• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
17 Qyrkúıek, 03:12:59
Qazaqstanda másele sheshilý úshin aldymen adam ólý kerek

27 Tamyz, 2019 Mańǵystaý oblysy

Bıznes syry - táýekel etý

Osydan 27 jyl buryn «KEZBI» JShS-in quryp, ony úzbeı basqaryp kele jatqan iri kásipker Bitim Kezbaevtyń ózine ǵana tán dara joly bar.

Bitim Tájiǵululy 1946 jyly Mańǵystaý oblysynyń Túpqaraǵan aýdanynda dúnıege kelgen.

1963 jyly Fort-Shevchenko qalasynda polıtehnıkalyq mektepti bitirip, 3-dárejeli burǵyshynyń kómekshisi degen qujat alyp shyqty. Osy jyly qatarynyń bári jan-jaqqa oqýǵa attanyp jatqanda, 10 balanyń úlkeni, úıdiń qolǵanaty bolyp otyrǵan Bitim, ákesi soǵys ardageri Tájiǵulǵa otbasyn asyraýǵa kómektesti. Ol alǵash eńbekke aralasqanda áli 17 jasqa tolmaǵan bozbala edi. Quryq kentindegi  “Mańǵyshlaqmunaıgazbarlaý” tresinde burǵyshy kómekshisi qyzmetin atqarýdan bastady. 1965jyly Almatyda V.I.Lenın atyndaǵy qazaq polıtehnıkalyq ınstıtýtyna oqýǵa tústi. Joǵarǵy oqý ornynyń 2-kýrsynan bastap 3 aılyq jazǵy demalysta Qaraqııa espedısııasynda jumys istep, tájirıbe jınap ári tabys tapqan elgezek jigit boldy. Taý-ken ınjeneri mamandyǵyn abyroımen bitirip shyqqan jas maman týǵan jerge qyzmet etýge oraldy. Osy salada taban aýdarmaı 1992 jylǵa deıin jumys istedi. Onyń tikeleı qatysýymen 1963-1988 jyldar aralyǵynda Qalamqas, Qarajanbas, Jetibaı, Komsomol, Qoltyq, Elemes, Saztóbe, Nysanovskaıa  kenoryndaryn ashyldy. 1

1992 jyly Bitim  Kezbaev Qazaqstanda alǵashqy bolyp jeke kásip qurdy. "Kezbı" JShS – Mańǵystaý jáne Atyraý oblystarynyń aýmaǵynda jumys isteıtin munaı-gaz kompanııalaryna qyzmet kórsetetin irgeli kásiporynǵa aınaldy.

Alǵashqy jyldary seriktestik uńǵymalarǵa kúrdeli jóndeý jumystaryn jasaýmen aınalysty. 2007 jyldan bastap munaı burǵylaýdy da qolǵa alady.Otandyq kompanııaǵa tapsyrys berýshi retinde qazaqstandyq kompanııalar men sheteldikter qatysatyn birlesken kásiporyndar bar. Elimizge tanymal «Qaraqudyqmunaı», «Qazaqtúrikmunaı» JShS, «Mańǵystaýmunaıgaz» AQ, «Ken-Sary», «Aqtaý-Tranzıt», «MunaıFıldServıs», «Kaspıan Oıl Gaz», «Tasbolat Oıl Korporeıshn» JShS, «О́zenmunaıgaz» О́F, «Emir Oıl», «Hazarmunaı», «Shynjyr» JShS, «QazMunaıGaz» UK» AQ, «Kaspıan gaz Korporeıshn», «Jalǵyztóbemunaı» kompanııalary Bitim Tájiǵululymen bite qaınasyp jumys istegen. Osy kompanııalardyń tapsyrystarymen uńǵylardy kúrdeli jóndeý men qalpyna keltirý, sondaı-aq burǵylaý jumystaryn atqardy.

Bitim Kezbaev óz bıznesin «nólden» bastap qurǵan kánigi kásipker. 27 jyl ishinde qarqyndy damyp kele jatqan kompanııa, búgingi tańda Jańaózen qalasynda1100 adamnan turatyn 35 brıgadany jumyspen qamtyp otyr. Kásiporyn Qazaqstandaǵy eń tabysty seriktestikter qataryna kiredi.

Kásipker jańa tehnologııalar men jumys ádisterin qoldanýǵa úlken mán beredi. Reseı, Qytaı jáne Eýropa elderiniń ozyq tehnıkalaryn paıdalanady.

Bilikti de bilimdi mamandar uıyǵan ujymda eńbek etedi. "Mol jumys tájirıbemiz ben tehnıkalyq jaraqtandyrymyz bizge óńirdiń munaı-gaz kompanııalaryna qyzmet kórsetý salasynda tabysty jumys isteýimizge múmkindik berdi. Jumysshylardyń jalaqysyn ýaqytyly tóleý úshin talaı táýekelge bel býyp, bankterden iri qarajat alyp, kásipti toqtatpaı ustap qalýǵa týra keldi ", - dep atap ótti Bitim Kezbaev. Kásipkerdiń pikirinshe, onyń basqa da kóptegen bıznesmenderden aıyrmashylyǵy-jolǵa qoıylǵan bıznestiń tıimdiligin arttyryp qana qoımaı, jańashyldyq engize alýy. 1

Bitim Kezbaev bıznestiń áleýmettik jaýapkershiligine jáne bilim berýdi, medısınany, azamattyq ınstıtýttardy, ǵylymdy, mádenıet pen sportty damytýǵa erekshe kóńil bóledi. Bitim Kezbaev kóptegen jyldar boıy az qamtylǵan azamattarǵa, balalarǵa, Uly Otan soǵysynyń ardagerlerine jáne aýǵan jaýyngerlerine qoldaý kórsete otyryp, birqatar qaıyrymdylyq jobalar men áleýmettik baǵdarlamalarǵa jetekshilik etedi.

Irgeli kompanııa búkilálemdik «Mırotvores» qaıyrymdylyq alıansynyń «Altyn juldyzyna», halyqaralyq «Altyn Fenıks» jyl júldesine, 2011 jyly Fransııada joǵary sapaly qyzmet kórsetý nomınasııasy boıynsha ótken halyqaralyq baıqaýda Jan Antýan Shaptal atyndaǵy «Altyn medal», «Altyn Iаgýar» halyqaralyq marapattaryna ıe.

Munaı-gaz óndirýde qazaqstandyq úlesti arttyrýǵa qosqan úlesi úshin birneshe ret Qazaqstan Respýblıkasynyń mınıstrlikteri men vedomstvolarynyń qurmet gramotalary men alǵys hattarymen marapattaldy.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir