• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
19 Qyrkúıek, 03:03:09
Shashyrap júrgen qazaqty búgin kóshirip almasaq, erteń joǵaltyp alýymyz múmkin

25 Tamyz, 2019 Aımaqtar

Jambyl oblysynda munaı keni tabylǵan

Aǵymdaǵy jyly 80 jyldyq mereıtoıyn toılaıtyn Jambyl oblysynyń qurylǵan alǵashqy jyldary-aq ólkede geologııalyq barlaý jumystary júrgizilip, óńirdiń ár qıyrynda fosfor, tuz, tas kómir, selıtra, mys kenderimen birge Balqash kóliniń ońtústik jaǵyndaǵy Shý aýdanynyń Altytúlki jerinde munaıdyń bar ekendigi anyqtalǵan dep jazady Qamshy.kz aqparat agenttigi. 

Sol kezde júrgizilgen geologııalyq barlaý ekspedısııalarynyń nátıjesinde oblys aýmaǵyndaǵy fosfor keniniń jalpy qory 500 mıllıon teńge ekeni belgili boldy. Sondaı-aq Talas, Krasnogor (qazirgi Qordaı aýdany) aýdandarynda qorǵasyn keni kezdesken. Geologtar oblystyń Sarysý, Talas, Shý aýdandaryndaǵy Qosashy, Qarakól kólderinde mol tuz kenin tapqan. Munan bólek Krasnogor aýdanynyń (qazirgi Qordaı aýdany) Iirsý ańǵarynda tas kómir keni tabylǵan. Jambyl oblysy qurylǵanǵa deıin qazirgi Baızaq aýdany, Jetibaı aýylynyń mańynan oq dári jasaýda qoldanylatyn selıtra keni óndirilgen eken.

Oblys aýmaǵynda júrgizilgen geologııalyq barlaý jumystary Shý ańǵarynan Mendeleev kestesindegi birqatar hımııalyq elementterdiń bar ekendigin ǵylymı turǵydan dáleldegen. Máselen aýdandaǵy Jaısań ańǵarynan mystyń mol keni barlanǵan. Shý, Krasnogor, (qazirgi Qordaı aýdany), Qordaı aýdandarymen Jambyl qalasynyń mańdarynda qurylys materıaldary óte kóp kezdesken. Geologtar oljasyn aıǵaqtaıtyn qujattarda Jambyl aýdanynyń Ilıch keńsharynda torftyń mol qory kezdesetini týraly jazylǵan.

Degenmen bir qatar ken oryndaryn barlap, tapqanymen 1940 jylǵa deıin oblys aýmaǵynda júrgizilgen geologııalyq barlaý jumystarynyń tıisti deńgeıde júrgizilmegenin ańǵarýǵa bolady. Táýelsizdikke qol jetkizgennen keıin Aqbaqaıdan altyn, kómir barıt kenderi tabylsa, Moıynqumnyń sementin, Talastyń gazyn, Jaısań mysyn, Qaraqystaqtyń altynyn óndirý el ekonomıkasynyń damýyna ólsheýsiz úles qosty. Qarataýdyń qoınaýynan shyǵatyn sary fosfor búginde Qazaqstan hımııasynyń áleýetin kúlli álemge tanytýmen keledi. Atalǵan kendi ıgerip jatqan «Qazfosfat» kásiporny búginde qazaq hımııa ónerkásibiniń alyby sanalady.

Oblys aýmaǵynda áli kúnge deıin júrgizilip jatqan geologııalyq barlaý jumystary óńirde paıdaly qazbalardan 100-den astam túriniń bar ekenin anyqtady. Bir ǵana Moıynqum aýdanynyń ózinde tas kómirdiń mol qorynan bólek almas óndirisin qolǵa alý da bolashaqtyń enshisine qalyp otyr.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir