• USD 389.52
  • EUR 429.21
  • RUB 6.07
  • CNY 54.94
08 Jeltoqsan, 10:07:53
Qazaqstan Ýkraınanyń saýda naryǵyna alańdaýly

28 Tamyz, 2019 Tarıh

Jańǵyrǵan jańa muralar

Joba aıasynda Bókeı hannyń sultan kezinde qoldanǵan móri men Jáńgir hannyń móri qaıta qalpyna keltirgen.

Bıyl QR Mádenıet jáne sport mınıstrligine qarasty «Qazrestavrasııa» sharýashylyq júrgizý quqyǵyndaǵy respýblıkalyq memlekettik kásiporny men T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasy basshylary arasynda ózara yntymaqtasý jónindegi memorandým jasalǵan bolatyn.

Akademııa rektory Ashat Maemırov pen «Qazqaıtajańartý» kásiporny bas dırektorynyń m.a. Asylhan Sadýov mádenı murany saqtaý, zerdeleý jáne kópshilikke nasıhattaý, ǵylymı jáne mádenı baılanystardy tereńdetýdi, Túrkistan qalasyndaǵy Kúltóbeni, Bókeı Ordasy muralaryn qaıta qalpyna keltirý, elimizdegi basqa da tarıhı oryndardy jańartyp-jańǵyrtý, osy iske Akademııadaǵy metall, qysh jáne aǵash óńdeý, keramıka boıynsha mamandardy tartý máselelerin kótergen-di.

Yntymaqtastyq aıasyndaǵy jumystarǵa óner akademııasynyń Sándik qoldanbaly óner kafedrasynyń dosenti Estaı Daýbaevtyń qosqan úlesi zor. Ol 6 maýsymda Bókeı han móriniń, Shyǵaı sultan móriniń, 13 tamyzda Bókeı hannyń sultan kezinde qoldanǵan móri men Jáńgir han móriniń qaıta qalpyna keltirgen nusqalaryn Batys Qazaqstan oblystyq Han Ordasy tarıhı-mádenı, arhıtektýralyq-etnografııalyq mýzeı-qoryǵy qoryna tabys etti. Sondaı-aq «Han Ordasy» mýzeı qoryǵy qurylǵan kezeńde Jáńgir hannyń «Qarý jaraq palatasy» ekspozısııasyna qoıylǵan qarý jaraqtardy qaıta qalpyna keltirip, «Han Ordasynyń zergerlik buıymdary» ekspozısııasyn jasaqtaǵan. «Han mórleri» rekonstrýksııasyn jasaý Han muralaryn nemese Bókeı Ordasy muralaryn qaıta qalpyna keltirý isiniń zańdy jalǵasy.

Han mórleri basqa bılik atrıbýttary – Han kótergen aq kıiz, Han taǵy, Hannyń asataıaǵy, Han baıraǵy sııaqty túpnusqasy saqtalmaǵan muralar qataryna jatady. Mór – memlekettiliktiń tarıhyn aıǵaqtaıtyn, handardyń jarlyǵyn, qatynas hattaryn aıǵaqtaıtyn mańyzdy bolǵan. Mór soǵý isi asa jaýapkershilikti, aldyn ala ǵylymı-shyǵarmashylyq ázirlikti talap etetin is. Han mórlerin qaıta qalpyna keltirý jumysyna avtor aldyn ala ǵylymı zertteýler júrgizý nátıjesinde kelgen. Arheologııalyq qazbalardan tabylǵan mórler men buǵan deıingi qaıta soǵylǵan Abylaı han móri qaıta zerdelengen.

Sándik qoldanbaly óner kafedrasynyń dosenti Estaı Daýbaevtyń basshylyǵymen qaıta qalpyna keltirilgen mórlerdiń qatarynda tómendegi nusqalar bar:

 j

Bókeı sultan móri.

1812 jylǵa deıin qoldanǵan.

   j

Bókeı hannyń móri.

1812 – 1815 jyldary qoldanǵan.

Jazýy: Bókeı han ıbn Nuraly han.

  j

Shyǵaı hannyń  móri.

1812 – 1824 jyldary qoldanǵan.

Jazýy: Shyǵaı sultan bın Nuraly han.

 

 ima

Jáńgir hannyń móri.

1823 – 1845 jyldary qoldanǵan.

Aıta keteıik, «Qazrestavrasııa» sharýashylyq júrgizý quqyǵyndaǵy respýblıkalyq memlekettik kásiporny men T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasy birlese otyryp, elimizdegi mádenı muralardy qalpyna keltirý jumystaryn odan ári jalǵastyrady.

Ádilǵazy Kereev

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir