• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
15 Qazan, 15:38:43
Saılaý qarsańynda "joǵalyp ketken" akter Shrı-Lankadan sálem joldady (vıdeo)

23 Qyrkúıek, 2019 Ǵylym-bilim

"Shetelde oqý – ómirlik mıssııa men qyzmettik jolyńyzdy tanýǵa kómektesedi"

Nurdáýlet Jumabaı – «Bolashaq» baǵdarlamasy boıynsha Ulybrıtanııadaǵy «The University of Warwick» magıstranty.

«Bolashaq» baǵdarlamasyna oqýǵa qalaı qabyldandyńyz?

– Mektep kezinde aýylǵa shet elde bilim alǵan jastar kelip, kezdesý ótkizetin. О́zim Ońtústik Qazaqstan oblysy, Otyrar aýdany, Sháýildir aýylyndaǵy jalpy orta mektebinde oqydym. Jambyl atyndaǵy mektep lıseıin «Altyn belgige» bitirdim. Bolashaqtyq jastar óz tájirıbelerimen bólisip, ómirlik aqyl-keńesterin bergende qatty qyzyǵatynmyn. Osydan keıin aldyma maqsat qoıyp, shetelde oqıtynymdy beısanaly túrde elestete bastadym.

Oqýǵa tapsyrar kezde eń mańyzdy dúnıe – aǵylshyn tili. Men aǵylshyndy ekinshi synyptan bastap oqı bastadym. Ol kezde tilge degen qyzyǵýshylyǵym erekshe edi. Men oqyǵan Almatydaǵy Narhoz ýnıversıtetinde aǵylshyn tilin arnaıy baǵdarlama negizinde oqydyq. 3-4 kýrs kezinde shetelge ketý maqsatynda IELTS-qa tereńirek daıyndala bastadym. Qoldaý kórsetip, bar bilimin úıretken óz isiniń mamandarynyń arqasynda 7.0 ball alyp shyqtym.

Bolashaq baǵdarlamasyna tapsyrý ońaı ári saıtynda bári túsinikti etip berilgen. Talapker úsh kezeńnen turatyn synaq tapsyrady. Alǵashqy kezeńdegi qazaq tili boıynsha ótkiziletin test maǵan unaıdy. Bul qazaq tilin biletin ıntellektýaldy jastarǵa keremet múmkindik. Ári qazaq tilin úırenýge yntalandyrady.

Baıqaýdyń barlyq synaǵynan súrinbeı ótip, 2018 jyldyń qyrkúıeginde Ulybrıtanııadaǵy «Warwick Business school university» stýdenti atandym.

Ulybrıtanııada bilim alý men turýdyń qandaı ózgeshelikterin baıqadyńyz?

– Ulybrıtanııada ómir súrý úshin bar jaǵdaı jasalǵan. Bizben salystyrǵanda úı tabý, bir zat satyp alý óte ońaı. Kólik tasymaly keremet damyǵan jáne sapaly. Ýaqytymen kez kelgen núktege ońaı jete alasyz. Kishigirim aýyl men qalada da jaǵdaı birdeı.

Barlyq nárse salystyrý arqyly týyndaıdy ǵoı. Qazaqstanda bakalavr oqyǵandyqtan da Ulybrıtanııamen aıyrmashylyǵy jer men kókteı dep aıta alamyn. Shetelde stýdenttik uıym óte kóp. О́z áleýeti men múmkindigin iske asyrýǵa keremet jol ashylǵan. Halyqaralyq olımpıada men konkýrs ta jıi uıymdastyrylady. Osy arqyly qazaq balalary kóptegen memleketterge baryp, tájirıbe almasýda.

О́mir sapasy men medısınalyq qyzmet kórsetý de joǵary deńgeıde. Barlyǵy zamanaýı tehnıka qoldaný arqyly iske asady.

Ulybrıtanııada oqý sizdi qandaı transformasııadan ótkizdi?

– Alǵashqy eki aı adaptasııa boldy. Aǵylshyn tili, jańa ortada kommýnıkasııa qurý jaǵynan azdaǵan qıyndyq týyndady. Eki aıdan soń úırenistim. Dúnıetanym men ortamen qarym-qatynasym ózgerdi. Álemniń túkpir-túkpirinen ınternasıonaldy stýdent jınalǵandyqtan da ár ultpen jaqynyraq tanysyp, óz ultyń, mádenıetińmen salystyryp kóptegen paıymdaýlarym ózgeriske ushyrady.

Kelesi ózgeriske ushyraǵan – synı oılaý. Bilim artqan saıyn aqıqat dep sanaǵan kóp nárse ózgeredi. Garvard ýnıversıtetiniń zertteýshilerińniń sózinshe, shetelde oqý adamnyń ózin-ózi shynaıy tanýy men ómirlik mıssııasy men qyzmettik jolyn tanýǵa kómektesedi.

Jele muraǵat

Basqa memlekette oqýdy maqsat etken talapker neni bilýi, ne nárseni eskerýi kerek?

– Shetelde oqıtyn stýdenttiń emosıonaldyq ıntellekti joǵary bolýy kerek. Stýdent onda ózin joǵaltyp alýy múmkin. Jańa orta, jańa memleket, basqasha ómir súrý formasy túrli adaptasııaǵa túsiredi. Oqýdyń da stressi joǵary. Bárine buryn tózimdilik qajet.

Ár talapker  20 mıllıon teńgeniń ózderiniń bilimine kepildik retinde berilip jatqanyn umytpaý kerek.  

Eń bastysy – durys sala men mamandyq tańdaý. Sebebi shetelde oqý – «tıse terekke, tımese butaqqa emes», ekiniń birine ári kúnde buıyra bermeıtin múmkindik.

Shetelde ótkizgen ýaqytyńyzǵa qysqasha sholý jasap ótseńiz?

– Magıstratýra bir-aq jyl bolǵandyqtan sáýir aıyna deıin oqýmen, emtıhanǵa daıyndyqpen ótkizdim. Sáýir-qyrkúıek aılarynda dıssertasııa jazdym.

Sabaqqa baspen kirseńiz, «janyp» ketesiz. Túrli uıymǵa barǵan durys. Qosymsha sport, shyǵarmashylyq uıymdarǵa qatysamyn.

Jyl saıyn Ulybrıtanııadaǵy qazaq jastarynyń baly ótedi. Sonda júrgizýshi boldym.

Damý men ósýime saıahat jasaýdyń yqpaly zor. Saıahat bilim alý kezeńimniń mańyzdy bóligi boldy. Mýzeıge barǵandy qatty unatamyn. Aǵylshyn ultynyń uly tulǵalarynyń ómirbaıanyn zerttep, oqyǵandy jón kórdim.

Jele muraǵat

Sheteldegi múmkindik Qazaqstanmen salystyrǵanda áldeqaıda joǵary degen túsinik qanshalyqty durys?

– Kásipkerlik pen bızneske qatysty bolsa, qarapaıym kafe, restoran, túrli óndiris ashý Qazaqstanda anaǵurlym tıimdi. Bizde naryq bos. Otandyq ónimdi sapaly túrde jasap shyǵarsańyz, syrttan kelgen taýarǵa básekeles bola alatyn dárejege jete otyryp, jetistikke jetýge bolady.

Ulybrıtanııada qarjy naryǵynyń qoljetimdiligi óte joǵary. Biraq maman retinde damımyn degenge múmkindik mol.

Saıasat Nurbek aıtqandaı, Shetelde oqýdy aıaqtaı salyp elge qaıtýdan buryn, sol elde jumys jasap kórý qajet. Shıki bilimdi jeke tájirıbede qoldaný mańyzdy. Sol ýaqytta Qazaqstan ekonomıkasyna shıki stýdent bolyp qana qaıtpaısyz. Qazaqstan ekonomıkasyna da áldeqaıda zor úles qosa alasyz. Osy ustanymdy berik ustanǵym keledi.

«Bolashaq» óz mıssııasyn atqara alyp jatyr ma?

– «Bolashaq» mıssııasy – áleýeti joǵary jastarǵa áleýmettik lıft bolý. Budan artyq dúnıeni qysqa ýaqytta kúte almaımyz. 1993 jyldan beri 13 myńǵa jýyq jas bilim aldy. Árqaısysy memlekettiń ózine jaratqan ár tıyny halyqtyń aqshasy ekenin, ár tıyny qarapaıym orta mektep, balalar úıi, emhana syndy qajetti orynǵa emes, ózderiniń bilimine kepildik retinde berilip jatqanyn umytpaý kerek. Sony túsinip, júregimen sezip el úshin qyzmet etse, uzaq merzimde úlken ózgeristiń qaınar kózi bola alady dep senemin.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir