• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
15 Qazan, 15:26:45
Saılaý qarsańynda "joǵalyp ketken" akter Shrı-Lankadan sálem joldady (vıdeo)

21 Qyrkúıek, 2019 Aımaqtar

Bes basym baǵyt – jarqyn keleshegimizdiń kepili

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Syndarly qoǵamdyq dıalog – Qazaqstannyń turaqtylyǵy men órkendeýiniń negizi» atty Joldaýynda barlyq sala boıynsha ótkir de, ózekti, mańyzdy degen birqatar máseleni qamtydy. Joldaýda atap kórsetilgen bes basym baǵyt pen 10 mindet – jarqyn keleshegimizdiń bastaýy ekeni anyq. Endigi másele Joldaý júktegen mindetterdi sózben emes, ispen júzege asyrýdyń kezi keldi.

Prezıdent atalǵan qundy qujatta «Qazaq tiliniń memlekettik til retindegi róli kúsheıip, ultaralyq qatynas tiline aınalatyn kezeńi keledi dep esepteımin. Biraq mundaı dárejege jetý úshin bárimiz dańǵaza jasamaı, jumyla jumys júrgizýimiz kerek» - degen bolatyn. Bul – óte oryndy kóterilgen bastama.

Máselen arhıv salasy álemniń ár túkpirinen kelgen suranystarǵa saqtalyp otyrǵan qujattyń negizinde jaýap daıyndaıdy. Kúndelikti keńsemizge túrli ult ókilderi bas suǵatyny belgili. О́zge ult ókilderine ókpe joq, qaı tilde suraq qoısa sol tilde jaýap berýge, qujat daıyndaýǵa tyrysamyz. О́ıtkeni zań talaby solaı. Olardyń quqyqtary saqtalýy kerek. Aldymyzǵa ótinishpen kelgen soń, qanaǵattanarlyq jaýap berý biz úshin paryz. Keıde kelgen tutynýshy orys, nemis, káris, kúrdi sekildi ózge etnos ókili bolǵan soń birden orys tilinde sálemdesip, kelgen sharýasyn surap jatamyz Sondaı sátte qyzmet alýshy ózge ult ókiliniń taza qazaq tilinde kelgen sharýasyn aıta bastaǵanda yńǵaısyz kúı keshesiń. Azamatty aldymen qazaq tilinde qarsy almaǵanyńa nalyısyń. Áıtse de onyń qazaq ultyn, tilin syılaǵanyna razy bolasyń. Quddy bir joǵalǵanyń tabylǵandaı bolady. Sharýasyn bitirip bergen soń, sózge tartyp, qalaı qazaqsha taza sóılep turǵanyn, qazaq tilin qaıdan úırengenin suraımyz. О́zge ult ókilderiniń ishinde sózdiń maıyn tamyzyp, qazaqy maqaldardy mysalǵa keltirip turyp sóıleıtini, oıyn ádemi ázilmen jetkizetinderi jıi kezdesip jatady. О́zderi aıtqandaı, ol kisilerdiń kópshiligi qıyn-qystaý kezeńde qazaqtardyń qamqorlyǵyn kórgen, ultymyzdyń qara domalaqtarymen birge oınap, birge ósken nemese aýylda turǵan bolyp shyǵady. Negizinde elimizde 130-dan astam ult pen ulys bar bolsa, demek Qazaqstanda sonsha til bar degen sóz. Kók týdyń astyna jınalǵan, bir aýada tynystap, birge turyp jatqan árbir ultttyń bir-birine degen qurmeti tolastamaýy kerek. Osy jerde men túıgen bir oı - elge qurmet memlekettik tildi úırenýden bastaý alady. Endeshe aldaǵy ýaqytta ana tilimizde erkin sóıleıtin ózge ult ókilderi kóbeıip jatsa bul nur ústine nur bolar edi.

Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaev aıtqandaı, aldymyzdaǵy basty máseleniń biri - latyn áripine kóshý. Jasy úlkenderdiń aıtýynsha, latyn qarpine kóshý degen jańalyq emes, ana tilimizge qaıta oralý eken. Sondyqtan, ana tilimizdiń órken jaıýy úshin álipbıimizdi latyn tiline kóshirýdiń paıdasy zor ekenine senimdimin.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir