• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
18 Qazan, 13:26:33
Sarapshylar joldaýdyń júzege asyrylýyn talqylady

21 Qyrkúıek, 2019 Aımaqtar

Jambyldaǵy 5 kóne qalashyq IýNESKO qorǵaýyna alynǵan

Jambyl oblysynyń tereńnen tamyr tartatyn tarıhy álem órkenıetinen óziniń laıyqty ornyn alýda. О́ńirde ornalasqan tarıhı-mádenı eskertkishterdi adamzattyń ortaq ıgiligine aınaldyrý maqsatynda qolǵa alynǵan aýqymdy ister jeterlik. Sonyń naqty bir mysaly retinde 5 jyl buryn óńirdegi 5 ejelgi qalashyqtyń IýNESKO qorǵaýyna alynǵan atap ótýge bolady. О́z kezeginde, bul bastama Elbasynyń «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasymen de úndestik tapty, dep jazady Qamshy.kz aqparat agenttigi. 

Birikken Ulttar Uıymynyń Bilim, ǵylym jáne mádenıet jónindegi uıymy sanalatyn bul qurylym óz jumysyn 1945 jyly bastaǵan. Búginde álemdegi 193 memleket atalǵan uıymnyń músheligine ótken. Quralǵannan beri IýNESKO álemdegi rýhanııatty damytý isinde aýqymdy isterdiń atqaryp keledi. Dál osy qurylymnyń bastamasymen Uly Otan soǵysynda qıraǵan kitaphanalar men murajaılar qalpyna keltirildi. Álemniń birqatar elderinde saýatsyzdyq isine qarsy kúres júrgizilip, bastaýysh mektepter ashyldy.

Al 60 jyl buryn IýNESKO janynan Mádenı qundylyqtardy saqtaý jáne qalpyna keltirý boıynsha Halyqaralyq komıtet quryldy. Dál osy komıtet álemniń ár qıyryndaǵy adamzat tarıhyn aıǵaqtaıtyn eskertkishterdi qorǵaýyna alyp keledi. 2014 jyly «Jibek joly eskertkishteri:Tıan-Shan» dálizi atalymy boıynsha Jambyl oblysynan 5 tarıhı eskertkish búkilálemdik muralar tizimine endi. Atap aıtar bolsaq bul tizimdi, óńirdegi san ǵasyrlyq tarıhy bar Aqyrtas, Aqtóbe, Qulan, Qostóbe, О́rnek qalashyqtary tolyqtyrdy. Oǵan deıin bul uıymnyń tizimine Qazaqstan aýmaǵynda nebári 3 qana nysan alynǵan eken. Sondyqtan da bir Jambyl oblysynan 5 nysannyń búkilálemdik muralar tizimine engizilýi ólke tarıhynyń álemdikdik órkenıettegi tartymdylyǵyn ańǵartsa kerek. Máselen IýNESKO tizimine alynǵan Aqyrtas kesheni qurylysyna qatysty túrli derekter aıtyldy. Tipti IX-X ǵasyrlarda Qarluq memleketi bıleýshileriniń ordasy retinde salynǵan qamal-saraıdyń qurylysyna arab qurylysshylary shaqyrylyp degen de qyzyqty málimetter kezdesedi. Al Aqtóbe qala jurty mundaǵy qala mádenetiniń, saýda-ekonomıkalyq baılanystyń joǵary deńgeıde jolǵa qoıylǵandyǵynan habar beredi. Sondyqtan keı derekterde Aqtóbe qala jurty Balasaǵun qalasynyń orny bolýy múmkin ekeni aıtylady. Sol sekildi irgetasy VII-VIII ǵasyrlarda qalanǵan Qostóbe, Qulan, О́rnek qalalarynyń da jumbaǵy ashylmaı keledi.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir