• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
14 Qazan, 05:20:59
Rasýl Jumaly: Qandastardyń «taý-tasty basyp óttik» deýi qısynǵa kelmeıdi

27 Qyrkúıek, 2019 Barlyq aımaqtar

«Ilııas izimen» – Reseıge...

Máskeý men Petorbor saparynan Ilııas týraly mol maǵlumat alyp qaıttyq.

 Ilııas Jansúgirovtiń nebári 43 jyldyq ómir joly men ádebı-ǵylymı murasyn túgendeý, qolda joq shyǵarmalaryn jınastyrý, jazý maqsatynda “Ilııas izimen” halyqaralyq ǵylymı-tanymdyq ekspedısııa Reseı jerine baryp qaıtty. Osy ıgi maqsatta qalamgerdiń 125 jyldyq mereıtoıy aıasynda Almaty oblysynyń ákimi Amandyq Ǵabbasuly Battalov myrzanyń tikeleı qoldaýymen, Qazaqstan Halqy Assambleıasynyń Almaty oblysyndaǵy fılıalynyń uıymdastyrýymen Máskeý, Peterbor qalalaryna sapar shekti.  Oblystaǵy “Dostyq úıi” mekemesiniń dırektory, belgili qoǵam qaıratkeri Táńirbergen Qasymberkebaev, aqyn, ólketanýshy, qoǵam qaıratkeri QHA Almaty oblysyndaǵy ókildigi tóraǵasynyń orynbasary Ǵabıt Tursynbaı jáne taǵy basqa azamattar bas qosqan ǵylymı kerýenniń ishinde jýrnalıst-jazýshy Gúljan Tursyn, Taldyqorǵan qalasyndaǵy I. Jansúgirovtiń ádebı mýzeıiniń ǵylymı qyzmetkeri Saltanat Tólegenova, jas ǵalym, ǵylym magıstri, Respýblıkalyq «Jastar» konkýrsynyń laýreaty, ádebıettanýshy Eldos Toqtarbaı jáne osy joldyń avtory 6 qyrkúıek kúni jolǵa shyqtyq.

Ilııas Jansúgirovtiń jan-jaqty talant ıesi ekenin halyq áldeqashan moıyndaǵan. Qalamgerdiń san-salaly asyl muralarynyń quny joıylmaǵany anyq. Osy baǵa jetpes dúnıelerdi zerdeleý — qazirgi urpaq enshisinde. Ilııastyń shyǵarmalarymen qatar, onyń ǵumyrlyq jolyn qarastyrý da kesheýildetýge jatpaıtyn másele.

Jas jigit Ilııas arman-qııalǵa batyp, ári qaraı oqýdy ańsaıdy. Biraq onyń taǵdyry — qatal ákeniń qolynda. Ilııastyń ákesi týraly aıtar bolsaq, 1928 jyly Ilııastyń óz qolymen jazǵan ómirbaıanynda «Jansúgir — ákem kózi tiri, jyly jylan, jetpis  birde» deıdi. 1928 jyly 71 jastaǵy kisiniń týǵan jylyn anyqtaý qıyn emes. Sonda Ilııastyń ákesi 1857 jyly týǵan bolsa, bıyl 2019 jyly 162 jasqa kelip otyr. Jansúgir halyq arasyndaǵy Janaq, Shóje, Baqtybaı, Qulmambet, Shernııaz, Bazar syndy jyraýlarmen qatar, Aqan seri, Birjan-Sara aıtystary men shyǵarmalaryn muqııat jınap, olardy el arasynda keńinen nasıhattaǵan adam. Al Súıinbaıdyń jyrlaryn Jansúgir súıip oqıtyn bolǵan. Balaǵa sýyq, qatal Ilııasqa qara tanytqan da óz ákesi boldy. Qazaqstanda ashtyq jyldarynda Ońtústik Qazaqstan jaqtaǵy kanal qazý jumystaryna qatysyp (Maqtaral aýdanynda), sol jerde 1932 jyly dúnıe salady. Jerlengen jerin Ilııas túgil, beıbit ómirde keıingi balalary izdep taba almaıdy.

ıgıgr

Balalardy oqytýǵa moldanyń joqtyǵynan Ilııasty Jansúgirdiń ózi oqytty. Jansúgirdiń Ilııasty ózi oqytqandyǵy kútken úmiti – kámil hat tanytý, ómir órisinde eńbekke baýlý, ólgende «ákesine arnap, moldalarǵa quran oqytý dárejesine ilindirý» bolǵan. Biraq Ilııastyń bala jasynan yntasy dúnıetaný boldy. Zerdeli bala ómirdiń syryn bilýdi, aınalasyn tanýdy arman etti» («Azamat aqyn». Almaty, 1994, 132-bet, Qusaıyn Shókenovtyń esteligi). Ol «Ǵalııa» mektebine barýǵa qushtar edi. Ákesi: «Osy oqýda az bolmas, shyraǵym Ilııas, seni kóz aldymnan qaıda jiberemin, qalaı shydaımyn? Taǵy oqımyn degeniń bolsa, ana Abdyra Bekettegi Sary moldadan oqy», - deıdi. Ilııas, «Sary moldanyń jınap otyrǵan oqýlyǵy ylǵı «Muhtasar», «Baqyrǵan», «Aftıek», «Quran», onymen qansha jerge baramyn, Sary moldadan oqymaımyn» — deıdi ákesine. «Oqymasań onda aýylda bol» degen oıdy bekem ustanǵan ákesi Ilııasqa ózinen edáýir úlken Jámıla degen qyzdy aıttyryp qosady. Úsh-tórt jyldaı otasqanda, bala bolmaǵan soń áıeliniń óz rızalyǵymen ony tórkinine jiberedi. Bul - 1919 jyl. Keıin Tasybaı degen eldiń Amansha Berentaıqyzy degen bir qyzyn alyp beredi. Amanshaǵa Ilııastyń yqylasy kúshti edi. О́kinishtisi - Amansha aýrý edi. Sol tusta anketa toltyrǵanda (1925) «áıelim  bar» degeni Amanshany    aıtqan.

«Sharýashylyǵymda bir atym jáne bir sıyrym bar degeni - óz bıligi ózinde, jeke otbasy bolǵany» dep túsindik.

Endi ol óziniń arman etken oqýyna attanady. Bul - 1925 jyl. Máskeýdegi GIJ-ge túsedi. Onda Ilııas – 31 jasta. Amansha óziniń ápkesi Baldybalanyń qolynda turady. Burynǵy Sadyq-Sydyq poselkesinde (qazirgi Erkin selosy) qalady. О́ıtkeni, aýrý edi. Ilııas Máskeýde júrgende Amansha 1927 jyly bosana almaı baladan óledi.

          Joǵaryda ataǵanymyzdaı, bilimge jastaıynan eliktegen Ilııas Máskeýdegi memlekettik Jýrnalıstıka ınstıtýtynda bilim alǵan tuńǵysh qazaq. Ilekeń osy ınstıtýttan “jýrnalıst” mamandyǵy dıplomyn alyp, túrki halyqtary arasynan kásibı jýrnalıst atanǵan biregeı qaıratker. Osy oqý ornynyń azdy-kópti tarıhyna júginsek, jýrnalıstıka ınstıtýtynyń tarıhy sonaý 1918-1919 jyldardan bastalady. Alǵashqy jyldarynda Qyzyl Jýrnalıstıka ınstıtýty retinde ashylǵan oqý ornynyń ataýy ár jyldary Máskeý jýrnalıstıka ınstıtýty, sosyn Kommýnıstik Jýrnalıstıka ınstıtýty, keıinnen Halyqtyq Jýrnalıstıka ınstıtýty sııaqty bolyp ózgerip turǵan. Ilekeń oqyǵan jyldary GIJ (Gosýdarstvennyı ınstıtýt jýrnalıstıkı) atanǵan edi. Qazirgi kezde Máskeýdiń Mohovaıa kóshesindegi M.V.Lomonosov atyndaǵy Máskeý memlekettik ýnıversıtetiniń jýrnalıstıka fakýltetiniń enshisine kóshken eken. Qazirgi MGÝ-daǵy jýrnalıstıka fakýltetin kórýdiń de baqytyna ıe boldyq, biraq sol kúni demalys bolǵandyqtan, ishke kirýdiń múmkindigi bolmady. Tek syrtqy ǵımaratyn kórip, Ilekeńniń tabany tıgen jeri osy eken ǵoı, deýmen shekteldik. Biraq, sol jerdegi qalamgerdiń oqyǵan tustaǵy arhıv materıaldarynyń aıtary mol eken ekenin keıin bildik.

Ilııastyń Máskeýge deıingi alǵan bilimi sol kezdiń ólsheýimen az bolmasa kerek-ti. Biraq derek úshin onyń qajettiligin aıtpasqa bolmas degen oıdamyz. 1910 - 1911 jyldary Mamanuly Turysbek qajy ashqan Súttigendegi Qasen moldadan saýattylyǵyn jetildiredi. Osy jyldardyń birneshe aıyn Qaraǵashtaǵy “Mamanııa” mektebinde ótkizgen. Bul mektepte sol jyldary Mustaqym Maldybaıuly, Faızrahman Jıhangerov, ánshi Maıra Ýálıqyzy, úlken oqymysty, qoǵam qaıratkeri Barlybek Syrtanov, Ǵabdolǵazız Musaǵalıev syndy muǵalimder dáris beretin. Qazaq saharasynyń ár qıyrynan Jetisýǵa bilim dánin sebý úshin kelgen, jeti jurttyń tilin meńgergen, ǵıbraty mol saýatty oqyǵandardyń taǵylymdy dárisi Ilııastaı oqýǵa yntyq balanyń qııalyna qanat bitiredi. Biraq turmys taýqymeti Ilııastyń ary qaraı júıeli bilim alýyna tosqaýyl boldy. Osy mektepte oqyp júrgeninde bolashaq epık aqyn zańger Barlybek Syrtanulyn, Otynshy Áljanulyn, Kólbaı Toǵysulyn kórgen, áńgimelerin estigen. Maman qajy aýylyna ataqty Áset Naımanbaev kelgende, óz zamanynyń sal-serisi bolǵan aqyn ánshiniń óleńin tyńdap, aıtysyna qunyqqan edi. Keıinirek osy sezimin óleń retinde Ásetke arnap bylaı dep jazady:

«Saıradyń quıqyljytyp, qubyljytyp,

Tamsandym, tańdaıymnyń sýyn jutyp,

Tolqytyp, tolyqsytyp, emirentip,

Qıqýǵa qyzyqtyrdyń, qyldyń yntyq»... dep, emirenedi.

         Dúnıeniń astań-kesteńi shyǵyp, patsha taqtan qulaǵan soń, aqtar qashyp, qyzyldar qýǵanda, Ilııastyń oqý oqyp, bilim almaq túgili óz aıtqandaı «jan qaıǵy...». Degenmen, oqýǵa ańsary aýady da turady.Sál beıbit kún ornap, el esin jıǵan tusta Ilııastyń ol armany oryndala bastaıdy. Ilııastyń budan keıingi shyǵarmalary baspasóz betterinen jıi  shyǵyp, tvorchestvolyq ósý evolıýsııasy bastalady. Osy kezeńdegi  poezııanyń denin bylaı dep kórsetedi: «Men tóńkeristen ári jerde hat shyǵaryp, qıssa oqýdan artyq saýatym bolmaǵan aýyl nadanymyn.

1917 jyldyń turǵysyndaǵy bostandyq pen kóbeıe bastaǵan gazet-jýrnaldar meni úlken jazýǵa eliktirdi. Elikkenen esh nárse shyǵara  almadym...».

Áýeli Almaty, sonsoń Tashkent qalalarynda baryp, bilim alady. Tashkentte oqyp, bilim alǵan tusynda, Ilııas tek bilim alyp qana qoımaı, baspasózge de aralasady. Gazettiń shyǵarýshysy Ǵanı Muratbaevpen tanysyp, ózinen onsha úlken bolmasa da oǵan hat jazady. Ilekeńniń boıyndaǵy talantyn sezgen Ǵanı óziniń yqylasyn bergendikten, alǵashqy №1 «Jas Alash» gazetine óziniń alǵashqy jazǵandaryn gazet betine shyǵarady. 1921 jyly «Jas Alash» gazetinde 22 martta shyqqan «Jas zamandastarǵa» degen  bas  maqala meniki jáne sol nómirde  «Jalpy jasqa» degen óleńim de basyldy. Meniń alǵashqy baspasózge shyqqan, birinshi shyqqan maqalam osy» - deıdi, bir sózinde.

Ilııas sol tusta el arasyndaǵy aýyz ádebıetin jınaý jumystaryna da qatysady. El ishindegi ańyz áńgimeler men ertegiler, jyr-dastandardy  jınap, halyq ıgiligine arnaıdy. Sol tusta akademık folklorıst Ábýbákir Dıvaevtyń Ilııastyń boıyndaǵy ádebıetke jaqyndyǵyn baıqap, SREDAZBIýRONYŃ folklorlyq muralardy jınaý jumystaryna qosady.

Ilııas qazaqtyń keń baıtaq dalasynda onyń ishinde Narynqol, Kegen, Jarkent, Jetisý jáne basqa jerlerin aralap, birqatar ádebı muralardy jınaıdy, onyń birazyn 1930 jyldary kitap etip te shyǵarady. Máskeýdegi Ulttyq kitaphanasynda Ilııastyń jınaǵan ádebı nusqalary «Qul», «Alban Asannyń «Aqyr zaman» kitaby, «Jetisý», Baqtybaı, Súıinbaı, Shal aqyn, Shortanbaı, Bóltirik aqyn sekildi kitaptarynyń sol shyqqan kúıindegi jaıyn kórip, qýanǵanymyz jasyryn emes.

 Ol 1924 jyly 10 qyrkúıektegi ómirbaıanynda aǵartý ınstıtýtynda basqarýshylyq mindeti júktelgenin, jasy otyzda, bir úıde eki jan ekenin aıtyp ketedi (Derek: «Ilııas Jansúgirov rektor bolǵan ba?» «Ilııastaný ǵylymı-praktıkalyq ortalyǵynyń aǵa ǵylymı qyzmetkeri Sh.Qyıahmetovanyń «Jetisý ýnıversıteti» gazetindegi №5(182) 22 mamyr, 2019 jylǵy maqalasy).

Iаǵnı, bul qujattyń aıtary - qazaq jerindegi tuńǵysh joǵary oqý ornynyń basqarýshysy Ilııas bolǵandyǵyn rastaıdy. Al qazirgi 90 jyldyq tarıhy bar qart KazPI-diń jazbalarynda Ilııastyń esiminiń atalmaýy nelikten eken degen suraq týyndaıdy.

Árıne, Joǵary komýnıstik oqý ornyna túsý, sol kezdiń talaby boıynsha, onyń áleýmettik jaıy men VKP(b) músheligi de úlken rol oınaıtyndyǵy da belgili. Sol turǵydan kelgende, Ilııas oqýǵa túsý maqsatynda partııa músheligine ótýi de tarıhı jaıt. Onsyz oqýǵa túsýi de neǵaıbyl. Sol qujattyń arhıvte saqtalǵanyn aıta ketken jón.Ol №21qujatta.

№21

ZAIаVLENIE V IаChEIKÝ KPT №7 PRI

ÝIGÝRSKOM KLÝBE G. ALMA-ATY.

10 fevralıa 1924g.

Jelaıa rabotat v rıadah KPT, kak ıstınnyı zashıtnık vseh trýdıashıhsıa mass, proshý zachıslıt menıa kandıdatom KPT. Iа po professıı gazetnyı rabotnık, t.e. kýltýrno-prosvetıtelnaıa [deıatelnost], ı aýlnyı ýchıtel, po soslovııý bednıakı-týzem[nye] dehkane. Byl batrakom ý baıa. Imýshestva nıkogda ne ımel ı ne ımeıý v nastoıashee vremıa. Jıvý[na] svoı skromnyı zarabotok, po doljnostı – sekretar gazety «Tlchı». Podrobnostı moeı bıografıı ı polojenıe prılojeno k  etomý zaıavlenııý.

S tovarısheskım prıvetom

Djansýgýrov

Rezolıýsııa: Pred[lojıt] s 5-let[nım]stajem 5 chelovek. Eshe 2-h porýchıteleı s 5-letnym stajem […].

Prımechanıe: I.Djansýgýrov vstýpıl v kommýnıstıcheskomý partııý po Lenınskomý prızyvý, t.e. v moment massovogo vstýplenııa sochývstvýıýshıh v partııý,  ıavıvshegosıa otklıkom na smert V.I.Lenına.

SGARK.F.1368.Op.3.D.64.L.7.Kserokopııa.

Sol qujattardyń ishinde, Ilııastyń óz qolymen jazǵan jeke paraǵy da saqtalǵan.Al Ilııasqa partııaǵa ótý úshin kepildeme bergen adamdardyń ishinde, belgili qalamger Sara Esova men qoǵam qaıratkeri Abdýlla Rozybakıev te bar.

№22

IZ LIChNOGO LISTKA KANDIDATOV V ChLENY RKP(b)5

10 sentıabrıa 1924g.

Kandıdatskaıa kartochka N1020, vydana Alma-Atınskoı gorodskoı organızasıeı. Kand.Staj s 2/H 1924g. na «2» let.

3.Famılııa                                                                                  Djansýgýrov

Imıa                                                                                             Ilıas

Otchestvo                                                                                    Djansýgýrovıch

4.Pol                                                                                          Mýjchına

5.Rodılsıa                                                                                   v 1894g

  1. Razgovornyı ıazyk kırgızskıı

7.Na kakıh ıazykah, krome togo, svobodno govorıte   Pomalý-na rýsskom

8.Chıslo chlenov semı prı Vas (ne vklıýchaıa Vas samogo) Ijdıvensev      ...jena, rabotnıkov

9.Obrazovanıe: a) gramotny lı (da-net)                               Gramoten

b) Eslı ýchıtes, to gde, kak dolgo okonchılı kýrs ılı skolko klassov proshlı – Okonchıl dvýhgodıchnye kýrsy prı Tashkentskom kırgızskom ınstıtýte prosveshenııa v 1920-21g.g

10.Sosıalnoe ı nasıonalnoe proıshojdenıe – otnoshenıe k vam:

Ded s otsovskoı storony                                                       bednıak, kırgız

Otes                                                                                          -«-, -»-

Mat                                                                                         [...] –»-

11.S kakogo vozrasta jıvete svoım trýdom:-S 17-tı let; po naımý ılı v svoem hozıaıstve (podcherknıte) byl batrakom ý baıa (kýlaka)

12.Osnovnaıa professııa ılı spesıalnost - gazetnaıa rabota.

Skolko let rabotaete po etoı professıı - chetyre goda v Sovetskoı ı proletarskoı pechatı, lıteratýrnaıa ı pedagogıcheskaıa [deıatelnost].

13.Osnovnoı ıstochnık sredstv k sýshestvovanııý do 1914 – Svoım ı otsovskım trýdom. S 1914 g po 1917g.-svoım. S 1917g. Do sıh por  - svoım trýdom.

14.S kakogo vremenı vy chlen profsoıýza – s1921g.

15.Prınımaete lı ýchastıe v nastoıashee vremıa v profrabote ı kakoe ımenno – seıchas v Rabprose ı seksıı jýrnalıst[ov].

  1. Slýjılı lı v armıı (ýkazat kogda, rod orýjııa, zvanıe doljnost, ýchastvoval v voennyh deıstvııah v kakoı voıne)…a) Sarskoı armıı - net; b/ Krasnoı armıı - ne byl; v/ v beloı, zelenoı armııah – net.
  2. Eslı ýchastvovalı v revolıýsıonnoı rabote do 1917 g. Vklıýchıtelno, to gde, v kakoı oblastı rabotalı, kak dolgo – net.
  3. Podvergalıs lı repressııam za revolıýsıonnýıý deıatelnost do Oktıabrskoı revolıýsıı – ne byl.
  4. Prıvlekalıs lı k sýdebnoı otvetstvennostı pered sýdamı RSFSR – ne byl

22.Rabote s 1917 g. (ýkazat tolko opred. Dlıtelnýıý menee 3 mesıasev).

 

Kogda

Gde

V kakom ýchr. ılı predpr.

Doljnost /rod raboty

S 1917 po 1919g.

Kapalskıı ýezd

Aksýıskaıa volost

Chernorabochıı

S 1919g po 1921g

Tashkente

Kırınpros ı redaksııa «Akjol»

Ýchılsıa (vmeste s ýcheb[nymı] zanıatııamı byl gazet-[nym] rabotnıkom)

1921-1923g.g

Aksýıskaıa volost Taldy-Kýrganskıı ýezd

Beltoganskıı mekteb

Aýlnym ýchıtelem

24.12.1923-1924g. do sego vremenı.

g.Alma-Ata

Redaksııa «Mekteb», gazeta «Tlchı»

Otvetstvennym redaktorom

S 23.02.1924g

 

Kırgızskıı ınstıtýt prosveshenııa

Dırektorom

  1. Krome togo, ýkazat glavneıshýıý rabotý, ne svıazannýıý s ıspolnenıem toı ılı ınoı doljnostı s 1917 g., spesıalnye porýchenııa, ýchastıe v komıssııah, obsledovanııah ı.t.p.

Rabotal v komıssıı po sobıranııý kır[gızskoı] lıteratýry 1920g. Agıtatorom po zagotovke fýrajnogo fonda dlıa skota kochevogo naselenııa po komandırovke Narkomzema Týrkestana v 1921g.o

24.Sohranıaete lı svıaz s derevneı (da - net) -net

Podpıs                                                                                         Djansýgýrov

Famılııa, ımıa ı otchestvo

Partstaj

№ partbıleta

Podpıs

1.Esova Sara Satbaevna

S 1920g.

Vr 79 №818

Esova

2.Ýmbetbaev Beısembaı

S 1918g

370373

Ýmbetbaev

3.Baımakov

S 1920g

ChCh908

Baımakov

4.Sh.Hasanov

S 1919g

379107

Hasanov

5.Kıreev

S 1918g

389389

Kıreev

6.Rozybakıev Abdýlla Ahmetovıch

S 1918g.

369260

Rozybakıev

7.Babaev

S 1918g.

368727

Babaev

¹Tak v tekste

²Raznısa v zagolovkah dokýmentov o vstýplenıı v partıý obıasnıaetsıa tem, chto Týrkrespýblıka byla ýprazdnena osenıý 1924g. v svıazı s nasıonalno-terrıtorıalnym razmejevanıem v Sredneı Azıı.

3«Akjol»  - gazeta, organ SK KPT, vyhodılo na kazahskom ıazyke v 1920-1924 g.g., v dalneıshem «Lenın joly» - organ Syr-Darınskogo gýbkoma RKP (b)

4 «Tlchı» (Tilshi) – osnovano v 1918 g., nazyvalas «Jetisý ishshı halyq múhbiri», 1919g. – «Kómek», 1920g. – «Ushqyn», 1922-1922g.g. – «Kedeı erki», 1922-1929 –«Tilshi», 1929-1934g.g. – vypýskalas vmeste s gazetoı «Eńbekshi qazaq», 1934-1954g.g. «Stalın joly». Nyne gazeta «Jetisý».

 

SGARK.F.1368.Op.3D.63.L.41.Kserokopııa

Oqýǵa júrer aldynda Ilııastyń júrip turýy men ózin ustaýy qandaı kúıde bolǵandyǵyn qoǵam men orta jan-jaqty baqylaǵannyń kúási retinde myna qujattyń bar ekendigin kórsetýdiń esh artyqtyǵy joq.

№32

HARAKTERISTIKA NA I. DJANSÝGÝROVA

24 marta 1925g.

Djansýgýrov Ilıas – dırektor Kırınprosa, ıavlıaetsıa faktıcheskı rýkovodıtelem rabot. Imeet lıteratýrnoe sposobnostı. Rýkovodıt  rabotoı mojet, polıtıcheskýıý orıentırovký ımeet. Mojet byt vydvınýt na bolee otvetstvennýıý rabotý v gýbernskom masshtabe. Vyderjan, dıssıplınırovan. (Rabotnık prosveshenııa).

OSNOVANIE: Postanovlenıe prezıdıýma GIKa № 34 ot 24.03s.g.

Predsedatel gýbgorıspolkoma

I.Koshkýnov

Sekretar Nadıarnyh

GAAO. F. 489. Op. 2. D. 19. L. 39. Podlınnık.

Ilııas osyndaı úlken tekseristen ótip, partııa músheligine ótip, eńbegi siń-daý, endi ótinish jazýǵa pisip jetilgen sáti týdy-aý degende, arman etken oqýyna barý úshin tómendegi jazǵan qujatyna kezigemiz:

№60

ZAIаVLENIE V DJETYSÝISKII GÝBKOM RKP (b)

O NAPRAVLENII NA ÝChEBÝ

22 ııýnıa 1925

V dorevolıýsıonnoe vremıa ıa ne polýchıl nıkakogo obrazovanııa. V revolıýsıonnoe vremıa, blagodarıa bednostı, ıa ne mog postýpıt nı v kakoe  ýchebnoe zavedenıe ı zanıalsıa samoobrazovanıem. Polýchennogo takım obrazom obrazovanııa nedostatochno. Eto ıa chývstvýıý sam po sebe, eto davalı ı daıýt chývstvovat te ýchrejdenııa, v kotoryh ıa rabotal ı rabotaıý (byl dırektorom  Kırınprosa,  seıchas gýbınspektorom NKP)

Mne hotelos by polýchıt obrazovanıe, poetomý  proshý gýbkom RKP (b) predostavıt mne odno mesto ız razverstkı, doljenstvýıýsheı byt prıslannoı ız sentra.

Nadeıýs, chto moıa rabota, kotoraıa prı moem obrazovanıı dlıa menıa byla chrezvychaıno trýdnoı, prı sovvlastı  dast mne nadejdý, chto prosba moıa ne býdet otklonena.

Prı sem prılagaetsıa anketa.     Djansýgýrov

Pometka A.Rozybakıeva: V delo otborkoma. 28. 06. 1925g.

SGARK. F. 1368. Op. 3. D.  64. L: 6. Kserokopııa.

Arman etken, talaı jyl kútken oqý ornyna barý qujaty tek bir aıdan keıin sheshilip, oqýǵa attanýǵa ruqsat alady, bul qujat №64.

 

VYPISKA IZ PROTOKOLA N 2 ZASEDANIIа OTBOROChNOI I STIPENDIALNOI KOMISSII PO KOMPLEKTOVANIIý VÝZOV.

16 ııýlıa 1925g¹

SLÝShALI: telegrammý Kazkraıkoma RKP (b) za № 1698 o posylke kýrsantov v Akademııý kom[mýnıstıcheskogo] vospıtanııa v g. Moskvý.

POSTANOVILI: Poslat t. Djansýgýrova.

Ýtverjdeno protokolom № 26. pýnkt 10, zasedanııa sekretarıata Djetgýbkoma RKP (b) ot 11 ııýlıa 1925g.

Podlınnyı za nadlejashımı.

Vypıska verna:

Sekretar agıtpropa Djetgýbkoma RKP (b)

Korıskıı

SGARK. F. 1368. Op. 3. D. 64. L. 25.

         Elinde óz otbasy, ıaǵnı áıeli Amansha Berentaıqyzy qalmaq. Onyń jaıy qalaı bolmaq, ol týraly da jan-jaqty oılastyrylǵan jáne oǵan ókimettiń de kómegi tııýi qajet. Onsyz alysta júrip, qalaı oqymaq? Derekterge súıensek, Amansha qazirgi Erkin aýylyda (Ol tusta Sadyq-Sydyq aýyly) turatyn Baldybalanyń janynda qalady. 1920 jyly óziniń dosy jáne keńesshisi Bilál Súleevtiń talabymen, Ilııas oqýǵa Tashkent qalasyndaǵy qysqa merzimdi muǵalimder kýrsyna tústi. Oqýy bitken soń ol týǵan aýylyna qaıta oralyp, biraz ýaqyt Beltoǵan aýyl mektebinde sabaq bergen. Sol jerde ol óziniń ekinshi jaryn Amanshany kezdestirdi. Aman Berentaıqyzy 1903 jyly dúnıege kelgen. Januıasynda kishi balasy bolǵandyǵynan ata-anasy ony erkeletip Amansha dep ataǵan.

Muratbek Imanǵazınov, Ilııas Jansúgirov atyndaǵy Jetisý memlekettik ýnıversıteti, fılologııa ǵylymynyń doktory, professor.

(jalǵasy bar)

Ilmek sózder: Peterbor Máskeý

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir