AQKESENE ADASQANDARǴA JOL BAǴDAR BOLDY

Jambyl oblysynyń Talas aýdanynda ornalasqan Aqkesene bekinisi shóldi jazyq dala jolaýshylarynyń jol baǵdary bolǵan dep jazady Qamshy.kz aqparat agenttigi. 

Talas aýdanyndaǵy Úsharal aýylynan 27 shaqyrym soltústiktegi qumdy jazyqtyqta, Qalmaqaryq dep atalatyn eski arnanyń jaǵasynda ornalasqan kesene H-HVII ǵasyrlarǵa jatady. Kesene jaıyndaǵy ańyz-áńgimelerdiń birinde Betpaqtan ótip, aýyr jol azabyn tartyp kelgen kerýenbasynyń: «Shóldi jazyqta jolaýshylarǵa baǵdar bolatyn belgi kerek» – degen ótinishi boıynsha Qarahan tarazdyq sheberge saldyrǵan desedi. Kelesi bir ańyzda Kishi Ordanyń bıleýshisi Ábilhaıyr Talas ólkesinde Kók keseneniń túbinde qalmaqtyń О́z-Temir taıshysynan jeńilip Syr boıyna shegindi. Hannyń naqsúıeri úshin soǵylǵan Kók keseneniń qasynan Usa men Zereng taıshylar Aq keseneni soqtyrady. 1465 jyly Jánibek pen Kereı bastaǵan qazaq rýlary, Shý men Moıynqumǵa kelip, memleket quryp, shekaralyq aýmaǵyn keńeıtý barysynda batysqa qaraı jyljyǵan kezde Usa men Zereng Kók kesene men Aq keseneni tastap qashyp ketken delinedi.

Eskertkish ǵylymı turǵydan óte kóp zerttelgen. Alǵash ret keseneni V.A. Kallaýr 1896 jyly baıqap tizimge alady. Sondaı-aq, 1945, 1949 jyldary ólkede bolǵan Jambyl oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıiniń ekspedısııasy, 1980 jyly «Qazjobalaýqaıtajańǵyrtý» ınstıtýty, 1983 jyly Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń arheologııalyq toby da kesenege tolyqtaı ǵylymı zertteý jumystaryn júrgizdi. Al bekinis 2006-2007 jyldary «Mádenı mura» baǵdarlamasy boıynsha qaıta qalpyna keltirdi. Júrgizilgen zertteýler nátıjesi bekinistiń eshqandaı irgetassyz turǵyzylǵanyn aıǵaqtady. Qurylysy sharshy tárizdi, buryshtary álemniń tórt tarabyna baǵyttalǵan, buryshtarynda munaralary bar. Eskertkishtiń jalpy kólemi 22h21 metr. Aqkesene dep atalyp ketken shyǵys buryshyndaǵy saz kirpishten turǵyzylǵan dóńgelek, joǵary qaraı birte-birte jińishkerip kóterilgen munarasy bar. Munaranyń túbindegi dıametri 11 metr, bıiktigi 14 metr ishinde joǵary qaraı kóteriletin aınalma baspaldaq saqtalǵan. Úlken murnarany qorshaı ornalasqan pahsadan salynǵan qamaldy qurylysy bar. Kesene shamamen HVII ǵasyrlarǵa deıin qoldanysta bolǵan.

Ortaǵasyrlarda mundaı jazyq jerde bıik munara men bekinis turǵyzýdyń negizgi sebebi jaýdan qorǵaný úshin salynatyndyǵy tarıhtan belgili. Aqkesene munarasynyń da saty arqyly kóterilip, joǵarydan alystaǵy jolaýshy nemese jaýdy kórip, habardy der kezinde jetkizýge múmkindigi bolǵan.