Bala kútimine beriletin járdemaqylar týraly ne bilemiz?

Járdemaqy áleýmettik tólemderden qarjylandyrý kózderine baılanysty erekshelenedi. Birinshisi – bıýdjetten, ekinshisi memlekettik áleýmettik saqtandyrý qorynan tólenedi.

2019 jyly aılyq eseptik kórsetkish (2525 teńge) pen járdemaqylar men áleýmettik tólemderdi esepteýge qoldanylatyn eń tómengi kúnkóris deńgeıiniń (29 698 teńge) kólemi ósti.

Balanyń týýyna baılanysty beriletin bir rettik tólem

Járdemaqy bala týǵany úshin bir ret beriledi. Birinshi, ekinshi jáne úshinshi balaǵa – 95 950 teńge, tórtinshi jáne odan kóp balaǵa – 159 075 teńge. Egiz, úshem, tórtem týylǵan jaǵdaıda tólem ár balaǵa tólenedi.

Bir jasqa tolǵanǵa deıin bala kútimine baılanysty tólenetin járdemaqy

Járdemaqy bala bir jasqa tolǵansha aı saıyn tólenedi. Ol respýblıkalyq bıýdjetten jáne Memlekettik áleýmettik saqtandyrý qorynan tólenedi.

Júktilik demalysyna shyqqanǵa deıin jumys istemegen áıelderdiń bárine járdemaqy bıýdjetten tólenedi.

Onyń kólemi otbasyndaǵy bala sanyna baılanysty:

birinshi balaǵa – 14 500 teńge;

ekinshi balaǵa – 17 196 teńge;

úshinshi balaǵa – 19 823 teńge;

tórtinshi balaǵa – 20 500 teńge.

Jumys berýshisi memlekettik áleýmettik saqtandyrý qoryna aqsha aýdarǵan jumys isteıtin analar eki túrli tólem alýǵa quqyly. Bir jasqa tolǵanǵa deıin bala kútimi boıynsha beriletin járdemaqy sońǵy eki jylda tapqan ortasha aılyq tabysynyń 40%-y kóleminde beriledi. Júktilik jáne bala týýyna baılanysty sońǵy 12 aıdaǵy ortasha aılyq tabysyna baılanysty tólemder taǵaıyndalady.

Bıyl kópbalaly analarǵa beriletin járdemaqy

Kópbalaly analarǵa arnaıy memlekettik járdemaqy (áıel zeınetke shyqqannan keıin de) ómir boıyna tólenedi. Bıyl onyń kólemi 16160 teńgeni qurady. Ony «Altyn alqa» jáne «Kúmis alqa» alǵan kópbalaly analar, «Batyr ana» ataǵyn alǵandar, I jáne II deńgeıli ordendermen marapattalǵandar men I, II dárejeli "Ana dańqy" ordenimen marapattalǵandar alady.

Balasyn 8 jasqa deıin tárbıelegen kópbalaly analar 53 jasynda zeınetke shyǵa alady. Alaıda, olardyń jumys isteý jáne kásipkerlik qyzmetpen aınalysý quqy saqtalady.

Múmkindigi shekteýli bala tárbıelep otyrǵan otbasylarǵa tólenetin járdemaqy

16 jasqa tolmaǵan múmkindigi shekteýli balany tárbıeleýshi otbasylar aı saıyn 41 578 teńge járdemaqy alady.

16 jasqa jáne kámelet jasqa tolǵannan keıin tólem kólemi múgedektik tobyna baılanysty ózgeredi:

I top – 57 021 teńge;

II top – 47 220 teńge;

III top – 35 638 teńge.

Múmkindigi shekteýli bala tárbıelep otyrǵan qazaqstandyqtar asyraýyndaǵy bala 18 jasqa tolǵansha járdemaqy alady. 2019 jyly onyń kólemi – 31 183 teńge.

2018 jyldyń shilde aıynan bastap bala kezinen I toptaǵy múgedektigi bar 18 jastan asqan adamdardy asyraýshylarǵa jańa járdemaqy taǵaıyndaldy. 2019 jyly onyń kólemi 31 183 teńgeni quraıdy.

Múgedektikke baılanysty tólenetin járdemaqylar

2019 jyly múgedektikke baılanysty beriletin járdemaqy mólsheri ósti.

I toptaǵy múgedekterge – 57 021 teńge;

II toptaǵy múgedekterge – 45 438 teńge;

III toptaǵy múgedekterge – 30 886 teńge.

Bala kezinen múgedekterge:

I toptaǵylarǵa – 57 021 teńge;

II toptaǵylarǵa – 47 220 teńge;

III toptaǵylarǵa – 35 638 teńge.

Chernobyl apatynan zardap shekken múgedekterge tólenetin járdemaqylar:

I toptaǵylarǵa – 83 452 teńge;

II toptaǵylarǵa – 71 276 teńge;

III toptaǵylarǵa – 59 693 teńge.

Asyraýshysynan aıyrylǵandarǵa beriletin járdemaqy

Asyraýshysynan aıyrylǵan otbasylar 2019 jyly:

Bir balaǵa – 25 541 teńge;

Eki balaǵa – 44 250 teńge;

Úsh balaǵa – 54 941 teńge;

Tórt balaǵa – 58 208 teńge;

Bes balaǵa – 60 286 teńge;

Alty jáne odan da kóp balaǵa – 62 663 teńge alady.

Eger asyraýshysy jumys istegen bolsa, memlekettik áleýmettik saqtandyrý qorynan da aqsha tólenedi.

Ataýly áleýmettik kómek jáne memleketpen kelisimshart

2018 jyly az qamtylǵan otbasylarǵa jańa formatta ataýly áleýmettik kómek taǵaıyndaldy. Onyń kólemi balalardy qosqanda otbasynyń ár múshesine eń tómengi kúnkóris deńgeıiniń 50%-yn quraıdy (14 850 teńge). Jańa erejege sáıkes, qazaqstandyqtar jarty jylǵa tólenetin somany birden ala alady.

Memleket aqsha tólep qana qoımaı, otbasynyń eńbekke qabiletti múshesimen jarty jylǵa áleýmettik kelisimshartqa otyrady. Ony oqytý kýrstaryna jiberedi, keıin jumysqa ornalastyrady. Tipti shaǵyn nesıe de berýi múmkin. Kelisimshart taraptary oqytý jáne jumysqa ornalastyrý usynystarynan bas tartpaýy kerek. Bas tartqan jaǵdaıda aıyppuldar salynady, ataýly áleýmettik kólemi 50%-ǵa qysqartylady (otbasynyń qalǵan músheleri járdemaqyny burynǵysha ala beredi). Ekinshi ret bas tartsa, ol adam járdemaqy alýshylar qatarynan shyǵarylady. Eger otbasynda eńbekke qabiletti birde-bir adam bolmasa (máselen, birneshe balasy bar jalǵyzbasty ana), kómek sózsiz taǵaıyndalady. Eshqandaı áleýmettik kelisimshart jasasýdyń qajeti joq.

Dınara Dospan
24.kz