynyń múmkindigi bolmady (Al bekitilgen álipbımen jazylǵan keıbir sózderde uqsas áripter qısynsyz tizilip otyr).

Latyn grafıkasyndaǵy bekitilgen qazirgi qazaq álipbı ı men ý-dy (ıaǵnı [yı], [iı], [uý], [úý], [yý], [iý] dybys tirkesterin) biriktirip jazýdy qoldaıtyndarǵa da, ajyratyp jazýdy qoldaıtyndarǵa da qolaısyz bolyp otyr.

Atalǵan eki áriptiń dybystaryn BIRIKTIRIP JAZÝDY QOLDAITYNDAR úshin qolaısyzdyǵy:

Álipbıde y men ý-ǵa ártúrli tirek árip berý múmkindigi bola tura, bul ekeýine bir ǵana ıgrekti (Yy) tirek etý arqyly /ý/ men /y/ áripteri qatar keletin sýýy-sýýy, jýýy-jýýy, qýýy-qýýy, týýy-týýy, jaýýy-jaýýy sekildi sózderde ıgrekter qısynsyz qazdaı tizilip tur. Sol sııaqty latyn grafıkasynda ı, ı, i-lerdi ártúrli tańbamen berý múmkindigi bola tura, bulardyń dybystaryna bir ǵana aıdy (Ii) tirek árip etý arqyly /ı/ men /i/ jáne /ı/ men /i/ áripteri qatar keletin ıi – ıi, jıi-jıi – jıi-jıi, ıil – ıil, ıin – ıin, ıis – ıis, bıi – bıi, jıiligi – jıiligi, ıirim – ıirim, ıilis – ıilisi, kúıim - kúıim (II – II, JII-JII – JII-JII, IIL – IIL, IIN – IIN, IIS – IIS, BII – BII, JIILIGI – JIILIGI, IIRIM – IIRIM, IILIS – IILIS, KÚIIM - KÚIIM) sekildi sózderde aı árpi qısynsyz tizilip tur.

Al ı men ý-dyń dybystaryn AJYRATYP JAZÝDY QOLDAITYNDAR úshin qolaısyzdyǵy:

Kıim, tıin, bıi, ıi, jıi-jıi sekildi sózderdegi /ı/  árpiniń dybysyn ajyratyp jazar bolsaq, bul sózder kiıim – kiıim, tiıin – tiıin, biıi – biıi, iıi – iıi, jiıi-jiıi – jiıi-jiıi, al úlken áriptermen KIIIM – KIIIM, TIIIN – TIIIN, BIII – BIII, III – III, JIII-JIII – JIII-JIII dep jazylyp, onsyz da qısynsyz tizilip turǵan aı áripterine qosymsha aılar qosyp alamyz. Al barýy, jaýýy, týýy sekildi sózderdegi /ý/  árpiniń dybysyn ajyratyp jazar bolsaq, baryýy – baryýy, jaýyýy –  jaýyýy, týyýyý – tuýyýy dep, onsyz da qazdaı tizilgen qısynsyz ıgrekterge qosymsha ıgrekter qosyp alamyz.

Demek bul álipbımen ı men ý-dyń dybystaryn biriktirip jazǵannyń ózinde joǵarydaǵy sózderdegideı qısynsyz ıgrekter men aı áripterin qatar-qatar qazdaı tizemiz, al ajyratyp jazar bolsaq onsyz da qatar turǵan qısynsyz aılarǵa qosymsha aılardy, qazdaı tizilgen qısynsyz ıgrekterge qosymsha ıgrekterdi taǵy da qosyp alatyn bolamyz.

Sondyqtan da álipbı ózgeretin bolyp, ı men ý-dyń dybystary AJYRATYLYP jazý maquldanǵan jaǵdaıda, qazaq sózderinde qatar kelmeıtin [u], [ú] dybystarynyń tirek tańbalaryn birine dıakrıtıkalyq tańba qoıý arqyly uqsas etip alýdy, daýyssyz [ў] dybysy daýysty [u], [ú] dybystarymen qatar keletindikten bul dybysqa, ıaǵnı daýyssyz [ў] dybysyna tańbasy [u], [ú] dybystarynyń tańbasyna uqsamaıtyn tańbany tirek etip alýdy usynamyz. Sonda barýy, jaýýy, týýy sózderindegi ý-dyń dybysyn ajyratyp jazar bolsaq, baryýy – barıwı, jaýyýy –  jawıwı, týyýyý – tuwıwı sekildi jazylyp, eshqandaı da uqsas tańba qazdaı tizilmes edi. Sol sııaqty qazaq sózderinde qatar kelmeıtin [y], [i] dybystarynyń tirek tańbalaryn uqsas etip alýdy, daýyssyz [ı] dybysy daýysty [y], [i] dybystarymen qatar keletindikten bul dybysqa tańbasy [y], [i] dybystarynyń tańbasyna uqsamaıtyn tańbany tirek etip alýdy usynamyz. Sonda kıim, tıin, bıi, ıi, jıi-jıi sózderi kiıim – kiyim, tiıin – tiyin, biıi – biyi, iıi – iyi, jiıi-jiıi – jiyi-jiyi bolyp, eshqandaı da uqsas tańba qatarynan tizilmes edi. Iаǵnı qazdaı tizilgen ıgrekter men qatar-qatar aılardan qutylar edik.

Al ı men ý-dyń dybystary (osy qalpynda) BIRIKTIRILIP jazý maquldanǵan jaǵdaıda, joǵarydaǵy nusqadaǵydaı [u], [ú] dybystarynyń tirek tańbalaryn jáne [y], [i] dybystarynyń tirek tańbalaryn jińishke ne jýan syńarlarynyń birine dıakrıtıkalyq tańba qoıý arqyly birine birin uqsas tańbamen qaldyrýdy, sonymen birge qazaq sózderinde ı men ı áripteri qatar keletin (baııdy, keııdi sekildi) sózder kezdesetindikten jáne (bıi sózindegideı) /ı/, /i/ áripteri, (úıi) sózindegideı /ı/, /i/ áripteri qatar keletin sózderdiń qatary kóp bolǵandyqtan /i/, /ı/, /ı/ áripteri latyn grafıkasyna birine biri uqsamaıtyn tańbalar arqyly kóshýi tıis.

Sonymen qatar tilimizde (týy, taýyq sózderindegideı) /ý/ men /y/ áripteri qatar keletin sózder kóp bolǵandyqtan, /ý/ men /y/ áripteri latyn grafıkasynda birine biri uqsamaıtyn tańbada bolǵany jón.

Eger de bekitilgen álipbıge ózgeris enetin bolyp, osy usynystar eskerilip jatsa, qısynsyz tiziletin uqsas tańbalardan bir jolata qutylar edik.

Qaldybaı Arystanbekuly QYDYRBAEV

Nur-Múbarak ýnıversıtetiniń dosenti, PhD