• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
18 Qyrkúıek, 11:54:06
Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń nazaryna! «Jem shóptiń baǵasy kúıip tur, "Qamshyńa" jazshy», – deıdi ákem

05 Qyrkúıek, 2019 Aımaqtar

Kóshbasshy joly – kópke úlgi hám óskeleń urpaqqa óshpes ónege

 

Táýelsiz Qazaqstannyń jańa dáýirdegi táýelsizdik irgetasyn óz qolymen qalap, týyn jelbiretken Tuńǵysh Prezıdentimiz Nursultan Ábishuly Nazarbaev kókirek kózi kókjıekten asyp, keleshekti kórip, bolashaqty baǵdarlaı biletin adamzat pen qazirgi álem tarıhyndaǵy saıası saıypqyran, abyroı asýy men mártebe tuǵyryndaǵy kemeńger hám qaısar tulǵa. Táýelsizdik pen tynyshtyqtyń, darhan daladaǵy baıtaq el baq-dáýletiniń kúzetshisi, ult rýhanııatynyń qamqory, urpaǵynyń janashyry, yrysynyń qorǵany. Talaı náýbetti tózimmen ótkerip, qasiret qursaǵyna qamalsa da kórer jaryǵynan úmitin úzbegen hám  armany amanatqa aınalǵan  alash urpaǵyn azattyq asýyna arqalap alyp kelgen kóregen eldiń Kóshbasshysy. Osaldyqtan arylyp, Otan anany ozyq otyz eldiń qataryna jetelegen  oǵlan ul, búgingi beıbit kúnniń bahadúri. Yntymaǵy men birligi jarasyp, dostyq pen tatýlyqty tý etken qazirgi qoǵam kartınasynyń avtory. Onyń erlikpen para-par árbir sheshimi, jarlyǵy men tapsyrmasy ár qazaqstandyq azamat úshin úlken mańyzǵa ıe. Urpaqqa úlgi, ónege.

 

Qazaqy aqyl-oıdyń apogeıi Abaı hakim óziniń 39-qara sózinde ata-babalarymyzdyń bul zamandaǵylardan artyq eki minezin erekshe atap ótip,  «Ol eki minezi qaısy deseń, áýeli - ol zamanda el basy, top basy degen kisiler bolady eken. Kósh-qondy bolsa, daý-janjaldy bolsa, bılik solarda bolady eken. О́zge qara jurt jaqsy-jaman ózderiniń sharýasymen júre beredi eken. Ol el basy men top basylary qalaı qylsa, kalaı bitirse, halyqta ony synamaq, birden birge júrgizbek bolmaıdy eken. «Qoı asyǵyn qolyńa al, qolaıyńa jaqsa, saqa qoı», «Bas-basyńa bı bolsa, manar taýǵa syımassyń, basalqańyz bar bolsa, janǵan otqa kúımessiń» dep maqal aıtyp, tileý qylyp, eki tizgin, bir shylbyrdy berdik saǵan, bergen soń, qaıtyp buzylmaq túgil, jetpegenińdi jetiltemin dep, jamandyǵyn jasyryp, jaqsylyǵyn asyramyn dep tyrysady eken. Ony zor tutyp, áýlıe tutyp, onan soń jaqsylary da kóp azbaıdy eken. Bári óz baýyry, bári óz maly bolǵan soń, shynymenen jetesinde joq bolmasa, solardyń qamyn jemeı qaıtedi?» deıtin dáıekti danalyǵy bar. Aqyl abyzynyń kóregendigin Máńgilik eldiń tuńǵysh Prezıdenti, keshegi Kútegin men Kereılerdiń, Mahambet pen Álıhandardyń parasatty kóshin jalǵap, izgi iskerligimen, ultqa janashyrlyǵymenen, tyndyrymdy tirligimen, tegeýrindi talpynysymen mańdaı teri mórge aınalyp taıǵa tańba basqandaı dáleldep berdi . Qazaqtyń aıaýly aqyny, Memlekettik syılyqtyń ıegeri Kúlásh Ahmetova «Elbasy monologyn» marjan jyrymen áspettep:
Táýekel dedim!
Ant ettim
Táýeldi bolyp kónbeske.
Qubylaǵa basty bersem de,
Quldyqqa eldi bermeske!
Qandastarymnyń marqasqa
Sarsańǵa basyn salmasqa,
Túbegeıli de tutas bop,
Tutqanda, qapy qalmasqa!
Kirýge qalyń keńeske —
Keńessem, turar el este.
Qarǵamaý úshin bizdi erteń
Búgingi týǵan náreste!-degen tolǵaýynda Ult Kóshbasshysynyń uly oılaryn;
Omyraýy ýyz ananyń
Almasam dep em qarǵysyn,
Bórili baıraq babanyń
Jalǵasam dep em arly isin.
Qolymdy sozsam,
Birlikpen
Qoldaıtyn halqym barmysyń?!-dep sheber beıneleıdi. Ras, Memleket bıligin qolǵa alǵannan bastap QR Prezıdenti atqarǵan ıgi ister jeterlik. Sol bir qıyn-qystaý kezeńde, ıaǵnı 1991 jyldyń 29 tamyzynda 60 jylǵa jýyq ýaqyt boıy Abaı men Shákárimdeı dara danalardyń kindik qany tamǵan qasıetti Semeı topyraǵyndaǵy ıadrolyq synaqtardy toqtatý týraly Jarlyqqa qol qoıýy erlikpen para-par edi. Elbasymyz Túrkııaǵa jasaǵan saparlarynyń birindegi sóılegen sózinde: Qazirge deıin túrkiniń ishinde: «Jigittiń sultany, eń jaqsy jigit qandaı?», - degende, «Ol - qazaq!  Sol qazaq – bizbiz!», - degeni bar edi. Rasynda da rýhty sóz. «Elim meniń» ánine «Babamnyń qany, anamnyń jasy, Sińgen bul dalam, qymbatsyń maǵan» dep ózi júrekpen jazǵan ár sózi qazaq dep aıqaılap turǵandaı. Elbasy qashanda el qamyn, taǵdyry men keleshegin esten shyǵarǵan emes. Árbir sózinde buqaranyń baq-dáýletin eselep, joǵyn túgendep, baryn baǵalaýǵa shaqyrýmen keledi.

Handyǵymyzdyń bes jarym ǵasyrlyq belesin atap ótýi, dıplomatııalyq mıssııalardy el ıgiligine sheshýi, Uly Dala tórinde «EKSPO» halyqaralyq kórmesin uıymdastyrýy, táýelsizdiktiń tól perzenti – arý Astanany salýy, osy sekildi sózben aıtyp taýysa almaıtyn talaı istiń bastamashysy bolǵanyna kózimiz kýá, qas pen kózdiń arasynda qamshy saldyrmaı qaryshtap damyp kele jatqan qoǵamnyń ózi dálel. Elbasy qalamynan qalyń qazaqqa jol tartqan «Uly dalanyń jeti qyry» atty maqalada «Kóptegen halyqtar óz eliniń erekshe elshisi syndy uly babalarynyń esimderin maqtan tutady. Mysaly, ótken dáýirlerdegi Týtanhamon, Konfýsıı, Eskendir Zulqarnaıyn, Shekspır, Gete, Pýshkın jáne Djordj Vashıngton sııaqty dúnıe júzine belgili tulǵalar búginde «óz memleketteriniń» baǵa jetpes sımvoldyq kapıtaly sanalady ári sol elderdiń halyqaralyq arenada tıimdi ilgerileýine septigin tıgizip otyr» dep jazdy. Shyntýaıtynda Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń ózi de  elimizdiń tuńǵysh Prezıdenti retinde Qazaqstannyń jahandyq arenadaǵy jetistikterine jetekshilik etip otyrǵan hám Uly Dalany meken etken ulttyń atynan sóz sóıleıtin, basty brendine aınalǵan tulǵa. Al atalǵan maqaladaǵy mańyzdy oılar men ortaq múddeli mindettemeler, baı tarıhymyzdy boıtumarǵa aınaldyryp, urpaqqa amanat artqan Elbasynyń asyl tolǵaýy ispetti.

Osy rette, Ult Kóshbasshysyn qaı qyrynan aıtsaq ta aýyz toltyrarlyq ilkimdi ister molynan. Búgin «Tarıhtyń temirqazyǵy» dep Elbasy ózi aıtqan kıeli Jambyl jeri, Taraz tórinde Qazaqstan Respýblıkasy Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy kitaphanasy qorynyń «N.Nazarbaev: dáýir, tulǵa, qoǵam» atty kóshpeli kórmesiniń ashylý saltanaty ótti. Álem sahnasyndaǵy bolashaqtyń premerasyn birge tamashalaýǵa hám ony birge jasaýǵa, birge oryndaýǵa bar múmkindikti jasaǵan Elbasy, Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdentiniń kórmesine tań sáriden  oblys ákimi Asqar Myrzahmetov bastaǵan zııaly qaýym ókilderi, atqa miner azamattar, shahar turǵyndary men  jastar  jappaı jınalyp, zor qurmetpen tamashalady.

  • Táýelsiz tarıhymyz kóz aldymyzda desek te el damýyna, el bolashaǵyna qatysty, táýelsizdik jyldary halqymyzdyń júrip ótken jolyna qatysty qabyldanǵan tarıhı sheshimderdiń keıbiri kópshilikke belgili bolsa, keıbiri belgisiz. Sondyqtan da búgingi ashylǵaly otyrǵan kórme osy turǵydan sóz joq mańyzdy ári qyzyqty. Kórme aty aıtyp turǵandaı Qazaqstan Respýblıkasy Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasyny joly, eń bastysy ózi kezinde aıtqandaǵydaı «Men úshin kıeli halqyma qyzmet etýden artyq baqyt joq» degen ustanymyn aıqyndaıtyn jádigerler men mańyzdy málimetterge toly. Osynyń bári tek kórmeni tamashalap qoıý úshin ǵana emes, sonymen birge táýelsizdik jyldary ómirge kelgen jańa urpaq jastarǵa tálim tárbıe berýge de óz úlesin qosady. Bul  turǵyda da kórmeniń mańyzdylyǵy zor. Sondyqtan  biz Qazaqstan Respýblıkasy  Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy kitaphanasy qorynyń basshylary men qyzmetkerlerine osyndaı kórmeni Áýlıeata jerine alyp kelip, Jambyl oblysy jurtshylyǵymen tanystyryp otyrǵanyna úlken alǵysymyzdy aıtamyz. Kórme jumysyna sáttilik tileımiz, - dedi sharany quttyqtaý sózimen ashyp bergen óńir basshysy Asqar Isabekuly.

Qalaı aıtsaq ta táýelsiz qazaq tarıhy Elbasymen tyǵyz baılanysty. Joba aıasynda alǵash ret jambyldyq jurtshylyqtyń nazaryna Elbasy kitaphanasynyń arhıvtik, kitaptik jáne mýzeılik qorlarynyń baǵa jetpes qundylyqtary, ásirese Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń joǵary memlekettik nagradalarynyń biregeı jınaǵy men mádenı aǵartýshylyq qyzmetteriniń erekshe túrleri usynyldy. Bul ıgi sharaǵa Saryarqa tósindegi Elordamyz Nur-Sultan qalasynan arnaıy kelgen Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy kitaphanasynyń dırektory, professor Ámirhan Rahymjanov:

  • Sizdermen júz jasaǵan Jambyl atamyzdyń atyn ıelengen, ejelgi Áýlıeata jerinde Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy kitaphanasynyń «N.Nazarbaev: dáýir, tulǵa, qoǵam» atty kóshpeli kórmesiniń ashylý saltanatynda júzdesip otyrǵanymyzǵa qýanyshtymyz. Úlken rahmet sizderge. Nazarlaryńyzǵa kórmeniń osynda kelýi Elbasy tapsyrmasymen júzege asyrylyp otyrǵanyn atap ótkim keledi. Árıne bul kezdeısoqtyq emes. Sebebi elimiz táýelsizdik alǵan tustan bastap tarıhy tereń Jambyl óńiri árqashan Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdentiniń nazarynda boldy. Elbasynyń qamqorlyǵyn óńir halqy da jaqsy sezindi. Jáne tek osy óńir ǵana emes tutas ultymyzdyń tarıhynda jiberilgen ádiletsizdikterdi qalpyna keltirý maqsatynda babalarymyzdyń aldynda paryzyn oryndaǵan Nursultan Ábishulynyń bastamasymen júzege asyrylǵan iri tarıhı oqıǵalarǵa toqtalmaı ketýge bolmaıdy,-dep 1997 jyly Elbasynyń Áýlıeataǵa arnaıy at basyn buryp, kóne Taraz ataýyn qaıtaryp bergeninen bastap, Ult Kóshbasshysynyń Jambyl jerinde bolǵan árbir sapary men irgeli isterin keńinen aıtyp ótti. 

Ortalyq «Dostyq» alańyndaǵy negizgi ashylý saltanatynan keıin jınalǵandar  oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıinde «N. Nazarbaev: dáýir, tulǵa, qoǵam» kóshpeli qor kórmesiniń qundy jádigerlerimen tanysty. Táýelsizdik alǵannan keıingi el ómiri men Elbasy jolynan shynaıy syr shertetin eksponattarǵa arnaıy sholý ekskýrsııasy uıymdastyryldy. Shara sońy ónerpazdardyń konserttik baǵdarlamasyna ulasty.

Aıta ketsek, «N. Nazarbaev: dáýir, tulǵa, qoǵam» kórmesi áýlıeata jerinde  qazan aıynyń sońyna deıin jalǵasady.

 

Nurjan QADIRÁLI

 

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir