• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
23 Qyrkúıek, 16:02:35
Kekilbaevqa arnalǵan kesh

07 Qyrkúıek, 2019 Aıtty-eı, baýyryń!

1721 jyly Amsterdamnan shyqqan kartada Almaty men Abylaı ataýlary tabyldy

Tarıhta muńǵul degen halyq, Muńǵulııa degen memlekettiń bolǵanyn dáleldeımin dep, álem ýnıversıtetteri men kitaphanalarynyń kópshilikke qoljetimdi derekkózderin sholyp júrip, ózimizge qatysty qyzyq eki málimetti taýyp aldym.

Almaty

Myna karta 1721 jyly Amsterdamda shyqqan eken. Carte de Tartarie, Tatarlardyń kartasy dep atalady, eýropalyqtar sonaý Plano Karpını, V. Rýbrýk, M. Polo dáýirinen bastap muńǵuldardy "tatar", " tartar" dep ataǵan.

Kartanyń tómengi sol jaq buryshynda Lac Issi - Ystyq Kól tur.

Ystyq Kóldiń joǵary jaǵyna qarasańyzdar ALMALEC degen qalany kóresizder, bul ALMALYQ degen sóz!

Demek, qazirgi Almaty qalasy 1721 jyly Almalyq dep atalǵan!

Jýyrdaǵy bir postymda jazǵam Almaty qalmaq sózi dep. Aıaǵy -ty jurnaǵymen bitetin jer-sý ataýynyń kóbi qalmaqsha (muńǵulsha).

Osy kartany kórgen soń mynadaı oı kelip tur: Almatynyń burynǵy ataýy qazaqsha (túrikshe) ALMALYQ bolǵan sekildi, al jońǵarlar ony óz tilderine ıkemdep qalmaqsha (muńǵulsha) Álimti dep ataǵan bolýy tıis. Keıinirek osy qalmaqsha ataýy Almaty formasynda saqtalyp, túrikshe ataýy umytylyp ketken tárizdi. Onyń sebebi bir ǵasyrǵa jýyq qalmaqtarmen júrgen shaıqastar jáne Jońǵarlardy quraǵan muńǵul taıpalarynyń jeńilisten soń qazaqqa sińip ketýi. Túrik halyqtarynyń ishinde muńǵulshadan kirme sózdiń mólsheri jaǵynan qazaq tiliniń birinshi orynda turýy osy raıymyzdy rastaǵandaı...

Ekinshi qyzyq málimet kartanyń joǵary jaǵyndaǵy
TERRES DE ABLAY, ıaǵnı Abylaıdyń jerleri degen sóz boldy. Sol jerge taǵy da Residence d Ablay prince Calmouc dep jazypty, bul Qalmaq prıns Abylaıdyń ordasy degen sóz. Kartanyń avtorlaryna qazaq halqy beımálim bolǵan sekildi, sondyqtan eýropalyqtarǵa jaqsy tanymal bolǵan qalmaqtardyń prınsi dep kórsetipti. Álde men bilmeıtin shynymen de qalmaq Ablaı degen boldy ma eken, biletinder pikir qosar dep úmittenemin. Meniń oıymsha bul ózimizdiń Abylaı sekildi, óıtkeni ordasy turǵan jerdi Býrabaı dep jazylypty.

Jalpy eýropa elderinde 1610-1890 jyldary aralyǵynda shyǵarylǵan elýge jýyq kóne kartany sholyp shyqtym, qazaqtar týraly málimet kóp emes, óte az. Al barlyq kartalarda tartar, qalmaq, qalqa, muńǵul, ózbek, qyrǵyz, torǵaýyt tb degen sózder tur. Bul qazaq handyǵynyń halyqaralyq ortada asa bilinbegendigin kórsetkendeı boldy. Sondyqtan, myna kartadan Almalyq jáne Abylaı degen sózderdi kórip, qýanyp qaldym...

Murtaza Bulutaıdyń facebook paraqshasynan alyndy

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir