"Oralmandarǵa beriletin jeńildikterdi sypyryp tastaǵysy kep turǵan shyǵar"

QR Prezıdentiniń baspasóz hatshysy Berik Ýálı inimiz 19 qyrkúıekte óziniń Feısbýktegi paraqshasynda: Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev tarıhı otanyna kelgen qazaqtardy Oralman dep ataýdan bas tartyp, Qandas degenimiz jón bolady dep ultymyzdyń uǵymyna saı jarasymdy termındi taǵy da usyndy» dep jazypty. Meniń oıymsha bul asyǵystyq. Prezıdent álbette elimizdiń quqyqtyq normatıvtik aktilerinen habardar dep oılaımyn.

«Oralman» sóziniń tabıǵatyna qarasaq, ol «kórermen», «tyńdarman», «oqyrman» degen tárizdi sońǵy 20-30 jylda tilimizge ábden sińisti bolǵan sóz. «Oralman» sózi eshkimniń namysyna tımeıdi. Ári ol repatrıanttardyń bir-eki býynyna, «oralmannyń» ózi men jat jerde týǵan balasyna ǵana qatysty qoldanylady. Atamekende dúnıege kelgen balalarǵa bul termın qoldanylmaıdy.

Qazaqstan Respýblıkasynyń 2011 jylǵy 22 shildede qabyldanǵan «Halyqtyń kóshi-qony týraly» Zańynyń 1 babynyń 13 tarmaǵynda «Oralman – tarıhı otanynda turaqty turý maqsatynda Qazaqstan Respýblıkasyna kelgen jáne osy Zańda belgilengen tártippen tıisti mártebe alǵan, Qazaqstan Respýblıkasy egemendik alǵan kezde onyń sheginen tys jerde turaqty turǵan etnıkalyq qazaq jáne onyń Qazaqstan Respýblıkasy egemendik alǵannan keıin onyń sheginen tys jerde týylǵan jáne turaqty turǵan ulty qazaq balalary» degen anyqtama berilgen.

Budan ne túsindik, budan biz «oralman» termıni repatrıantqa berilgen quqyqtyq mártebe ekendigin túsindik. «Oralman» mártebesin alǵan adamdarǵa memleketten áleýmettik járdem beriledi. Jalqy rettik járdemdi qosyp alǵanda ortasha bes adamnan turatyn «oralman» otbasyna kóshi-qon shyǵyndaryn óteý úshin 833 myń teńge berý kózdelgen. Qabyldanǵanyna 22 jyl bolǵan «oralman» termınine kezinde zań uǵymdarynan alys qalamger aǵaıyn qarsy bolǵany ras. Biraq «Meni «oralman» dep atadyńdar, sondyqtan bul járdemnen bas tartamyn» degen qandasty áli kórmeppin.

Búginge deıin elimizge bir mıllıondaı «oralman» kelgendigin bilemiz. Memleket tarapynan olarǵa qarjylaı kómekten basqa jumysqa turýda, jańa kásip úırenýde, áskerge shaqyrýdan bosatýǵa, orta jáne joǵary oqý oryndaryna kvota bólýde, zeınetaqy men járdem taǵaıyndaýǵa, medısınalyq járdem alýda, balabaqsha men mektepterden oryn alýǵa, kóship kelgen jerinde baspana alatyndaı qarjy qarastyrýǵa osy «oralman» mártebesi áleýmettik jeńildikter beredi. Sondaı-aq kezinde saıası qýǵyn-súrgin qurbandyǵyna aınalǵan jandardyń «oralman» mártebesi olardyń azamattyq quqyqtaryn qalpyna keltirýine kómektesedi.

«Oralman» mártebesi men olardyń kóship kelýine múmkindik beretin resmı kvota 1997 jyly bekitilgen. «Oralmandar» kvotasy 2009 jyly 15 myńnan 20 myń otbasyǵa kóbeıtilgen. Úkimet sol kezden bastap «oralmandarǵa» kómektesý úshin bıýdjetke 17 mlrd teńge (130 mln dollar) qarastyryp qoıǵan.

Shynyn aıtqanda "oralmandar" bizge óte kerek. Olar demografııalyq turǵydan úlken demeý, ómir súrýge beıimdiligi qazaqstandyq qandastarǵa ónege. Ekonomıkalyq paıdasy zor, shaǵyn jáne orta kásipkerlikti damytýdyń sheberi. Qazaq tili men óneriniń jańa tynysy, "Kók týdyń jelbiregenin" jan júregimen qalaıtyndar. Sondyqtan óz basym barsha "oralmanǵa" úlken qurmetpen qaraımyn. "Oralman" keıbir pasyqtar oılaıtyndaı kemsitýshilik emes, ol repatrıanttarǵa kómektesý úshin oılap tabylǵan quqyqtyq mártebe.

Berik Ýálı inimiz Memleket basshysy «oralman» sózin «qandastar» sózine almastyrǵysy keletinin aıtypty. Bul arada oılanatyn tus kóp. «Qandas» sózi «shyǵý tegi, qany bir, baýyrlas» (Til komıtetiniń tapsyrysymen shyqqan «Qazaq tiliniń túsindirme sózdigi», «Daık-press», 2008 j, 472 bet) degen uǵym beredi. Ońaıyraq aıtsaq «qandas» sózi jalpy «etnıkalyq qazaq» sózimen úndes keledi. Iаǵnı atameken – Qazaqstanda nemese Qytaıda, Mońǵolııada, Reseıde, Germanııada, t.b. elderde turatyn qazaqtyń bári bizge «qandas». Sol «qandastar» turaqty turý úshin atamekenge kóship kelse ǵana «oralman» mártebesine ıe bolady. Eger biz «oralman» sózin resmı túrde «qandas» sózine almastyratyn bolsaq, onda «Kóshi-qon týraly» zańǵa ózgeris engizýimizge májbúrmiz. Sol zańǵa sáıkes biz ózimizde turyp jatqan, sondaı-aq shetelderde turyp jatqan, kóship kelý múlde oıynda joq «qandastarǵa» túgeldeı kómektesýimiz qajet bolady. О́z elimizdegi jarty mıllıon kóp balaly anaǵa (bári derlik qandas) beriletin 21 myń teńgeniń jyryn bitire almaı jatqanda jer betindegi 18 mıllıon «qandasqa» Qazaqstan qaıtip kómektespek?

Meniń bir «jaman oıym» aıtady: bılik «oralman» mártebesin «qandasqa» aýystyrý arqyly bálkim oralmandy qalyń qazaqqa teńestirip, olarǵa beriletin jeńildikterdi sypyryp tastaǵysy kep turǵan shyǵar. Sondyqtan óz basym «oralman» mártebesin omaqastyrýdyń qajeti joq dep oılaımyn.

Jazýshy-pýblısıst Marat Toqashbaev

Facebook paraqshasynan