• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
15 Qazan, 15:31:08
Saılaý qarsańynda "joǵalyp ketken" akter Shrı-Lankadan sálem joldady (vıdeo)

27 Qyrkúıek, 2019 Barlyq aımaqtar

«Ilııas izimen» – Reseıge...

Máskeý men Petorborg saparynan Ilııas týraly mol maǵlumat alyp qaıttyq.

(jalǵasy)

Alaıda Amanshanyń densaýlyǵy álsiz bolǵandyqtan 1925 jyly Ilııas Máskeý qalasyndaǵy Memlekettik jýrnalıstıka ınstıtýtyna joldama alǵan kezde Amansha aýylynda qaldy. Saıat Jansúgirovtiń aıtýy boıynsha, Amansha Ilııas úshin masyl bolǵysy kelmedi. Ilııas Máskeýge attanǵanda Amanshanyń aıaǵy aýyr bolǵan. Biraq Amanshanyń densaýlyǵy nasharlap, tolǵaq kezinde dúnıe salǵan. Ilııas sol ýaqytta Máskeýde oqýyn oqyp, jan-jarynyń ólimi týraly bilmegen. Ilııas Jansúgirov Máskeýden aýylyna oqý demalysy kezinde oralǵan. Qýanyshqa toly Ilııas qolynda súıiktisine syılyq ustap kele jatqan. Áıeliniń ólimi týraly estigende ol jan túrshigerlik jaǵdaıǵa tústi. Amansha Ilııasqa óziniń saqınalaryn jáne qysqa hat qaldyrǵan. Sol hatta «Ilııas. Osy saqınalarmen basqa da zattardy saǵan qaldyramyn. Olardy saqta. Osy jaryq álemde men jarqyrap... óshtim. Sen meniń qasymda bolmadyń. Men seni kóre almadym. Qosh!» dep jazylǵan.

№ 66

VYPISKA IZ PROTOKOLA ZASEDANIIа ISPOLBIýRO DJETGÝBKOMA RKP (b)

10 avgýsta 1925g.

SLÝShALI: zaıavlenııa t.t. Tajıbaeva ı Djansýgýrova (dokl. T. Barıbaev)

POSTANOVILI: Prıznat neobhodımym obespechenıe semeı t.t. Tajıbaeva ı Djansýgýrova na vremıa ıh ýcheby.

Vopros o sredstvah porýchat vyıasnıt t.t. Barıbaevý ı Koshkýnový.

Vypıska verna:

Sekretar ıspolbıýro Rıadnın

SGARK. F. 1368. Op. 3. D. 64. L. 29. Podlınnık.

 

 

 

№69

IZ PROTOKOLA ZASEDANIIа PREZIDIÝMA DJETYSÝISKOGO GÝBERNSKO-GORODSKOGO ISPOLKOMA

16 avgýsta 1925g.

[...] SLÝShALI: ob otpýske na otpravký stýdentov ı kýrsantov v výzy ı drýgıe zavedenııa.

POSTANOVILI: vo ızmenenıe postanovlenııa GIK a ot 05. 07. s.g. za N 77, p. 7, ýtverdıt smertý rashodov po otpravke ýchashıhsıa polnostıý v razmere 2450 rýb. 80 kop. Iz zapasnogo fonda, otpýstıv ız etoı sýmmy 700 rýb. gýbınspeksıı NKP, dlıa otpravkı zaregıstrırovannyh kýrsantov, a ostalnýıý sýmmý 200 rýb. ostavıt v rasporıajenıı GIKa dlıa toı je nadobnostı.

2.SLÝShALI: ob okazanıı materıalnoı pomoshı t.t. Djansýgýrový ı Tajıbaevý, otpravlıaıýshımsıa  prodoljıt obrazovanıe, kak nýjdaıýshımsıa v takovoı.

POSTANOVILI:prınımaıa vo vnımanıe kraınıýıý bednost t.t. Djansýgýrova I Tajıbaeva ı ıh  prodoljıtelnýıý poleznýıý obshestvennýıý deıatelnost v gýbernskom masshtabe, vozbýdıt pered Stıpendıonnoı komıssıeı hodaıstvo o naznachenıı stıpendıı, t.t. Djansýgýrový ı Tajıbaevý, v pervýıý ochered, ı odnovremenno okazat materıalnýıý pomosh v vozmojnom razmere […].

Predsedatel I.Koshkýnov

Sekretar Shamysheıskıı

GAAO. F. 489. Op. 2. D. 4. L. 203-204. Podlınnık.

№70

ÝDOSTOVERENIE ChLENY PREZIDIÝMA DJETYSÝISKOGO GÝBERNSKO-GORODSKOGO ISPOLKOMA SOVETOV

18 avgýsta 1925g.

Predıavıtel sego chlen prezıdıýma Djetysýıskogo gýbkorıskoma Sovetov Djansýgýrov Ilıas deıstvıtelno sostoıal v doljnostı gýbernskogo ınspektora Narodnogo komıssarıata prosveshenııa KSSR v Djetysýıskoı gýbernıı s 17 marta 1925g. Po 9  avgýsta 1925g., chto podpısıamı  ı prılojenıem pechatı ýdostoverıaetsıa.

OSNOVANIE: protokol zasedanııa GIKa ot 17.03.1925g. №30 pýnkt 2, prıkaz GIKa ot 20.03.1925. №46, protokol zasedanııa GIKa ot 09.08.1925g. №78 pýnkta 10.

SGARK. F. 1368. Op. 3. D. 784. L. 130.

№71

HARAKTERISTIKA NA  I.DJANSÝGÝRVA.

19 avgýsta 1925g.

Na kandıdata RKP (b) po doljnostı ınspektora Narkomprosa v Djetysýıskoı gýbernıı tov. Djansýgýrova Ilıasa.

Vydvınýt ız nızov, batrak, za korotkıı srok dokazal sposobnostı k rabote ı zanımaemoı doljnostı sootvetstvoval. Rýkovodıt rabotoı ı podobrat rabotnıkov mojet.

Spesıalnogo marksıstskogo obrazovanııa ne ımeet. Polıtıcheskı razvıt ýdovletvorıtelno. V sklokah ı grýppırovkah ne zamechen. Dıssıplınırovan. Kak tovarısh – horoshıı.

Imeet sklonnostı  k lıteratýrnoı ı pedagogacheskoı rabote, ımeet v etom  praktıcheskıı opyt.

V dalneıshem neobhodımo ıspolzovat po lıteratýrnoı  ılı pedagogıcheskoı rabote.

Ýtverjden ıspolbıýro Djetgýbkoma RKP (b) protokol №40  ot19. 03. 1925.

Sekretar ıspolbıýro RKP (b) Rıadnın

SGARK. F. 1368. Op. 3. D. 64. L. 44. Podlınnık.

 

№72

PISMO KAZKRAIKOMA RKP (b) V PRIEMNÝIý  KOMISSIIý AKADEMII KOMMÝNISTIChESKOGO VOSPITANIIа

g.Kzyl-Orda                                                                          25 avgýsta 1925g

Komandırýemyı namı t. Djansýgýrov ne sovsem polno otvechaet ýslovııam prıema (v smysle akademıcheskoı podgotovkı). No po ýslovııam kýltýrnoı otstalostı kazakov-kırgızov on ıavlıaetsıa naıbolee peredovym  tovarıshem, ımeıýshım bolshoı  praktıcheskıı staj po rabote na kýltýrnom fronte. Krome togo, t. Djansýgýrov obladaet bolshımı sposobnostıamı, poetomý Kraıkom RKP (b) nastoıatelno hodataıstvýet o zachıslenıı ego slýshatelem Vasheı Akademıı.

Otvet. sekretar Kraıkoma RKP (b) S.Hodjanov

Zav. APO Ý. Djandosov

SGARK. F. 1368. Op. 3. D. 64. L. 53. Podlınnık.

№73

IZ PRIKAZA PO DJETYSÝISKOMÝ GÝBERNSKO-GORODSKOMÝ ISPOLKOMÝ

1 sentıabrıa 1925g.

[…] Pýnkt №2 Gýbınspektora Narkomprosa t. Djansýgýrova, otbyvshego 09.08.s.t.v g. Moskvý dlıa prodoljenııa obrazovanııa,  polagat ot zanımaemoı doljnostı osvobojdennym s 09.08. s.g.ı s togo je chısla  naznachaetsıa t. Aspendıarov.

Osnovanıe: protokol soveshanııa Prezıdıýma GIKa ot 09. 08 s.g. № 78, p. 9 […]

Predgýbgorıspolkoma Býsakov

Sekretar Shamysheıskıı

GAAO. F. 489. Op. 1. D. 681. L. 114. ı ob. Podlınnık

Mine, osyndaı kóptegen kedergilerden asqan Ilııas Jansúgirov Máskeýge attanady. Júıeli almaǵan bilimine qanaǵattanbaǵan aqyn sol kezdegi Keńes ókimetiniń astanasyna da keledi. Sol kezdegi Máskeýdiń saıası hám rýhanı-mádenı, ádebı elıtasymen qoıan-qoltyq aralasyp, tyǵyz shyǵarmashylyq qarym-qatynas ornata bastaıdy. Ilııastyń armandaǵan kelip jetken qalasynda orys dostary óte kóp edi. Máskeýdiń túrli mádenı buryshynda, Pýshkınniń, Lermontovtyń eskertkishteri mańy men óleń oqıtyn sol zamannan aty shyqqan aqyndarynyń jyr keshterine, poetıkalyq dıskýssııa men ádebı otyrystarǵa baryp júrgen. Máselen, Anna Ahmatova, Marına Svetaeva, V. Maıakovskıı, M. Svetlov, V. Lýganskıı, D. Bednyı, E. Bagrıskıılarmen jaqyn tanys-bilis bolǵanyn aqyn týraly jazylǵan kózkórgen zamandastarynyń esteliginen kezdestirýge bolady.

      ...Máskeýge Ilııastaı mol mura qaldyrǵan san qyrly talanttyń shyǵarmalaryn túgendeý qamymen kelgen soń, onyń ómir jolyna, qoǵamdyq-saıası, ádebı-mádenı qyzmetine qatysty tarıhı nysandardy aralaýdy mindet dep sanadyq. Sapar barysynda aqynnyń ózi jaqsy kórip, jıi-jıi saıahattaǵan Kreml keshenine, Moskva ózeniniń jaǵalaýyna, onyń súıikti aǵasy, qamqor dosy bolǵan jazýshy Maksım Gorkııdiń mýzeı-úıine bardyq.

Mýzeı úıinde Maksım Gorkııdiń balalyq shaǵynyń ońaı bolmaǵany, taǵdyrynyń Ilııasqa uqsas ekendigin baıqadyq. Gorkıı erte jetim qalyp, balalyq jyldaryn óziniń naǵashy atasy Kashırınniń úıinde ótkizdi. 11 jasynan bastap «adamdarǵa» barýǵa májbúr boldy: dúkende «bala», kemede býfetti ydys jýýshy, naýbaıhanashy bolyp jumys istedi. Sheberhanada ıkon jazýdy úırendi.

1884 jyly Qazan Ýnıversıtetine túsýge talpynady. Markstik ádebıet pen nasıhat jumysymen tanysady. 1888 jyly N. E. Fedoseevanyń úıirmesine baılanysty qamaýǵa alyndy. Polısııanyń únemi qaraýynda boldy. 1888 jyldyń qazan aıynda Drobınka stansııasyndaǵy Grıaze-Sarısıno temir jolyna kúzetshi etip jiberdi. Drobınkadaǵy alǵan áseri «Storoj» jáne «Skýkı radı» avtobıografııalyq áńgimeleri úshin negizgi qyzmet atqardy.

1889 jyldyń qańtar aıynda óziniń kelisimimen (óleńmen jazylǵan) Borısoglebsk stansııasyna aýystyryldy, keıin Krýtaıa stansııasyna tarazyshy boldy. 1891 jyldyń kókteminde el aralap, Kavkazǵa deıin jetti.

1932 jyl – Gorkıı Keńes Odaǵyna oralady. Úkimet oǵan Gorka men Tesselıdegi saıajaıdan Spırıdonovkadaǵy Rıabýshınsk burynǵy jeke úıin bergen bolatyn. Osy jerden ol Stalınniń tapsyrysyn aldy – keńestik jazýshylarynyń 1-sezi úshin negiz daıarlaý edi. Bul úshin olardyń arasynda daıarlyq jumystaryn jasaý kerek bolatyn. Mine osy tusta Ilııas Maksım Gorkıımen júzdesedi, ekeýara ádebıet pen mádenıet, bolashaq josparlary men jazar dúnıelerimen bólisedi.

1934 jyly 11 mamyrda Gorkııdiń uly – Maksım Peshkov aıaq astynan qaıtys bolady. M.Gorkıı 1936 jyly 18 maýsymda Gorkada ulynyń qazasynan keıin eki jyldan soń qaıtys bolady. Qaıtys bolǵan soń, denesi kremasııalandy, máıiti Máskeýdaǵy Qyzyl alańnyń Kreml qabyrǵasynda saýytta ornalastyryldy. Kremasııadan buryn M.Gorkııdiń mıy alynyp, Máskeýlyq Mı Instıtýtynan ary qaraıǵy zertteýge qoıylady.

         Gorkıı men onyń ulynyń qaıtys bolý sebebi kópshiliktiń «sezikti», shyndyǵy anyqtalmaǵan ýlandyrdy degen sybystar shyqty. Jerleý rásiminde basqalarmen qatar Gorkııdiń máıitin Molotov pen Stalın alyp júrdi. Genrıh Iаgodany basqa da taǵylǵan aıyptarymen birge 1938 jyly Úshinshi Máskeý úrdisinde Gorkııdiń ulyn ýlandyrdy degen aıyp taǵyldy. Iаgodadan jaýap alý kelisiminde Maksım Gorkııdi Troskıı buıryǵymen óltirildi, al Gorkııdiń uly Maksım Peshkovti óltirý óziniń ınısıtıvasy bolǵanyn aıtty. Keıbir basylymdarda Gorkıı ólimine Stalındi aıyptaıdy. Medısınalyq jaǵynyń mańyzdy presedenti «dárigerlik isinde» sotqa tartylǵandar arasynda úsh dáriger bolǵan (Kazakov, Levın jáne Pletnıov) Úshinishi máskeýlik úrdis (1938) boldy.

Professor Imaǵazınov

         Budan keıingi saparymyz GIJ boldy, Ilııastyń oqyǵan jeri. Baıaǵydaǵy GIJ búginde M. V. Lomonosov atyndaǵy Máskeý memlekettik ýnıversıtetiniń quramyndaǵy jýrnalıstıka fakýlteti retinde óz jumysyn jalǵastyryp otyr eken. 1930 jyly MMÝ-niń quramyna engen. Biz sol tarıhı ǵımaratqa baryp, búgingi ahýalymen tanystyq.

        Tań ata 8 qyrkúıek kúni qala shetindegi Novodevıche zıratyna bardyq. Bul zıratta 36 myńnan astam marqum jerlengen eken. Nebir tarıhı ulylar máńgilik tynys tapqan jerde qazaq rýhanııatynyń janashyry bolǵan, uly dala halqynyń mýzykalyq murasyn zerttegen, án men kúıin notaǵa túsirgen kompozıtor, Qazaq SSR-niń Halyq ártisi Aleksandr Zataevıch te jerlengen.

Aleksandr Vıktorovıch Zataevıch 1869 jyly jıyrmasynshy naýryz kúni,  qazirgi Orıol oblysyBolhov qalasynda dúnıege keledi. Altynshy jeltoqsan kúni 1936 jyly Máskeý qalasynda dúnıe salady. Ataqty kompozıtor, etnograf, mýzyka jáne qoǵam qaıratkeri. Ol alǵashqy mýzykalyq bilimin sol Orıol qalasyndaǵy áskerı gımnazııadan alǵan. Biraz jyl boıy Varshava konservatorııasy janynan shyǵatyn «Varshava kúndeligi» atalatyn gazette mýzyka resenzenti qyzmetin atqaryp, orys, batys klassıkteriniń shyǵarmalaryn, sondaı-aq halyq mýzykasyn nasıhattaýmen aınalysqan.

Ol alǵash ret qazaqtyń halyqtyq mýzykasy shyǵarmalarymen 1920 jyldardyń basynda, Orynborda júrgen kezinen-aq tanysa bastaıdy. Sol kezeńnen bastap A. Zataevıch óziniń bolashaq qyzmetin aspaptyq muralaryn tamasha úlgilerin jınaý, ony nasıhattaýmen tyǵyz baılanystyrady. Ol jataqhanalardy, mektepterdi, qurylystardy, orta dárejeli oqý oryndaryn, kazarmalardy aralaıdy, sezge, konferensııaǵa, keńesterge kelgen qazaqtardan án jazady. Bazar, teatr, konsert oryndarynyń foıelerinde kezdeskenderdiń bárinen de jazyp alady. Bala jasynan kirshiksiz estıtin qulaǵy jasy elýden asqansha kórmegen eldiń mýzykasyn jaza baspaı notaǵa túsirýge múmkindik beredi.

Biraq, ómirin mýzykaǵa baǵyshtaǵan A.V. Zataevıch ándi qalada otyryp tek kezdeısoq kelgenderden jazyp otyrýdy jón kórmedi, elge shyǵady, Jaıyqtyń keń baıtaq jerindegi mekendegen eldiń, onyń ishindegi qazaqtardyń áýenderi onyń boıyn baýrap alady, sony meılinshe  jan-jaqty zertteıdi, SyrErtis ózenderin, BókeıQarqaraly dalalaryn sharshamaı aralaıdy. Zamandar boıy jabylyp jatqan qazaqtyń án qazynasyn kóteredi. Qazaqtyń kól-kósir murasyn jınaqtaýdy ózine paryz sanaǵan jannyń biri. Ulty basqa bolsa da, jer orta jasqa kelgenine qaramastan, 1920 jyly qıyn-qystalań kezderinde kezdesken kólik ataýlymen, bolmasa, jaıaý-jalpy aralap, halqymyzdyń án-kúılerin mýzyka belgilerimen (notamen) hatqa túsirgen. Halyqtyq kásibı ánshi-kúıshileriniń shyǵarmashylyq qyzmetin, olardyń oryndaýshylyq sheberlikteriniń syryn ashyp, óte qundy maǵlumattar jınady. Aqan seri, Birjan sal, Abaı, Jaıaý MusaÚkili YbyraıQurmanǵazyMuhıtDáýletkereıTáttimbet t.b. shyǵarmalaryn alǵash ret Zataevıch jaryqqa shyǵardy. Sóıtip, ulttyq dástúrlerdi saqtaýshylar men damytýshylar jaıynda qaıtalanbas derekter jazyp qaldyrdy. Etnograftyń “Qazaq halqynyń 1000 áni” (1-bas., 1925 j., 2-bas., 1963 j.), “Qazaqtyń 500 án-kúıi” (1931), “Pesnı raznyh narodov” (1971), jarııalanbaǵan “Qazaq mýzykasynyń 3-tomy” dep atalatyn jınaqtarynda qazaq halqynyń klassıkalyq án, kúıleriniń úlgileri mol oryn alǵan. Zataevıchtiń eńbekteri arqyly qazaq mýzykasy dúnıe júzine tarady, búkil Eýropa elderine jetti, aldyńǵy qatarly óner ıelerinen joǵary baǵa aldy. Munda qazaq mýzykasynyń kóptegen teorııalyq jáne tarıhı máseleleriniń beti ashyldy. Zataevıchtiń árbir án-kúıge bergen jeke taldaýlarynyń máni zor. Halyq kompozıtorlary men oryndaýshylarynyń shyǵarmalaryna bergen minezdemeleri de áli óz baǵasyn joǵaltqan joq. Zataevıch jınaqtary qazaq halqynyń kásibı mýzykasynyń damýyna zor yqpal etti. Atalǵan jınaqtardaǵy án men kúıler qazaqtyń kásibı mýzykalyq janrlary – operalyq, sımfonııalyq, kameralyq shyǵarmalarynda keńinen paıdalanyldy. Osy jınaqtardaǵy án-kúılerdi qazaq kompozıtorlarymen birge S.S. Prokofev, N.Iа. Mıaskovskıı, M.M. Ippolıtov-Ivanov syndy orys kompozıtorlary da óz shyǵarmalarynda paıdalandy.

Kompozıtor retinde Zataevıch qazaq mýzykasynyń keıbir úlgilerine fortepıano, aspapty ansambldermen qosylyp aıtý úshin kóptegen óńdeý jumystaryn júrgizdi. Zataevıchtiń “Qazaq mýzykasy” atty fortepııanolyq shyǵarmasy – kásibı dárejede jazylǵan týyndy. Ol 1925 – 27 jyldary fortepııanolyq pesalar sıklin jazdy. Sonyń nátıjesinde “Halyq taqyrybyna jazylǵan mınıatıýralary” (1925), “Qazaqtyń halyq ánderi taqyryby boıynsha fortepıanoǵa arnalǵan pesalary” (1927) jaryq kórdi.

 Qazaq halqynyń mýzyka murasyn saqtap kelgen 500-ge jýyq ónerpazdar –  Maıra ShamsýdınovaÁmire Qashaýbaev, Ǵ.Aıtbaev, Q.Baıjanov, M.Bókeıhanov pen N.Bókeıhanov, Ǵ.Muhıtov pen Sh.Muhıtov, ǵylym qaıratkerleri Á.Marǵulan, Q.Sátbaev, M.Bójeev, ádebıet jáne óner qaıratkerleri A.Baıtursynov, J.Aımaýytov, Á.Bókeıhanov, J.Shanın, t.b. ózderi biletin án, kúılerdi Zataevıchke aıtyp, jazdyrdy (“Zataevıchtiń korrespondentteri”). Zataevıch Qazaqtyń folklorynyń jınalý dástúrin qalyptastyryp, odan ári jalǵastyrýda A.Jubanov, E.Brýsılovskıı, B.Erzakovıch, M.Tólebaev, L.Hamıdı jáne basqalardyń eńbekteri orasan zor.

Sóıtip, 1920 kókteminen bastap 1923 j. aıaǵyna deıin, naǵyz ash-jalańash jol qıyndyqtaryna da qaramaı, Aleksandr Zataevıch qazaqtyń 1000 ánin jınap notaǵa túsiredi.

Onyń 1925 jyly Máskeýde «Qazaq halqynyń 1000 áni» jáne 1933 jyly «Qazaqtyń 500 áni men kúıi» atty etnografııalyq jınaqtary shyqty.

 Aleksandr Zataevıch 1936 jyly Máskeý qalasynda dúnıe salǵan.  Onyń jarqyn beınesi, onyń qazaq halqynyń mádenıeti men ónerine sińirgen eńbegi, iri tulǵasy ulǵaıǵan ústine ulǵaıa bermek, umytylmaq emes.

 Aleksandr Zataevıchtiń qazaq dalasyna kelip, án-kúıdi hatqa túsirýine sebepker bolǵan Sáken Seıfýllın men Ilııas Jansúgirov bolatyn. Myńnan astam san ǵasyrlyq mýzykalyq murany hatqa túsirip, saqtap qalǵan ónertanýshynyń rýhyna taǵzym etip, qabirine bardyq. Qabir basyn aramshóp basyp, qaraýsyz-aq qalǵan eken. Bıyl bul tulǵanyń 150 jyldyq mereıtoıy edi. Onyń toıy Qazaqstannyń kóptegen kitaphanalarynda atalyp ta ótti. Onyń mereıtoıy Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń ataýly oqıǵalar jylnamasyna engen-di. Biraq, Reseı bul kisini umytsa kerek. Ulty basqa bolsa da bóten halyqtyń ómirine óziniń sanaly ǵumyryn arnap, sol halyqtyń ıgiligi úshin qyzmet etetin adamdar bolady. Zataevıch sol sanatqa jatatyn azamat. Ilııas Aleksandr Zataevıchpen tanysqanda oǵan Jetisý óńiriniń halyqtyq dástúrli mýzykasy týraly málimet aıtyp, eski zamannan jetken mýzykalyq muralardy dombyrada oınap ta kórsetken. Indýstrııa, nanotehnologııa damymaǵan zamanda tabanynan tozyp, at terletip, saıyn dalany aralaǵan óner zertteýshisi eńbegine aqy-pul suramaı, qazaqtyń keleshegi úshin qajyr-qaıratyn jumsaǵan. Onyń sondaı kól-kósir eńbegin eskerip, rýhanııatymyzǵa qosqan mol murany baǵalap qaraýsyz qalǵan beıitiniń shóbin julyp, jan-jaǵyn tazaladyq. Gúl shoqtaryn qoıyp, el atynan basymyzdy ıip, qurmet kórsettik. Sultanmahmut Toraıǵyr “Bir halyqtyń áni ólse, ádebıeti jetim qalady” degen eken. Ǵasyrdan ǵasyrǵa áýen bop jetken syrly sazdy hatqa túsirip, bolashaq úshin notasyn jazýǵa ıdeıa berip, jol kórsetken Sáken edi.  Ol kezde Sáken aǵamyz Qazaq úkimetin basqarǵan 28 jastaǵy jigit eken. Sáken, Ilııas sııaqty qazaqtyń órimdeı jigitteri eli úshin, ult mádenıeti úshin orasan zor eńbek etti, ózderi isteı almaıtyn salaǵa sonyń qyr-syryn biletin ózge ult ókilderin shaqyryp, istetti. Folklorlyq muraǵa janashyr bola bildi.

        Nıkıta Hrýshev bastaǵan kil sovettik bıliktiń basshylary, saıası ıntellıgensııa jerlengen jerde qazaqtyń Zeınepteı qyzynyń beıiti de bar. Zeınep degen – Alash qozǵalysynyń kósemi Álıhan Bókeıhannyń qyzy, Alash qaıratkeri Smaǵul Sádýaqasovtyń jary bolǵan ataqty sovet ǵalymy, medısına ǵylymdarynyń doktory, professor. Sonaý 1935 – 1939 jyldar aralyǵynda túsik tastaýdyń (abort) problemasyn túbegeıli zerttep, demografııaǵa, týý kórsetkishine qaýpiniń zor ekenin aıtyp, alapat jańalyq ashqan jańashyl ǵalym edi. Biraq sol kezeńderi resmı baǵalanbaı, ashqan teorııalyq jańalyǵy moıyndalmaı qalǵan-dy. Endi, mine arada seksen jyldan astam ýaqyt ótkende, reseı ǵalymdary onyń monografııalyq eńbegin baǵalap, nómeri 1 oqýlyq retinde stýdentterge oqytyp jatyr. Máskeýdegi Joǵary medısına akademııasynda tulǵanyń atyndaǵy aýdıtorııa, laboratorııa ashylypty. Elızavetanyń qadirin endi ǵana túsingen eken. О́kinishti-aq! Tiri kúninde “Halyq jaýynyń urpaǵy”, “Halyq jaýynyń áıeli” retinde azap shekti. Jalǵyz uly Eskendir soǵys bastalǵan sátte-aq maıdanǵa ketip, 17 jasynda qaza tapqan. Ákesinen, joldasynan, ulynan tirideı aıyrylyp, ómirden óksip ótti. Sovettik shovınıstik bıliktiń kesirinen.  Ekspedısııa músheleri qaıratker apamyzdyń rýhyna bas ıip, fatıha oqyp, duǵa ettik. Sol zıratta ataǵy jer jarǵan artıst Iýrıı Nıkýlın, Lev Dýrov, Lıýdmıla Zykına, Reseıdiń tuńǵysh prezıdenti Borıs Elsın t.b. adamdardyń kremasııadan keıingi kúli osy jerden oryn tepken.

       Jumys babymen barǵanymyzben, ózindik áserimiz az bolmady. Tutas Qazaqstan halqynyń sanyndaı turǵyny bar Máskeý (18 mıllıonnan astam) búginde týrısterdiń ordasyna aınalǵan. Mádenıettilik pen sypaılylyq bylaı tursyn, eski zamannyń sarqytyndaı saqtalǵan qalanyń kórki túrli tarıhı kezeńniń kýágeri retinde ystyq kórinedi. Sonaý patshalyq dáýirden bergi eki-úsh ǵasyrlyq ǵımarattardyń qaı-qaısysy da sol reńin buzbaı, sol eski qalpynda tur eken. Týrıst bitken sol eski ǵımarattardy aralap, tamsanyp júr. Negizinde, álem halqyna jarqyraǵan ala-qula ǵımarattar emes, eskilikti kórsetetin ǵımarattar, tarıhı oryndar qyzyq eken. Máskeýdiń ár buryshy, ár kóshesi, ár býlvary ádebıet pen óner, tarıh dersiń tegi. Mýzeı, kitaphana, teatr, shirkeý degender qadam basqan saıyn aldyńnan shyǵady. О́rkenıet oshaǵy, mádenıet qalasy dese artyq aıtqandyq emes. Oǵan qalanyń tazalyǵy men halyqtyń izettiligi, qyzmetine yjdaHattylyǵy bizderdi qaıran qaldyrdy.

       Ekspedısııanyń ǵylymı quramy Reseı Memlekettik kitaphanasynyń sırek qoljazbalar men kitaptar qory bóliminde belsendi jumys istep, burynda oqyrman jurtshylyǵyna beımálim qujattar tabyldy. Ilııas Jansúgirulynyń birqatar jarııalanbaǵan, ǵylymı aınalymǵa túspegen muralaryn da qolǵa túsirdik. Bul – árıne zertteýdi, taldaýdy, saraptaýdy qajetsinetin uzaq ǵylymı jumys prosesi. Desek te orasan zor jańalyq dep te súıinshileýge bolady.

Aldymyzdaǵy josparlanǵan beket – Peterbor qalasyna da keldik. Bul qala Ilekeńniń qyzmet baby men otbasymen jıi-jıi saıahattap kelgen súıikti qalasy bolatyn. Biz bul qaladaǵy Ortalyq memlekettik tarıh arhıviniń, Reseı Ulttyq kitaphanasynyń jáne Vsevolod Rojdestvenskııdiń mýzeı qorymen jumys isteýge de kirisip kettik. Vsevolod Rojdestvenskıı degen kim, Ilııasqa qatysy bar ma degenge kelsek, Vsevolod Aleksandrovıch Rojdestvenskıı - orys sovet aqyny, Ilııaspen qoıan-qoltyq ádebı salada jumys istegen adam, birqatar shyǵarmalaryn orys tiline aýdarǵan aýdarmashy, tipti Ilııaspen fotosýretke túsken adam. 

1914 jyly Peterbýrg ýnıversıtetiniń sol kezdegi tarıh-fılologııalyq fakýltetine túsip, ýnıversıtette oqyp júrgende 3-kýrsta armııa qataryna shaqyryldy. Alǵashqy «Oqýshy» atty óleńi 1910 jyly jarııalandy. Onyń «Gımnazııa jyldary», «Jaz», «Altyn urshyq» óleńder jınaǵynda akmeıstik poezııanyń yqpaly baıqaldy. «Jetiqaraqshy», «Granıt baq» t.b. jınaqtarynda revolıýsııany qaıta qurý, besjyldyq qurylystary jaıly tolǵady. Uly Otan soǵysy jyldary «Otan daýysy», «Ladoga», «Týysqandyq joldary» jınaqtary jarııalandy. Soǵystan keıingi jyldary Lenıngradtyń ótkeni men búgini, soltústiktiń tabıǵatyn jyrlady. "О́mir betteri" atty memýaralyq kitaby bar. "Pompadýrlar", "Dekabrıster", "Jasaýsyz qalyńdyq", "Dekabrıster" operalarynyń lıbrettosyn jazǵan.

Onyń «Jetiqaraqshy», «Granıt baq», «Otan daýsy», «Ladoga», «Týysqandyq joldary» atty jyr jınaqtary, «О́mir mektebi» memýarlyq kitaby, «Pompadýrlar», «Dekabrıster» jáne «Jasaýsyz qalyńdyq» operalarynyń lıbrettolary oqyrman qaýymǵa keńinen tanys.

Aqyn qazaq ádebıetiniń klassıkteri Ilııas Jansúgirov basqa Abaı QunanbaevJambyl Jabaev,  shyǵarmalaryna erekshe kóńil bóldi. Vsevolod Rojdestvenskıı 1939 jyly Abaıdyń: «О́leń - sózdiń patshasy, sóz sarasy», «Osy qymyz qazaqqa...», «Ǵashyqtyń tili - tilsiz til...», «Qıystyryp maqtaısyń...» atty óleńderin orys tiline aýdaryp, «Zvezda» jýrnalynyń 10-11 - sanynda jarııalady. Ol budan keıin ár jyldary Abaıdyń «Qys», «Bir dáýren kemdi kúnge-bozbalalyq...», «Bolys boldym, minekı...», «О́zgege, kóńilim, toıarsyń...», «Mensinbeýshi em nadandy...», «Ásempaz bolma árnege...», «Talaı sóz budan buryn kóp aıtqanmyn...», «Qulaqtan kirip boıdy alar...», «Qýaty ottaı burqyrap...», «Jasymda ǵylym bar dep eskermedim...», «Ysytqan, sýytqan...», «Bilekteı arqasynda ergen burym...», «Laı sýǵa maı bitpes qoı ótkenge...», «Men jazbaımyn óleńdi ermek úshin...» t. b. óleńderin tárjimelegen. Aqynnyń 1966 jyly «Sovetskıı pısatel» baspasynan «Aqyn kitaphanasy» serııasynan jaryq kergen «О́leńder men dastandar» jınaǵynyń jalpy redaksııasyn basqardy. Abaı shyǵarmalaryn taldaı kele: «Ol búkil qazaq óleńi qurylymyn qalyptastyra tústi, shýmaqtyń jańa túrlerin engizdi, jańa uıqas ákeldi» dep, aqynnyń jańashyldyǵyn atap kórsetti. Rojdestvenskııdyń ózi de uly aqynnyń rýhyna arnaǵan «Abaı aýyl arasynda» óleńin «Juldyz» jýrnalynyń 1964 jylǵy 10-sanynda, «Batar kúnniń zymyrap artqan kezde qarqyny...», «Jýsan basqan tóbeniń...» degen óleńderin «Qazaq ádebıeti» gazetiniń 1972 jylǵy 31 naýryzdaǵy sanynda jarııalady. Iаǵnı, qazaqtyń ádebıetine qaltqysyz qyzmet istegen eńbegin qalaı ǵana qasterlemessiń!

Muratbek Imanǵazınov, Ilııas Jansúgirov atyndaǵy Jetisý memlekettik ýnıversıteti, fılologııa ǵylymynyń doktory, professor.

♦«Ilııas izimen» – Reseıge...

Ilmek sózder: Máskeý Petorbor

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir