Altyn orda Qazaqstannyń ulttyq tarıhynan qalaı shyǵaryldy?

Elbasy, Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaev   «Ult jospary – qazaqstandyq armanǵa bastaıtyn jol» atty maqalasynda «Týrızm sııaqty perspektıvaly salada negizinen ákimshilik kedergilerdi tómendetý, jańa týrıstik nysandar men marshrýttardy damytý, kórsetiletin qyzmet sapasyn arttyrý esebinen aıtarlyqtaı ósimge qol jetkizý qarastyrylýda» dep atap kórsetkeni belgili.  Elbasy «100 naqty qadam Ult josparynyń»  86-qadamynda da týrızm salasyn damytýǵa aıryqsha mán berilý qajettiligine toqtaldy, arnaıy tapsyrmalar berdi.

Aıta ketý kerek, elimizde «jańa týrıstik nysandar men marshrýttardy damytý» qajettiligine Prezıdent Toqaev «Ulytaý — 2019» halyqaralyq týrızm forýmynda da toqtalyp ótti. Árıne, munyń barlyǵy burynǵy sabaqtastyqty joǵaltpaı, jumysty odan ary jalǵastyrý qajettiliginen týyndap otyrǵany belgili.

Prezıdent Toqaev 2 qyrkúıektegi Qazaqstan halqyna arnaǵan Joldaýynda da «Týrızmdi, ásirese ekotýrızm men etnotýrızmdi damytýǵa ekonomıkanyń mańyzdy salasy retinde basa mán berý qajet.  Altyn Ordanyń 750 jyldyǵyn tól tarıhymyzǵa, mádenıetimiz ben tabıǵatymyzǵa týrıster nazaryn aýdarý turǵysynan atap ótken jón, - dedi.

Demek, Altyn Ordanyń 750 jyldyǵy qazaq úshin óte úlken tarıhı kezeń. Al Altyn ordanyń negizin qalaǵan  –  Joshy. Sondyqtan Altyn Orda men Joshy –egiz uǵym. Mysaly, monǵol eli Shyńǵys handy dáripteý arqyly eldi halyqaralyq týrızm ortalyǵyna aınaldyrdy. Biz de endi Joshy han arqyly halyqaralyq qoǵamdastyqtyń nazaryn Qazaqstanǵa aýdarýymyz qajet. Osy ýaqytqa deıin «qazaq handyǵy Altyn Ordanyń zańdy murageri» dep atalynyp keldi. Biraq Altyn Orda qazaq tarıhynan nege syzylyp tastaldy? Munyń qandaı sebepteri bar?

Bul saýalǵa baılanysty biz Tuńǵysh Prezıdent qory janyndaǵy Álemdik ekonomıka jáne saıasat ınstıtýtynyń sarapshysy  Jaqsylyq SÁBITOVTYŃ pikirin bilgen edik.

–Maqalamdy qazaqtyń kórnekti jazýshysy Ilııas Esenberlınniń myna sózimen bastaǵandy jón kórdim: «Halqymnyń qıyn da erlikke toly tarıhyn sýretteý mindeti ómirimniń mánine aınaldy. Elimniń ótkenin áńgimeleý ómirimniń basty maqsaty boldy. Memlekettik jáne ulttyq tutastyqtyń ómirsheńdigi men ony saqtap qalý úshin bolǵan kúres týraly shynaıy tarıhty kórsetý. «Kóshpendilerde» jáne «Altyn Orda» trılogııasynda men osy týraly aıtqym keldi».

Altyn Orda tóńireginde ulttyq tarıhymyzda qazir bolyp otyrǵan ózgeristerdi túsiný úshin ótken kúndi bir sholyp shyǵý qajet.

Tóńkeriske deıingi tarıhshy ataýlynyń barlyǵy "qazaqtardy Altyn Ordanyń murageri" dep tanydy. Máselen, Shoqan Ýálıhanov "qazaqtar ózderin Altyn Orda halqynyń urpaǵy" dep sanaıtynyn jazdy. Dál osy ǵylymı konsensýs qazan tóńkerisinen keıin de 20 jyl boıy saqtaldy.

1937 jyly B.D.Grekov pen A.Iаkýbovskııdiń ǵylymı monografııasy jaryq kórgen soń bári de túbirinen ózgere bastady. Borıs Dmıtrıevıch Grekov sonyń az-aq aldynda SSSR Ǵylym akademııasynyń akademıgi bolǵan edi, al artynsha Stalın syılyǵyn aldy. Onyń sózi Qazaqstan tarıh ǵylymyna aıtylǵan resmı úkimge aınaldy da qaldy: Qazaq handyǵy «Altyn Orda muragerleriniń» quramynan resmı túrde shyǵaryldy. 1937 jylǵy repressııadan keıin tarıhshy ataýly úreımen ómir súrdi. 1937 jyly atylyp ketken Sanjar Asfendııarovtyń ólimi Qazaqstannyń tarıhshylarynyń kóz aldynan ketpeı qoıdy. 1937 jyldyń  29 qyrkúıeginde «Kazahstanskaıa pravda» Qazaq marksızm-lenınızm ınstıtýty stýdentteriniń «Tarıhshy atyn jamylǵan japon shpıony» atty maqalasyn jarııalady. Onda Sanjar Asfandııarovqa «handardy maqtap, qazaq halqynyń tarıhyna qııanat jasady» degen aıyp taǵyldy.

Qazaqstannyń tarıhshylary men ıdeologtary partııanyń jańa ustanymyna beıimdelýmen birge, «Altyn orda murasynyń» jurnaǵyn bolsa da saqtap qalýǵa tyrysty. Qazaq aqyn-jazýshylary, tarıhshylarynyń barlyǵy Altyn orda knıazi Edigeni Qazaq tarıhynyń basty ulttyq batyrlarynyń biri dep jyrlaı bastady.

1940-jyldary qazaq jazýshysy, ádebıettanýshy, fılologııa ǵylymdarynyń doktory Qajym Jumalıev Edige pesasyn qoıdy. Onyń 1942 jyly jaryq kórgen «Qazaq ádebıeti» kitabynda (orta mektepterdiń 8-synybyna arnalǵan oqýlyq)  Edige Qazaq halqynyń negizgi batyrlarynyń biri delingen. Sábıt Muqanov sol 1942 jyly shyqqan «XVIII –  XIX ǵǵ. qazaq ádebıeti tarıhynyń ocherkteri» kitabynda: «Týǵan halqynyń táýelsizdigi úshin kúres Edige syndy tarıhı batyrlardy dúnıege ákeldi», –  dep jazdy. Iаǵnı, Sábıt Muqanov qazaq batyrlarynyń arasynan birinshi oryndy Edigege berdi. Odan ári jazady: «Mońǵoldyń Shyǵys pen Orta Azııany túgel bılegen Shyńǵys hany qaıtys bolǵan soń, tuńǵysh uly Edil jaǵasynda «Altyn Orda» memleketiniń negizin qalady. Memleket 300 jyl boıy dáýirledi. Ony basqarýǵa, qorǵaýǵa Edige, Qobylandy, Shora, Syrym, Mamaı, Qaztýǵan, Shalkıiz syndy qazaq batyrlary da atsalysyp, dańqqa ıe boldy. Osynaý tarıhı tulǵalardyń jerin syrtqy jaýdan qorǵaǵan halyq batyrlary retinde tarıhta aty qaldy». Osy jerde jazýshy Edigeni qazaqtyń batyry dep ashyq-aıqyn jazyp tur.

1943 jyly shyqqan «Qazaq SSR tarıhynyń» avtorlary da Edigeni Qazaqstannyń orta ǵasyrlar tarıhyndaǵy basty qaharmandardyń biri dep sanady. 1945 jyly Qazaqstan Kommýnıstik partııasy Ortalyq komıtetiniń ekinshi hatshysy Jumabaı Shaıahmetov «Qazaq SSR tarıhy» kitabynyń ekinshi basylýyn ázirleý týraly» qaýlynyń jobasy talqylanǵan kezde «Edige qazaq arasynda kópshilik tanıdy, balalaryna Edige dep at qoıyp júr, qarttar da balasyn Edige dep madaqtaıdy», – dedi.

1944 jyly Álkeı Marǵulan Edigeniń ómirine arnalǵan «Ertegidegi Edige men tarıhtaǵy Edige» ǵylymı monografııasyn jazyp  shyqty. Qazir osy kitaptyń birde-bir nusqasy saqtalmaǵan. Buǵan eki túrli tuspal bar. Birinde osy kitapta Edige beınesin ulyqtaǵany úshin Álkeı Marǵulannyń ózi qýdalana bastady, sondyqtan repressııaǵa ushyraýdan qorqyp, kitaptyń búkil taralymyn óz qolymen joıdy degen joramal aıtylsa, ekinshisinde keńestiń quqyq qorǵaý organdary Edige jaıyndaǵy kitaptyń bárin joıdy dep aıtylady. Ár munyń negizi bar sııaqtanady. Edige tóńiregindegi osy oqıǵadan keıin Álkeı Marǵulan Altyn Orda jáne qazaq aýyz ádebıetin zertteýden qaýipsizdeý arheologııa salasyna ketip qutyldy. Álkeı Marǵulan qýdalanýǵa deıin-aq Edige týraly: «Edige – Altyn Orda dáýirindegi eń erekshe tulǵalardyń biri. Edige búkil ómirin Otanyna arnaǵan. Sondyqtan onyń esimi qansha ǵasyr ótse de, umytylmaı keledi», – dep jazǵan bolatyn.

Biraq ortalyqtyń qyspaqqa alýymen Edigeni zertteýge tyıym salynyp, onyń beınesi «Qazaq halqynyń ata-babalarynyń esimderi tizbeginen» syzyp tastaldy.

1944 jyly BKP (b) OK 1944 jylǵy 9 tamyzdaǵy «Tatar partııa uıymynda buqaralyq saıası jáne ıdeologııalyq jumystardyń jaı-kúıi jáne ony jaqsartý sharalary» qaýlysynda berilgen Edige týraly epostyń handyq-feodaldyq máni týraly nusqaý shyǵardy. Sodan keıin SSSR-de Altyn ordanyń tarıhyn zerttegen ǵalymdar da, Edigeniń ómirin zerttegender de qýdalana bastady. Sol tusta «Instıtýt «Edige» eposynda SSSR halyqtarynyń barlyǵyna jat ulttyq ıdeıalar (orys halqyn jek kórýshilik jáne oǵan qarsy kúres, búkil Deshti Qypshaq dalasyndaǵy tatar taıpalarynyń basyn qosý ıdeıasy) aıtylǵanyn eskermegen» degen oılar aıtyldy. Altyn Ordany zertteýshiler «Edige» eposy pantúrkızm jáne ultshyldyq ıdeıalaryna toly», bul «halyqtyń emes, handar men feodaldardyń eposy» dep aıyptaldy.

Osylaısha, keńestik kezeńde 1944 jyldan bastap Altyn Ordany zertteýge tyıym salynyp, Altyn Orda ataýynyń ózi jek kórinishti etildi. Qazaqstannyń resmı tarıh ǵylymynda Altyn Orda «qazaqtardyń ata-babalarynyń (qypshaqtar) jerin jaýlap alǵan jat memleketke» aınaldy.

Keıinirekte, Altyn Orda taqyrybyn zerttegeni úshin qazaqtyń birtýar ǵalymy Qanysh Imantaıuly Sátbaev ta japa shekti. Ǵalym Edige eposyn zerttegeni úshin qýdalandy. Sonyń saldarynan Qanysh Sátbaev 1951 jyly Qazaqstan KP (b) OK hatshysy J. Shaıahmetovke, BKP (b) OK hatshysy M.A. Sýslovqa «ókinishke toly hattar» jazyp júrip, respýblıka jáne búkilodaq bıliginiń aldynda aqtalýyna týra keldi.

Osylaısha, 1950-jyldary keńester bıligi «Altyn Orda» konseptisine túbegeıli jat tańbasyn basyp, «Qazaqstannyń ulttyq tarıhynan» shyǵaryp tastady. 1980-jyldary jylymyq kezeń qylań bere bastady. 1983 jyly Ilııas Esenberlın «Altyn Orda» trılogııasyn aıaqtady. Jazýshy osy shyǵarmasynda Altyn Ordany Qazaq handyǵynyń atasy retinde sýrettedi. Alaıda keńestik senzýranyń burynǵy ekpinine baılanysty, qalamgerdiń osy týyndysy «Kóshpendilerge» qaraǵanda qazaq oqyrmanynyń arasynda aıtarlyqtaı tanymal bola qoıǵan joq. Sonda da Ilııas Esenberlın Altyn Ordany jekkórinishti qylǵan burynǵy kózqarasqa batyl qarsy bardy. Jazýshynyń osynaý batyl qımyly basyna bále bolýy da múmkin edi. Biraq kitap o basta qazaq tilinde jazylǵandyqtan, onyń ústine keńes saıası júıesiniń birtindep jibı bastaýynyń arqasynda Ilııas Esenberlın aman qaldy.

Sonymen qatar Qazaqstannyń kórnekti tarıhshysy Venıamın Iýdın de Altyn Ordany ǵylymı turǵyda «aqtaýǵa» qol jetkize bastap edi. Onyń 1983 jyly az taralymmen shyǵarǵan birneshe ǵylymı maqalasy Altyn Ordany zertteýdiń jańa konsepsııasyna negiz boldy. Dál osy konsepsııa Qazaqstanda qazir de basshylyqqa alynady. О́kinishke qaraı, Venıamın Petrovıch Iýdınniń ólimi onyń ıdeıalaryna balta shapty. Degenmen, onyń jumystary jaıly aıtylǵan pikirler arqyly, ǵalymnyń konsepsııasy ýaqyt tezinen ótip, 2010-jyldardyń basynda moıyndala bastady.

Túıindeı kele, keńestik kezeńde, 1937 jyldan bastap «Altyn Orda murasy» «ulttyq tarıhtan» julyp alyndy deýge bolady. 1944 jyly sol prosess aıaqtaldy. Sodan 1980-jyldarǵa deıin «Altyn Orda» konseptisine qatań tyıym salyndy. 1983 jyly jazýshylar da (Ilııas Esenberlın), ǵalymdar da (Venıamın Iýdın) Altyn Ordany aqtaýǵa kiristi. Altyn Ordany aqtaý úderisine 2013-2014 jyldary Nursultan Ábishuly Nazarbaev pen Murat Muhanbetqazyuly Tájın «Qazaq handyǵy Altyn Ordanyń zańdy muragerleriniń biri» degen bekem tezısti aıtýy núkte qoıdy. Qasym-Jomart Kemeluly Toqaevtyń 2019 jylǵy Joldaýy «Qazaqstannyń ulttyq tarıhynyń» jańa paradıgmasyn qalyptastyrýǵa tyń serpin bere otyryp, osy taqyryptyń ózektiligin arttyra tústi.

Jaqsylyq Sábıtov,

Tuńǵysh Prezıdent Qory janyndaǵy ÁESI sarapshysy