Esepti kezeńdegi kórsetkishter kóńil kónshitedi

Jambyl oblysy búginde damýdyń dańǵyl jolyna túskeni jasyryn emes. О́ńirdiń óndiris salasy óristep, shaǵyn jáne orta bızneste de ońdy bastamalar jeterlik. Turǵyndardyń turmysy túzelip, áleýmettiń áleýeti artýda. Oǵan 2019 jylǵy qańtar-tamyzdaǵy áleýmettik-ekonomıkalyq damý qorytyndysy dálel bola alady dep jazady Qamshy.kz aqparat agenttigi. 

Aǵymdaǵy jyldyń qańtar-tamyz aılarynyń qorytyndysy boıynsha ekonomıkanyń barlyq salalarynda ósim baıqalady.

Negizigi 6 salanyń (ónerkásip, aýyl sharýashylyǵy, qurylys, saýda, kólik, baılanys) damý dınamıkasyn kórsetetin qysqa merzimdi ekonomıkalyq ındıkator ústimizdegi jyldyń qańtar-tamyz aılarynyń qorytyndysymen 103,8 paıyzdy qurady.

О́nerkásip óniminiń naqty kólem ındeksi 104,3 paıyzdy qurap, 308,7 mıllıon teńgeniń ónimi óndirildi (onyń ishinde ken óndirý ónerkásibinde – 34,7 mlrd.teńge (NKI – 101,5 paıyz), óńdeý ónerkásibinde – 231,0 mıllıard teńge (105,7 paıyz)).

Aýyl sharýashylyǵynda naqty kólem ındeksi 103,9 paıyzdy qurady (131,8 mıllıard teńge), onyń ishinde ósimdik sharýashylyǵynda – 105,2 paıyz(50,5 mlrd. teńge) jáne mal sharýashylyǵynda – 103,1 paıyz (81,0 mıllıard teńge).

Negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestısııa kólemi tıisti kezeńmen salystyrǵanda 13,3 paıyzǵa artty (166,6 mıllıard teńge).

Qurylys kólemi 62,8 mıllıard teńgeni qurap, 2,5 paıyzǵaǵa ósti.

Turǵyn úı qurylysynda 333,9 myń sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berildi (bul 2018 jyldyń tıisti kezeńine 107,3 paıyz).

Bólshek saýda aınalymynyń naqty kólem ındeksi 105,1 paıyzdy qurady (189,1 mıllıard teńge).

Júk aınalymy 5,0 paıyzǵa, jolaýshylar aınalymy - 5,1 paıyzǵa ósti.

Inflıasııa deńgeıi jyl basynan (2018 jylǵy jeltoqsanǵa qaraǵanda) 3,0 paıyz deńgeıinde qalyptasty (QR – 3,0 paıyz)). Azyq-túlik taýarlarǵa tutyný baǵasy 6,0 paıyzǵa (QR – 6,1 paıyz), azyq-túlik emes taýarlar – 2,7 paıyzǵa (QR – 2,9 paıyz) artty, aqyly qyzmetter - 0,6 paıyzǵa (QR – 0,6 paıyzǵa) tómendedi.

Aılyq ınflıasııa 2019 jylǵy shildede 0,4 paıyzdy qurady (QR – 0,2 paıyz).

Iá, bul esepti kezeńdegi kórsetkish. Árıne bir tusta ósim bolsa, bir tusta turaqtylyq baıqalady. Bul qaı aımaqtyń bolmasa da ekonomıkasynda kezdesetin nárse. Alaıda Áýlıeatadaǵy oń ózgerister kóńil kónshitedi.