• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
23 Qyrkúıek, 20:22:00
"Shetelde oqý – ómirlik mıssııa men qyzmettik jolyńyzdy tanýǵa kómektesedi"

04 Qyrkúıek, 2019 NEWS

Almatyda sadaq atýdan dástúrli saıys ótti

Birinshilik osymen úshinshi márte uıymdastyryldy.

Ulttyq oıyndardy jandandyrý arqyly qazaqy dástúrdi dáriptep, damytýdy murat tutqan bir top azamattyń uıytqy bolýymen Almatyda sadaq atý ónerinen týrnır bolyp ótti. Birinshilik osymen úshinshi márte uıymdastyryldy. Sharanyń basy-qasynda júrgen múddeles azamattar "Deshti-Qypshaq" federasııasynyń aıasynda bas qosqan.

sadaq

cflf

Qoǵamdyq uıymnyń dúnıege kelý tarıhy, jalpy osy bastamany qolǵa alý isi jóninde "Deshti-Qypshaq" federasııasynyń dırektory Baqtııar Turysbekov bylaı dep baıan etti:

"Qazaqtyń ár balasy sııaqty biz de kishkentaı kezimizden "sadaq" jasap, ony atyp oınap óstik. Biraq eseıip, er jetken soń bir-bir mamandyqtyń, kásiptiń sońynan qýyp, ómir aǵysymen kete bardyq. Dese de sadaq atýǵa degen ińkárlik týmysymyzdan bolǵannan keıin be júrek túbinde buıyǵyp jatypty. Sodan túrli jumystarmen shetelde bolǵanymyzda sol jaqtaǵy sadaq atýshylarmen tanystyq. Ásirese Qyrǵyzstan, Túrkııada sadaq atý dástúri jaqsy jolǵa qoıylǵanyn kórdik. Kórdik te bul ónerdiń elimizde kenjelep qalǵanyna qarnymyz ashty. Sodan "bizde de nege damytpasqa, nege sony qolǵa almasqa" degen oı týyp, sadaq atýmen áýestenetin jigitterdiń basy jıylyp, federasııa quryldy. Federasııa qurǵandaǵy maqsat – dástúrimizdi shashyrańqy sharalarmen emes, júıeli jumystarmen damytý. Osylaısha ult namysy úshin judyryqtaı jumylyp, osy jarysqa deıin jetip otyrǵan jaıymyz bar. Bul áli bastamasy. Keleshekke túzgen talaı-talaı oıymyz bar. Laıym, solar júzege asqaı" deıdi federasııa dırektory.

zdxfg

Munan soń jarysqa arnaıy kelgen Almas Súleımenov atty sadaq jasaýshy shebermen tanysyp, az-kem dıdarlasýdyń sáti tústi. Ol qolynan sadaq pen jebeden bastap, qoramsap, qylysh, kisenge deıingi saımandar shyqqan, bir sózben aıtqanda qazaqtyń bes qarýynyń naq sheberi eken. Usta qarý-jaraqqa bala kúninen jaqyn bolypty.

"Qarýǵa degen qyzyǵýshylyq sonaý bala kezden bastaldy. "Sadaq" ta attyq, "semserlestik" te. Keıin balalyq arman alǵa jetelep, qarýǵa birtaban jaqyn júreıin dep ishki ister mınıstrliginde biraz jyl eńbek ettim. Birde "National geographic" arnasynan mońǵoldardyń sadaq jasap otyrǵanyn kórip qalǵanmyn. Sodan bastap sadaq jasaý oıy basymnan shyqpaı qoıdy. Sol ıdeıamen 18 jyl "aýyryppyn" (kúldi). Artynan bızneske ketip, bos ýaqytymda janymnyń qalaýy – sadaq jasaýmen shuǵyldana bastadym. Mine, birneshe jyldan beri osymen aınalysyp kelem" deıdi ol.

dlk

Sheberdiń aıtýynan, bir sadaqty, sadaq bolǵanda da kezinde ata-babamyz qoldanǵan kádigi jaýyngerlik sadaqty ázirleýge kemi bir jyl ketetinin bildik. Aldymen qaıyń, qaraǵaı, tut aǵashtarynan "karkas" jınalady eken. Ishinen taýtekeniń múıizi jabystyrylyp, syrtyna sińir tartylady. Bólshekterdi jabystyrýǵa balyqtan jasalǵan jelim paıdalanylady. Tek organıkalyq zattar qoldanylatyn sadaqty jasaýǵa qandaı sheberlik pen shydam, eńbek pen yjdahattylyq qajet deseńizshi. Sheber bul iske kirispesten buryn, birshama izdengenin aıtady.

"Sadaq jasaýdyń ádis-tásilderin 6 jyl zerttedim. Internetten kóbine túrkııalyq, reseılik derekkózderdi paıdalandym. Bul jóninde kitap múlde joq dese de bolady. Aıbolat Kóshkimbaev, Qalıolla Ahmetjan sekildi ǵalym aǵalarymyzdyń zertteý eńbekteri bar. Al dál sadaq týraly tek bir-eki jyl buryn ǵana ózimizdiń otandasymyz Danııar Baıdaralınniń kitaby shyqty. Aıtpaqshy ol osy jarysta júr" degendi estigen boıda kitap avtorymen sóılesýge asyqtyq.

Osy bir iste júrgendermen áńgimeleskennen keıin olardyń qaı-qaısysy bolmasyn dástúrdi jańǵyrtýdy jan-tánimen qalaıtynyna kóz jetkizdik. Áıtpese bári de turaqty kásibi bar, óz salasynda tabysty, jumysbasty, isker adamdar. Ári aınalysatyn salalary da sadaq atý ónerine jaqyndyǵy az. Tek bárin biriktiretini – ult namysy men ata dástúrge degen mahabbat. Sadaq týraly kitap avtory Danııar Baıdaralın de sondaı jandardyń qatarynan eken. Mamandyǵy sáýletshi. Kóptegen jyl muhıttyń arǵy jaǵy – AQSh-ta qyzmet etken. Eń qyzyǵy, sadaq atý ónerine degen qyzyǵýshylyq sol jaqta júrgende shyndap týǵan.

sadaq

"2006 jyldary AQSh-ta jumys istedim. Burynnan qyzyqqandyqtan sol jaqtaǵy sadaq atý klýbyna jazyldym. Baıqasam, AQSh-ta sadaq atý dástúri óte jaqsy damyǵan eken Kele-kele dástúrdiń tikeleı muragerleri bolyp sanalatyn kóshpendiler, sonyń ishinde qazaqtarda bul ónerdiń damymaǵany mazalaıtyn boldy. Birtindep taqyryp tóńireginde izdene bastadym. Aǵylshyn tilindegi kitaptardy oqydym. Izdenis barysynda nemis, polıak, parsy elderiniń derekkózderinen qundy aqparattar qolǵa tústi. "Osylardy basyn biriktirip, nege kitap etip shyǵarmasqa" degen oı keldi. Sodan jınalǵar derekter negizinde 2016 jyly kitap jaryqqa shyqty. Onda qazaq sadaǵynyń túrleri, quramy, jasalý tehnologııasy, atý tásilderi túgel qamtylǵan. Búginde osy salaǵa tereńirek dendep, bes qarý túrlerin, naıza, qylysh, aıbalta, qanjar, saýyttardy, onyń qoldanylýyn zertteý ústindemin" dep atap ótti.

kitap

Sadaqshylar saıysynan "Qazaq tili" qoǵamy tóraǵasynyń orynbasary, "Kenesary han" qoǵamdyq qorynyń dırektory Muhtarhan Abaǵan myrzany da keziktirip qaldyq. Sóıtsek ol kisi de on shaqty jyldan beri ulttyq dástúrdi ulyqtap júrgen kórinedi. Túrkııa, Koreıa syndy elderde sadaq atýdan ótken týrnırlerge qatysyp, eldiń jyrtysyn jyrtyp qaıtqan jaıy bar. Elishilik birinshilikterdiń de turaqty qatysýshysy. Maqsaty bireý – sadaq atý dástúrin damytý, ony buqaralyq sport túrine aınaldyrý.

Muhtarhan Abaǵan

Osyndaı atqaminer azamattardyń sebepkerligimen uıymdastyrylǵan týrnır qalaı tartysty ótpesin. Saıysqa uzyn-yrǵasy 24 adam qatysty. Arasynda bir paralımpıst te bar. Almaty qalasy men Almaty oblysynyń sadaqshylarynan bólek Arys, Balqash qalalarynan da at aryltyp kelgender boldy.

sadaq

Dodada áıelder men jasóspirimderden turǵan eki top jáne erlerden qurylǵan eki top ózara myqtyny anyqtady. Irikteý kezeńinde áıelder men jasóspirimder 20 metr qashyqtyqta synǵa tússe, erler 30 metrden sadaq atyp jarysty. Árbir qatysýshyǵa úsh múmkindikten berilip, ár múmkindikte alty jebeden atyldy.

sadaq

sadaq atý saıysy

sadaq

vıa

sadaq

sadaq

Tórt toptan aqtyq synǵa shyqqan 12 adam óz toptarynda úlken jáne kishi fınal úshin jarysty. Áıelder men jasóspirimder tobyndaǵy altylyq 30 metrden nysana kózdese, erler tobyndaǵy myqty altylyq 50 metr qashyqtyqtan atyp, sheberlikteri synǵa tústi.

Erteńgisin bastalyp, tús qaıta aıaqtalǵan sadaqshylar jarysynda erler arasynda úlken fınalda Baqtııar Turysbekov top jardy. Ekinshi oryndy Nurǵalı Turymbaev enshilese, úshinshi oryn Erdáýlet Janhanshaǵa buıyrdy.

sadaq

Erler arasyndaǵy kishi fınalda Aıdar Másimǵazynyń jebesi nysanaǵa kóbirek dál tıip, birinshi oryn ıelendi. Ekinshi orynǵa Almas Súleımenov, júldeli úshinshi orynǵa Elaman Sáken laıyq dep tanyldy.

sadaq

Áıelder jáne jasóspirimder tobynda úlken fınalda Medet Sáken top jardy. Jeńiske qol sozymdaı ǵana jetpeı qalǵan paralımpıst Baltabaı Sultanov ekinshi oryndy qanjyǵalasa, úshinshi oryndy Baıan Sapar jeńip aldy.

sadaq

Bul toptaǵy kishi fınalda Symbat Dáýlethan úzdik dep tanylsa, júldeli ekinshi oryn Saıat Sermahanǵa, úshinshi oryn Janáli Muhametjanǵa tıesili boldy.

sadaq

Jeńimpazdar men júldegerlerge arnaıy dıplomdar men estelik syılyqtar tabys etildi. Áıelder men jasóspirimder tobynda úzdik shyqqan Medet Sákenge doda demeýshileriniń biri, Abyroikz.kz dúkender jelisiniń basshysy Aıdar Másimǵazy arnaıy sertıfıkat tabys etti. Sertıfıkat otandyq kompanııada tegin kıim tiktirýge múmkindik beredi.

"Deshti-Qypshaq" federasııasynyń prezıdenti Janat Dáleı bul baǵyttaǵy ister munymen shektelip qalmaıtynyn atap ótti. Bolashaqta qazaqsha kúres, bes qarýmen saıysý, teńge ilý, kókpar, qus salý, ıt júgirtip, ańǵa shyǵý, jalpy qazaqta qandaı salt-dástúr bar sony ary qaraı jańǵyrtý josparda bar. Tilek, nıet – ár qazaqtyń úıinde bes qarý ilýli tursa, ár qazaqtyń ul-qyzy sadaq ustaı bilip, dástúrdi jalǵastyrsa degen murat.

er

sadaq

"At aınalyp qazyǵyn tabar" demekshi, "qalalyq" bolyp, "dalalyq" ómirden qol úzgenimizben, oıyn alańyndaǵy kórinisterden júrek túpkirinde birdeńe qozǵalǵandaı kúı keshtik. Sadaq, jebe, qoramsap, almas qylysh, saýyt-saıman bári-bári kózge ottaı basyldy. Kóńilge erekshe jylylyq syılap, keýdege shattyq sezimi toldy. Osylaısha, dástúrimizge janashyr jandardyń baryna ári maqtanyp, ári masattanyp, sadaq atý saıysynan jan semirip, rýh kóterilip qaıtqanymyzdy nesine jasyraıyq.

sadaq

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir