Alash ardaqtysy Ahmet Baıtursynulynyń aforızmderi

Búgin HH ǵasyrdaǵy qazaq rýhanı mádenıetiniń kóshbasshysy Ahmet Baıtursynulynyń týǵan kúni. Biz osyǵan oraı túrkitanýshy, qoǵam qaıratkeri, qazaq ǵylymyna ólsheýsiz úles qosqan Alash arysy, qazaq til ǵylymynyń atasy Baıtursynulynyń ultqa kerekti uly oılaryn usynyp otyrmyz.

***

Tili joǵalǵan ulttyń ózi de joǵalady

***

Sózdiń eń ulysy – tarıh.

***

Qazaqtyń bas adamdary! Áýeli sizder adaspańyzdar: adaspas úshin aqyldasyp, oılanyp, yntymaqpen is etińder!

***

Alashqa aty shyqqan adamdar! Kósemdikterińdi adaspaı túzý isteńder! Sender adassańdar – arttaryńnan alash adasady: arttaryńnan ergenderdiń obal - saýabyna sizder qalasyzdar.

***

Jerdi jaldaýdan tartynbaǵandar – satýdan da tartynbaıdy.

***

Kósemder kóbeıse – erýshiler de kóbeıer edi.

***

Árkim óz bilgenin, óziniń qolynan keletinin isteý kerek

***

Jer máselesi – qazaqtyń tiri,  ıa óli bolýynyń máselesi. 
***

Bizdiń zamanymyz – ótken zamannyń balasy, keler zamannyń atasy!
***

Balam degen jurt bolmasa – jurtym deıtin bala qaıdan shyqsyn! 

***

Bala bastaýysh mektepte bar pándi tek ana tilinde ǵana oqýy kerek.

***

Biz áýeli eldi túzetýdi bala oqytý isin túzetýden bastaýymyz kerek.

***

Jaqsy álipbı tilge shaq bolý kerek. О́lshenbeı tigilgen o jer bu jer boıǵa jýyspaı, qolbyrap, solbyrap, turǵan keń kıim sııaqty artyq áripteri kóp álipbı de qolaısyz. Boıyńdy qysyp, tánińdi qurystyryp tyrystyryp turǵan tar kıim sııaqty árpi kem álipbı qolaısyz bolady.

***

Qazaq áldeqashan tilinde qandaı dybystar bar ekenin aıyrǵan, ár dybysqa belgilep tańba arnaǵan. Oqýymyzǵa onymyz jaqsy, jazýymyzǵa taǵy jaqsy, úıretý jaǵynan orystikinen, nemistikinen, fransýzdikinen, aǵylshyndikinen ońaı, ońtaıly.

****

Álip-bı degen – tildiń negizgi dybystaryna arnalǵan tańbalardyń jumaǵy. Neǵurlym til dybystaryna mol jetse, arnaǵan dybysqa dál kelse, oqýǵa, jazýǵa jeńil bolsa, úıretýge ońaı bolsa, zamanyndaǵy óner quraldaryna ornatýǵa qolaıly bolsa, soǵurlym álip-bı jaqsy bolmaqshy.

***

XX ǵasyrǵa sheıin túriktiń tilin azdyrmaı asyl qalpynda alyp kelgen, til týrasyndaǵy abyroı men alǵys qazaqqa tıisti.

***

Syrttan biren-saran jat sózder kelse, ony janshyp kemirip, óz tiliniń qalpyna túsirip alǵan – qazaq. Jat jurttyń shalyǵy tımese, kásibı, ǵurpy ózgerilmese, jalǵyz til ózgerildi dep aıtýǵa tipti jol joq. Qazaqtyń tili ózgergen til dep aıtýǵa jol joq bolsa, emlesin de qısyq dep aıtýǵa jol joq: qazaqta tiliniń tabıǵatyna hılaf keletin emle joq. Edilden bastap Ertiske deıin, Oraldan bastap Aýǵanǵa sheıin qazaqta til de bir, emle de bir.

****

Sóılegende sózdiń júıesin, qısynyn keltirip sóıleý qandaı kerek bolsa, jazǵanda da sózdiń kestesin keltirip jazý sondaı kerek.

***

Til – adamnyń adamdyq belgisiniń zory, jumsaıtyn qarýynyń biri