• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
20 Qyrkúıek, 06:04:48
Latyn álipbıine kóshý máseleleri semınar-keńeste sóz boldy

13 Qyrkúıek, 2019 NEWS

Jalaqy tóleý merzimderi

QR Eńbek kodeksiniń 113 babyna sáıkes, jalaqy Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasynda aqshalaı nysanda belgilenedi jáne aıyna bir retten sıretpeı, kelesi aıdyń birinshi onkúndiginen keshiktirilmeı tólenedi. Jalaqy tólenetin kún eńbek shartynda kózdeledi. Jalaqy tólenetin kún demalys nemese mereke kúnderine týra kelgen kezde tólem olardyń qarsańynda júrgiziledi.

Eńbek sharty toqtatylǵan kezde jumys berýshiden jumyskerge tıesili somalardy tóleý ol toqtatylǵannan keıingi úsh jumys kúninen keshiktirilmeı júrgiziledi.

Jalaqy tóleý sharttaryn buzý saldary

Jumys berýshi jalaqyny tolyq kólemde jáne eńbek shartynda belgilengen merzimderde tólemegen kezde jumys berýshi Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes jaýaptylyqta bolady. Jumys berýshi tólem kidirtilgen kezeń úshin jumyskerge bereshek pen ósimpul tóleıdi. (Eńbek kodeksiniń 113 babynyń 3 tarmaǵy).

О́simpul mólsheri jalaqy tóleý jónindegi mindettemelerdi oryndaý kúnine Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq Bankiniń qaıta qarjylandyrýdyń resmı mólsherlemesi negizge alyna otyryp esepteledi jáne tólem júrgizilýge tıisti kelesi kúnnen bastap merzimi ótken árbir kúntizbelik kún úshin esepke jazylady jáne tólem jasalǵan kúnmen aıaqtalady.

Ákimshilik jaýapkershilik

Qazaqstan Respýblıkasynyń «Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly» kodeksine sáıkes, jumys berýshiniń jalaqyny tolyq kólemde jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek zańnamasynda belgilengen merzimderde tólemeýi, sol sııaqty jumys berýshiniń kinásinan tólemdi keshiktirgen kezeńi úshin ósimpuldy eseptemeýi jáne tólemeýi:

  • laýazymdy adamdarǵa – 30 aılyq eseptik kórsetkish (AEK),
  • shaǵyn kásipkerlik sýbektilerine nemese kommersııalyq emes uıymdarǵa – 60 AEK,
  • orta kásipkerlik sýbektilerine – 100 AEK,
  • iri kásipkerlik sýbektilerine – 150AEK mólsherinde aıyppul salýǵa ákep soǵady.

Osy baptyń birinshi bóliginde kózdelgen, ákimshilik jaza qoldanylǵannan keıin bir jyl ishinde qaıtalap jasalǵan áreketter:

  • laýazymdy adamdarǵa – 60 AEK,
  • shaǵyn kásipkerlik sýbektilerine nemese kommersııalyq emes uıymdarǵa – 80 AEK,
  • orta kásipkerlik sýbektilerine – 150 AEK,
  • iri kásipkerlik sýbektilerine 200 AEK mólsherinde aıyppul salýǵa ákep soǵady.

Qylmystyq jaýapkershilik

Qylmystyq kodekstiń 152 babynyń 3 tarmaǵyna sáıkes, basqarý fýnksııalaryn oryndaıtyn adamnyń aqshasy ózge maqsattarǵa paıdalanýyna baılanysty jalaqynyń tolyq kólemde jáne belgilengen merzimde tólenýin birneshe ret kidirtýi:

  • belgili bir laýazymdardy atqarý nemese belgili bir qyzmetpen aınalysý quqyǵynan 3 jylǵa deıingi merzimge aıyra otyryp nemese onsyz, 500 AEK deıingi mólsherde aıyppul salýǵa ne sol mólsherde túzeý jumystaryna ne 300 saǵatqa deıingi merzimge qoǵamdyq jumystarǵa tartýǵa ne 90 táýlikke deıingi merzimge qamaqqa alýǵa jazalanady.

Jalaqydan ustap qalýlar

QR Eńbek kodeksiniń 115 babyna sáıkes, jumyskerdiń jalaqysynan ustap qalýlar sot sheshimi boıynsha, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda jáne osy Kodekste kózdelgen jaǵdaılarda júrgiziledi.

      Jumyskerdiń ózi jumys isteıtin uıym aldyndaǵy bereshegin óteý úshin onyń jalaqysynan ustap qalý jumyskerdi jazbasha habardar ete otyryp:

      1) issaparǵa baılanysty, sondaı-aq issaparǵa baılanysty shyǵystardy rastaıtyn qujattardy bermegen jaǵdaıda jumsalmaǵan jáne ýaqtyly qaıtarylmaǵan aqshalaı somalardy óteý úshin;

    2) oqytý sharty bolǵan kezde jumyskerdi oqytýǵa baılanysty shyǵyndardy jumys berýshige eńbek sharty merziminen buryn buzylǵan kezde jumys istelmegen merzimge proporsıonaldy túrde óteýdi kózdeıtin jaǵdaılarda;

    3) jalaqy esebinen jumyskerge berilgen jumys istelmegen avansty óteý úshin;

   4) osy Kodekstiń 95-babynyń 3-tarmaǵyn qospaǵanda, jyl saıynǵy aqy tólenetin eńbek demalysyn aýystyrý nemese jumyskerdi odan keri shaqyrtyp alý jaǵdaılarynda;

    5) jumyskerdiń jazbasha kelisýi bolǵan kezde ózge de jaǵdaılarda jumys berýshi aktisiniń negizinde júrgizilýi múmkin.

   Birneshe atqarýshylyq paraqtary boıynsha jalaqydan ustap qalý kezinde, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda jáne Kodekstiń osy babynda kózdelgen jaǵdaılarda, aı saıynǵy ustap qalýdyń mólsheri jumyskerge tıesili jalaqynyń elý paıyzynan aspaýǵa tıis.

 Kópbaev Nurbek Nurlanuly

Almaty qalasy ál-aýqat basqarmasynyń memlekettik eńbek ınspektory 

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir