• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
24 Qyrkúıek, 00:38:14
"Shetelde oqý – ómirlik mıssııa men qyzmettik jolyńyzdy tanýǵa kómektesedi"

10 Qyrkúıek, 2019 Barlyq aımaqtar

"Qaıtarshy dep jalyndym": Qaraǵandyda óli tabylǵan 3 jasar balanyń ájesi oqıǵanyń qalaı bolǵanyn aıtty

Qaraǵandy oblysynda úsh jastaǵy balany anasynyń qolynan tartyp alyp, óltirip, dalaǵa tastap ketken kúdikti ustaldy dep jazady Qamshy.kz aqparat agenttigi KTK arnasynyń deregin negizge alyp. Igenbaı Sopyjanov búgin tańerteń Qaraǵandynyń temirjol vokzalynda qolǵa tústi. Jasaǵan qylmysyn da birden moıyndady. Qaskóı osydan bes jyl buryn japa shekken otbasynyń bir múshesin baltamen shaýyp óltirgen eken. Toǵyz jylǵa sottalǵanymen, aqpan aıynda merziminen buryn túrmeden bosap shyǵypty.

Alaıda Qylmystyq atqarý júıesi komıteti túrmedegi tártibi durys bolmaǵan Sopyjanovtyń merzimimen buryn qalaı bosatylǵanyn túsinbeı otyr. Sondyqtan qyzmettik tekseristi bastady.   Kishkentaı Maksım myna oıynshyq motosıklmen endi oınaı almaıdy. Muny ájesi osydan on kún buryn onyń 3 jasqa tolǵan týǵan kúninde syılaǵan eken. Endi etegi jasqa tolǵan ol nemeresine joqtaý aıtyp teńselip júr.   

Vera Gervektiń aıtýynsha, Nıka men Igenbaı mektep kezinen bir-birin unatyp, qyz ben jigit bolyp júrgen. Alaıda sezimderiniń aıaǵy urys-keriske jıi jalǵasatynyn qyzdyń týystary baıqap, qyzǵanshaq jigitten alshaqtatýǵa tyrysypty. Al ashýǵa boıy aldyrǵan 17 jastaǵy bozbala ǵashyǵynyń úıine qarýyn saılap kelgen.

- Tańerteń sıyr saýýǵa týrǵanda ańdyp turyp baltamen urǵan. Sińilim sol jerde til tartpaı ketti. Veronıkamen «aramyzǵa tústiń» dep óshikken kórinedi. Sodan 9 jylǵa sottalǵan bolatyn. Alaıda jyldyń basynda merziminen buryn shyǵyp kep, qyzymmen qaıta kezdese bastady. Igenbaı túrmede otyrǵanda Nıka basqaǵa turmysqa shyǵyp ajyrasyp ketken. Tórkininen qoltyqtap kelgen ulyn anasy baýyryna basypty. Al Nıkanyń ózi merziminen buryn bosap shyqqan bala ǵashyǵymen qaıta qaýyshqan. Alaıda qyrkúıektiń 5-i kúni aýyldaǵy dúkenniń aldynda taǵy janjaldasqan. Sol sátte Igenbaı kelinshektiń qolyndaǵy balany ala qashypty, - deıdi Maksımniń ájesi Vera Gervek. 

Julyp aldy, tartyp julyp aldy. Ana bala bajyldap aıqaılap, tipti aıaq kıimi de túsip qaldy. Ol klýb jaqqa qaraı qashty. Al ol balany qolyna alyp tura berdi.  Artynan barǵan joq, dúkenge kirip ketti. Qoryqqan bolar.     Sol ketkennen Igenbaıdy kórdim degen jan bolmaǵan. Alaıda ol úıinde qan jutyp otyrǵan balanyń ájesine qońyraý shalypty, - deıdi Burma aýylynyń turǵyny Baný Qoldybaeva.

Balany qaıtarshy dep jalyndym. Aıaǵyńa jyǵylaıyn, kishkentaıymdy ákelip ber dep jyladym. «Maǵan izdeý jarııalapsyńdar ǵoı» dep zirkildedi de, tutqany qoıa saldy. Sodan keıin telefonyn múldem óshirip tastady, - deıdi marqumnyń ájesi. 

Sol kúnnen bastap polısııa men eriktilerden quralǵan 100-den asa adam Maksımdi izdep jer-kókti sharlaǵan. Alaıda Maksımniń denesi 3 kúnnen soń aýyldyń týra irgesinen tabyldy. Úsh jastaǵy Maksımniń óli denesi dál osy jerden tabyldy. Aǵashtardyń arǵy jaǵynda aýyl tıip tur, biraq qaskóı onyń denesin shóptiń arasyna tereńdetip kómip ketkendikten, ony tez arada tabý qıyndyq týǵyzǵan. Al Igenbaı aýyl mańyndaǵy temirjoldan taýar tasıtyn poıyzǵa jabysyp qarasyn batyrǵany belgili boldy. Sol poıyzben Tarazǵa deıin jetip, Qaraǵandyǵa da poezben qaıtyp kelgen betinde quryqtaldy. Bir otbasyny eki ret qan qaqsatqan ol «qylmysyn tolyq moıyndady» deıdi polıseıler.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir