• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
14 Qazan, 05:14:48
Rasýl Jumaly: Qandastardyń «taý-tasty basyp óttik» deýi qısynǵa kelmeıdi

16 Qyrkúıek, 2019 Barlyq aımaqtar

Nesipbek Aıtuly: Aqyn-jazýshylar bıliktiń jaýy emes

– Keshe ǵana elimizde «Azııa elderi qalamgerleriniń I forýmy» ótti. Bul forým 1973-jyldan keıin ótip otyrǵan Azııa qurlyǵyndaǵy qalamgerlerdiń basyn qosqan tuńǵysh jıyn eken. Ekeýinde de boldyńyz. Osy úlken eki jıynnyń arasynda qanshalyqty ózgeris, ósý bar? Neni baıqadyńyz?

– Bul forým qalamgerlerge úlken oı saldy. Qalǵı bastaǵan qaýymǵa silkinis, serpilis týdyrdy. Azııa jazýshylarynyń bas qosýy bul jaı ǵana jıyn emes. Bul forýmdy elimizdiń baıtaq, ádebıetimizdiń baı ekenindigin aıǵaqtaıtyn halyqaralyq quryltaı desek te bolady. О́ıtkeni Azııa jazýshylarynyń 1-forýmyn biz bastap otyrmyz. Forýmda kesek sózder, keleli pikirler aıtyldy. Shetten kelgen qonaqtardy aıtar bolsaq, maǵan Ońtústik Koreıadan kelgen jazýshynyń, Mońǵolııadan kelgen aqynnyń sózi unady. Olar Azııanyń mádenıeti men ádebıetiniń erekshe ekenin, álemdik keńistikte alatyn oryny óte zor ekenin, ózine tán bolmysy bar kúrdeli qurlyq ekenin basa aıtty. О́ıtkeni Azııada kóptegen elder bar. Alyp ımperııalar otyr. Olardyń bir-birine uqsamaıtyn tereń tarıhy, qıly taǵdyry, tamyry tereńde jatqan ádebıetteri bar. Al, bizdiń ózimizge keler bolsaq, keshegi uly aǵalarymyz aramyzda júrgen qos Ǵabeń, Ilııas Esenberlın, Safýan, Syrbaı, Ǵafý, Tumanbaı, Qadyr, Muqaǵalı, Ábish, Jumeken, Saıyn, Saǵı, Oralhan, Qalıhan, Rymǵalı, Farıza, Aqseleý taǵy basqa kóptegen aǵalarymyz búgin joq. Olar qarqaradaı tizilip osy forýmda otyrsa, qasqaıyp turyp óz oılaryn aıtsa, qandaı ǵanıbet bolar edi?!... Taǵdyr, ýaqyt ony kórýge jazbady. Qazir ýaqyt basqa, qoǵam basqa. Ádebıettiń aldyndaǵy mindet basqa. Bizdiń tarapymyzdan sóılegen Oljas aǵamyz salmaqty oılar aıtty. Oljastyń qazaq ádebıetiniń búgingi hal-ahýaly jáne haltýra týraly meńzegen astarly sózderi kóptiń kóńilinen shyqty. Talantty taný, talantty qalamgerlerdi qadirleý máselesin kóterdi. Bizdiń qoǵam aqyldy adamdardan góri jalpaqshesheıler men jaǵympazdardy qolaıly kóredi degen ótkir pikir bildirdi. Tólen Ábdiktiń ádebıet jóninde aıtqan sózderi de óte qundy boldy. Maǵan qatty unaǵany jazýshy Dýlat Isabekovtyń postmodernızimge bergen anyqtamasy. Bul ózi kóptiń kókeıinde júrgen oı edi. Keshegi Muqaǵalılar sony bilmedi deısiń be? Olar da álem ádebıetin baǵdarlap, baıyptap oqyǵan árıne. Biraq kózsiz eliktep, solyqtamaǵan. Týǵan ádebıettiń tereń tamyrynan ajyramaı, týǵan tildiń ýyzyna jaryp, káýsar tunyǵynan qanyp ishe bildi. Ádebıetimizdiń ulttyq kelbetin saqtaı otyryp, kórkemdik kókjıegin keńeıte tústi. Dýlat aǵa aıtqandaı shynynda da: «Postmodernızimge boı urý – ózińniń talantysyzdyǵyńdy jasyrý». Bul bir aıta júretin sóz boldy. Ár ádebıettiń óz tegi bar. Biz teksiz ádebıet jasamaýymyz kerek. Ádette biz tekti urpaq tárbıeleýimiz kerek dep jatamyz, ádebıet te sondaı... Teksiz ádebıet ol basqaǵa telingen ádebıet. Tulypqa móńiregen sıyr sııaqty nárse. Sondyqtan, adaspaýymyz qajet. Bizde adasyp júrgen baýyrlarymyz óte kóp. Olar keshegi Maǵjan, Qasym, Muqaǵalı zamanynda da bolǵan. Áli de bolady. Biraq, olardyń túbinde qaıta aınalyp qara óleńniń úıirine qosylatynyna kúmánim joq. «Kúpi kıgen qazaqtyń qara óleńin, Shekpen jaýyp ózine qaıtaramyn» - dep Muqaǵalı beker aıtpaǵan.

Saıyp kelgende, bul forým ádebıet qana emes, memleketimiz úshin de úlken abyroı boldy. Álemdegi memleketter bir-birimen sharpysyp turǵan kezeńde, óz ishimizde de san qıly pikirler men kózqarastar qaqtyǵysyp, dúrbeleń týyp turǵan shaqta Elordada Azııa qalamgerleri jınalyp álemdik deńgeıde keleli keńes ótkizip, pikir almasýy jaqsylyqtyń nyshany. Forýmdy uıymdastyrýǵa qoldaý bildirip, muryndyq bolǵan Prezıdentimiz Qasym-Jomart Kemeluly Toqaevqa, Mádenıet jáne sport mınıstrligine, Qazaqstan jazýshylar odaǵy basshylǵyna sheksiz alǵysymdy bildiremin.

О́tken ǵasyrda Ánýar Álimjanov uıymdastyrǵan «Azııa, Afrıka jazýshylarynyń konferensııasynan» keıin, biz kórgen úlken shara osy. Qarap otyrsaq, 40 jyl múlgýmen kelippiz. Odaq ishindegi usaq-túıek, ózara kıkiljiń, turmystyq daý-damaıdyń aınalasynan shyǵa almappyz. «Iship qoıdyń, jep qoıdyń» degen yryń-jyryń tartystyń tóńireginde júrippiz.

– Azııa forýmy búgingi jahandaný dáýirindegi qalamgerlerdiń qoǵamdaǵy orynyn aıshyqtaı aldy ma?

– Jazýshylar odaǵy ulttyq oıdyń kóshbasshysy bolýy kerek. Alaıda, bılikte júrgen keıbir sholaq oıly sheneýnikter aqyn-jazýshylar dese, Abaı aıtqandaı «It kórgen eshki kózdenip» shyǵa keledi. Aqyn-jazýshylar bıliktiń jaýy emes. Kerisinshe bılik olarmen ymyraǵa kelip, paıdaly pikirlerine qulaq assa nur ústine nur bolar edi. Qalamgerler men atqa mingen azamattardyń oılary bir jerden shyǵyp, kóp tilegin qanaǵattandyrǵanda búgingideı artyq aıǵaı-shý bolmas edi.

Men bir nárseden qorqam. Ol bizdegi shekten shyqqan jemqorlyq máselesi. Telegeı teńiz ult baılyǵyn talan-tarajyǵa salǵan uly jemqorlyq, qaıtalap aıtam ULY JEMQORLYQ, túptiń túbinde Táýelsizdigimizdiń túbine jete me dep qaýiptenemin. Prezıdent keshe joldaýynda jemqorlyqtyń jolyn kesý kerek dep qadap aıtty. Batyldyqpen aıtty. Alaıda, Prezıdent jalǵyz ózi jemqorlyqtyń jolyn kese ala ma, joq pa? Bizdegi uly jemqorlyqtyń jolyn kesý jalǵyz basshynyń qolynan kelmeıdi. Jazýshylar osy turǵydan oılanýymyz kerek. Bizder, qalamgerler osy bitispes kúreste Prezıdenttiń qasynan tabylǵanymyz jón. Bul jemqorlyqtan kózimiz ashylmasa, memleketimizdiń bolashaǵy bulyńǵyr. Myna túrimizben eshqandaı muratqa jete almaı qalýymyz múmkin. Mine, meni qatty tolǵandyratyn másele osy.

– Júsipbek Aımaýytov aıtqan «Ádebıet – ulttyń jany» bolsa, ádebıettiń jany – til.

«Týǵan tilin bilmese,

Týǵan ulym jat maǵan!..» - dep kesip aıtyp, til jóninde jerine jetkize jyrladyńyz. Jaqynda Prezıdentimiz joldaýynda qazaq tilin basa nazar aýdaryp, basymdylyq berý jóninde aıtty. Oıyńyz qandaı?

– Bizdegi tolǵaqty másele – til máselesi. Prezıdentimiz: «Qazaq tili – ultaralyq til bolatyn kún de alys emes» dedi. Bul da óte batyldyqpen aıtylǵan sóz. Bul – qazaq tili qazirgi qoldanystaǵy orys tiliniń deńgeıine jetedi degen sóz. Oılanýǵa týra keledi. Biraz jyl buryn 2020-jyly elimiz memlekettik tilde tolyq sóıleıdi degen de ýádeler bolǵan. Táýelsizdik alǵaly shırek ǵasyrdan asty. Baıaǵy jartas, bir jartas. Qyrýar qarjy jumsap til komıtetterin qurdyq, qanshama aýdarma jasadyq, barlyǵy nátıjesiz boldy. Sondyqtan memlekettik tildiń mártebesin kóteremiz desek, memlekettik tildi bilmeıtin kadr, memlekettik qyzmette otyrmaýy tıis. Sonda ǵana Prezıdentimiz aıtqan: «Qazaq tili ultaralyq til bolatyn» kúndi jaqyndata alamyz. Men Prezıdenttiń til saıasatyn jolǵa qoımaq nıetine óte razymyn. Laıym aıtqany kelsin. Biraq osynyń oryndalýyna áli de kúdikpen qaraımyn. Prezıdentke senbegennen emes, men osy ózimizdiń qazaqtarǵa senbeımin. Saıyp kelgende, ulttyq ıdeologııa bıik tuǵyrǵa kóterilmeı, memlekettik til eshqashan óz muratyna jete almaıdy.

– Alda hákim Abaıdyń 175 jyldyq mereıtoıy kele jatyr. Ultymyzdy ulyqtaıtyn, urpaqqa ónegesi mol osy toıǵa daıyndyǵymyz qandaı? Abaıdy qanshalyqty zerttep-zerdelep kelemiz?

– Aıtalyq, keshe Láılim-Shyraq degen qyz bala bastap, Abaı óleńderin oqý estafetesyn Prezıdentimiz qostap, úlken bir qýanyshqa bóledi. Abaıdy umytyp bara jatqandaı edik, bul óte durys bastama boldy. Biraq bizde bir jaman ádet bar, Prezıdent aıtsa, Elbasy aıtsa bóriniń artyndaı shýlaımyz. Al, óz betimizben oılanyp jasaıtyn sharýalar tolyp jatyr emes pe? Mysaly, Abaıdyń keler jyly - 175 jyldyǵy. Ony halyqaralyq – IýNESKO deńgeıinde ótkizemiz dep jatyrmyz. Bári durys. Alaıda, ótkende qabyrǵaly ǵalym, abaıtanýshy, meniń dosym Tursyn Jurtbaı: «Abaı toıyn ótkizý úshin qurylǵan mereıtoılyq komıssııanyń ishinde birde-bir abaıtanýshy, Abaıdy biletin adam joq» - depti. Tursynnyń qaýip qylatyn jóni bar. Abaıdy túsiný úshin úlken oıshyldar, Abaımen kózin ashqan adamdar, sol komıssııanyń ishinde bolý kerek qoı. Abaıdyń rýhanı álemin bylaı qoıǵanda, muralaryna, eskertkishine qatysty kóptegen másele bar. Eger men komıssııada bolsam aıtar em. Mysaly, Abaıdyń 150 jyldyǵynda keshendi kesenesin jasadyq. О́te asyǵys jasalǵandyqtan Abaıdyń topyraǵy qol jetpes tereńdikte qaldy. Demek, bul Abaı kesenesiniń qurylysy tolyq aıaqtalmaǵandyǵyn bildiredi. Muny keseneni jasaýǵa qatysqan, arhıtektor Saıyn Nazarbekovtyń ózi de moıyndap otyr. Jospar boıynsha keseneniń ishi arqyly Abaı topyraǵyna baratyn dáliz jasalýy kerek bolatyn. Saıynnyń aıtýynsha ol jasalmaı qalǵan. Meniń qozǵaýymmen, aıaqtalmaı qalǵan jumysty aıaqtaıyq dep joǵaryǵa S.Nazarbekovtyń osydan 10 shaqty jyl buryn jazǵan hatyna áli kúnge jaýap joq.

О́zim Abaı aýylynda ósken bala bolǵandyqtan aıtaıyn, Abaı týǵan Syrt Qasqabulaq qalaı bolsa solaı jatyr. M.Áýezov jóninde kitap jazyp, Abaı jóninde kóptegen málimetter bergen jazýshy Kámen Orazalınniń úıin mýzeı jasaý sııaqty tolyp jatqan máseleler jetkilikti. Ony sol jerde týǵan, birge ósip, bite qaınasqan bizder bilemiz. T.Jurtbaevtyń kúıinip otyrǵany da sol. Sondyqtan meni qoıshy, T.Jurtbaevty komıssııaǵa kirgizbeý degen úlken uıat nárse. Bul Abaıǵa jan ashymastyq. Qalaı bolsa solaı selqos qaraýshylyq dep bilemin. Abaıǵa olaı kelýge bolmaıdy. Abaıǵa baıyppenen, aqylmenen kelý kerek. Áıtpese, Abaıdyń arýaǵy shamdanady...

Jaqsy, Abaı toıyn toılaıyq, biraq, Abaı jalǵyz emes qoı. Kákimbek aqyn aıtqan: «Qazaqtyń irileri – Abaıdyń inileri» – Sáken, Ilııas, Beıimbettiń týǵanyna da bıyl 125 jyl tolyp otyr. Bul aldymen Jazýshylar odaǵynyń nazarynda bolatyn sharýa. Jazýshylar odaǵy ázirge ne istep otyr ony anyq bilmeımin.

– Tulǵalardyń toılaryn ótkizý tóńireginde toqtalsańyz. Neni eskerýimiz kerek? Urpaqqa mán-mańyzy qandaı?

– Uly tulǵalardyń toılaryn óziniń týǵan aýdanynda, týǵan oblysynda ótkizýdi ádetke aınaldyryp aldyq. Bul durys ta shyǵar. Alaıda, ultqa qyzmet etken memlekettik qaıratkerlerdi aldymen memleket astanasynyń tórinde áspetteýimiz kerek emes pe? Bul ult úshin, ulttyq ıdeologııa úshin aýadaı qajet asa mańyzdy másele. Iri tulǵalardy ár oblys, ár aýdanǵa tyǵyp toılaýdy daǵdyǵa aınaldyrý eldik, memlekettik tutastyǵymyzǵa jik salatyn, qazaqty iritýge soqtyratyn qaterli qareket. Biz táýelsizdik jolynda qurban bolǵan uly tulǵalarymyzdy, nege, Elordada «Táýelsizdik saraıynda», bıik minbeden sóılep turyp, úlken jınalys jasap, mereıtoılaryn ótkizbeske? Solardy úlgi ete otyryp, búgingi urpaqtyń boıyna ultjandylyqty sińiremiz. Tipti, keshegi Keńes úkimeti tusynda D.Qonaevtyń qatysýymen memleketke, ádebıetke qyzmet etken tulǵalardy qalaı ulyqtaǵanyn kózimizben kórdik. Al, táýelsizdik alǵannan keıin olardyń bárin burysh-buryshqa aparyp, saı-saıǵa qýyp tyqtyq. Ne boldyq? Biz sonda táýelsizdikti kim úshin aldyq? Kók baıraqty ne úshin tiktik? Ult jónindegi oılarymyz, uly tulǵalarymyz jónindegi sózderimizdiń barlyǵy kók baıraqtyń túbinde aıtylý kerek emes pe? Sonda elimizde tutastyq, birlik bolmaı ma? Ulttyq ıdeologııa osydan bastalmaı ma? Eldiń tutastyǵy úshin assambleıa degen jaqsy, biraq ulttyń tutastyǵyn qaıda qoıamyz?.. Myna túrimizben bizde qandaı ulttyq tutastyq bolmaq?

– Ult aldyndaǵy qalamgerlerdiń mindeti qandaı?

– Ult taǵdyry týraly oılar keshegi Azııa forýmynda da keńinen sóz boldy. Ultty aman saqtap qalý jolyndaǵy kúreste qazaq qalamgerleri de biraýyzdy bolýy tıis. Bılik halyqty tyńdaý kerek dep oılaımyn. «Jel soqpasa, shóptiń basy qımyldamaıdy» - dep halyq beker aıtpaıdy. Mynaý ákim-qaralardyń kóbi zııaly qaýymmen sóılesýden úrkedi, zııaly qaýymdy keıde ózderi shapqa túrtedi... Ol durys emes.

Halyqtan bıik tek Qudaı ǵana. Bılik – halyqtyń qyzmetshisi. О́ıtkeni, bılikti halyq óz qolynan saılaıdy. Sondyqtan, bılik halyqqa adal qyzmet etip, kóptiń seniminen shyǵýǵa mindetti. Halyq qaı zamanda bolsyn bıliktiń ústemdigine, zorlyq-zombylyqqa kóne almaıdy. Halyq pen bılik bir-birimen til tabysyp, bir mámilege kelgende ǵana memlekettiń mereıi ústem bolmaq!

Suhbattasqan: Arman Sherızat

adebiportal.kz

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir