Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń nazaryna! «Jem shóptiń baǵasy kúıip tur, "Qamshyńa" jazshy», – deıdi ákem

Aýyldan ákem telefon shaldy. «Bankte otyrmyn nesıe alamyn» deıdi. «74-ke kelgen adamǵa nesıe ne úshin kerek boldy» dep ań-tańmyn.

Sóıtsem, qazir qysqa mal azyǵyn daıyndaý úshin aýylda azyn-aýlaq mal basy bardyń basym bóligi osyndaı tásilge kóshipti. Naq qazir aýylda 200 túk shóptiń baǵasy 80 myń teńge. Al ákeme aldyndaǵy toǵyz bas oısylqarasymen, jıyrmashaqty qoıyn qystan aman alyp shyǵýy úshin 400 túk shóp kerek. Sonda jalpy eseppen qazir ákem 160 myń teńgege nesıege kireıin dep tur. Al bankke paıyzymen qosyp bir jylda qaıtarǵanda (aı saıynǵy tólemi 17600) 211 myń teńge qylyp qaıtaraıyn dep tur. «Sonda óıtip mal ósirgennen ne paıda, ol maldyń ózin nege satyp soǵan shóp almaısyń» desem, ákem «mal ótpeıdi, aryq, jaıylymdyq jer joq, oǵan qosa jem-shóptiń baǵasy kúıip tur, qamshyńa jazshy» dep buıymtaı aıtyp tur. Sóıtip zerttep kórdik. Baǵamdasaq másele tereńde eken.

Negizinde, kópshiligimiz «aýyldaǵy aǵaıyndy mal asyraıdy, sonyń paıdasyn kóredi» dep oılaımyz. Biraq qazir jaıylymdyq jerdiń joqtyǵy, mal azyǵynyń qymbattyǵy, baqqan maldyń etke ótpeıtindigi aýyldaǵy jeke úı sharýasyndaǵy adamdardy tıtyqtatyp jibergen. Mine, osyndaı problemalarmen jyl saıyn kezdese beretin aýyl halqy qazir qoldaryndaǵy mal basyn shama kelgenshe satyp, azaıtyp jatqan kórinedi. Al munyń arty qazaqtyń mal basynyń kemýine aparyp soqtyratyny taǵy aıan.

Bul máselege qatysty mamandar «bolashaqta elimizdegi mal azyǵyn daıarlaý máselesine memlekettik retteý kerek. Eger aldaǵy úsh jylda mal azyǵyna qatysty salmaqty bir sheshim qabyldamasaq, respýblıka boıynsha mal basy ósimi odan ári tómendep ketýi de ǵajap emes» dep dabyldatyp otyr.

Jalpy, derekterge júginsek, qazir rasymen de kóptegen aýyl-aımaqtardaǵy jem-shóptiń baǵasy «kúıip» tur. Bul rette sarapshylar «ásirese sortańdanyp, qýańshylyq oryn alǵan aımaqtardaǵy sharýalarǵa óte qıyn, esepke alsaq, bir ǵana Shyǵys Qazaqstan oblysy boıynsha egistik jáne jaıylymdyq jerlerdiń 70 paıyzy jaramsyz bolyp qalǵan, bul úrdis mal azyǵynyń tapshylyǵyna, baǵanyń qymbattaýyna, sońynda mal basynyń arzan baǵamen etke ótkizilýine aparyp soqtyrýda» degendi alǵa tartyp otyr.

Negizinen, mamandardyń paıymdaýynsha, bolashaqta memleket tek qojalyqtary bar aýyl sharýalaryna belgili mólsherde dotasııa, sýbsıdııa bólip qana qoımaı, úı sharýasynda mal ustaıtyn sharýalarǵa da septigin tıgizýi qajet. Máselen, qazirde respýblıkamyzdaǵy jaıylymdyq jerlerdiń, egistik aımaqtardyń basym bóligi jaramsyz sanalýda. Osyǵan oraı memleket tarapynan arnaıy qadaǵalaý jumystary júrgizilgeni jón. Bolmasa aýyldaǵy aǵaıyn jyl saıyn mal azyǵyn daıarlaıtyn shaq kelgende tyǵyryqqa tirelip, áýre-sarsańǵa túsedi.

Bul rette aýyl sharýashylyǵy ǵylymynyń mamany Jańabaı Aldabergenov:

«Qolynda qaraqurym maly bar aýyldaǵy aǵaıyn úshin mal azyǵyn daıarlaý qazirde úlken aýyrtpalyq týdyryp otyr. Tipti, qajet deseńiz, aýylda tek qara mal ustap kún kórip otyrǵandar jetip-artylady. Olar úshin mal – kıetin kıim, ishetin tamaq, jaratsa, pul. Bul jerde basqadan buryn osy jaıt eskerilýi kerek. Árıne, úlken sharýa qojalyqtaryna mal azyǵyn satyp alý anaǵurlym aýyrlyq tıgizbeıtin shyǵar. Al qolynda sanaýly ǵana maly bar, jalǵyz zeınetaqymen kúneltip otyrǵandarǵa shóptiń bir maıasyn bálenbaı myńǵa satyp alý óte aýyr. Qystyq otyny bar, maldyń qysqy azyǵy bar – osynyń barlyǵy qarapaıym sharýanyń qaltasyna salmaq túsiretini ras. Onyń ústine bizdiń elde alty aı arqyraǵan qys bolatyn aımaqtar da jıi kezdesedi. Osyǵan oraı aıtarym, qolda bar mal basyn saqtap, ósip-óndiremiz desek, mal sharýashylyǵy salasyn órkendetemiz desek, mal azyǵynyń sapasyna baılanysty, mal azyǵyn daıyndaýǵa qatysty, onyń belgilengen baǵasyna baılanysty memlekettik baqylaýdy kúsheıtý qajet», – deıdi.

Ras, osy ýaqytqa deıin bizdiń elde mal azyǵynyń qoryn daıyndaýǵa, onyń baǵasyn turaqtandyrýǵa memleket aralasqan joq. Elimizde mal basynyń 90 paıyzy jekeniń qolyna ótip ketkendikten, mal azyǵyn daıarlap, ózdigimen qysqa qam jasaý ár sharýanyń ózindik máselesi bolǵan-dy. Al endi kelip mal azyǵyn daıarlaýǵa memleketten kómek suraý qanshalyqty qısyndy?

Buǵan qatysty Mal sharýashylyǵy jáne jep-shóp óndirisin zertteý ınstıtýtynyń mamandary «mal azyǵyn daıarlaýdy retke keltirý úshin bolashaqta aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi mynadaı usynystarǵa qulaq asqan jón» deıdi:

1. Qaısybir órkenıetti elder aýyldyń tútinin túzý etip, tirshiligine jan bitirý úshin aýylǵa aldymen qýatty tehnologııa qajettigin jete túsindirýde. Máselen, Germanııa, Izraıl, Belorýssııa elderi aýyl atmosferasyna bıotehnologııany beıimdeý arqyly úlken jetistikke qol jetkizýde. Bizge de osy bıotehnologııalyq ádispen, nanotehnologııalyq tásilmen jem-shóp alý isin úırenetin kezeń keldi. Mine, ol úshin memleket aýydy aldymen qýatty tehnıkamen qamtamasyz etýi kerek.

2. Aýyldy bıotehnologııamen jabdyqtaý – ońaı sharýa. Al onyń tilin biletin maman tabý úshin bıotehnologııalyq jańashyldyqty kásiptik-tehnıkalyq oqý baǵdarlamasyna nemese orta mektepterdegi oqý baǵdarlamasyna arnaıy baǵdarlama etip engizgen jón.

3. Jalpy, mamandardyń paıymdaýynsha, Qazaq elindegi 99,2 paıyz jerdi «emdegende» ǵana biz shabyndyq jerdiń jetispeýshiliginen, jaıylymdyq jer máselesinen, mal azyǵyn retteý túıtkilinen ada bolady ekenbiz. Osyǵan oraı respýblıka boıynsha «Shabyndyq jerlerdi basqarý» jobasyn qolǵa alǵan jón.

Mine, «aldymen osy usynystar elep-eskerilgende biz eldegi mal azyǵyna qatysty máselelerdi sheshe alamyz» desedi mamandar. Árıne, ol úshin memleket tarapynan myqty pármen kerektigi daýsyz.

Qarlyǵash Zaryqqanqyzy