• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
23 Qyrkúıek, 13:59:03
Kekilbaevqa arnalǵan kesh

24 Tamyz, 2019 NEWS

«Ulytaý – 2019» halyqaralyq týrıstik forýmy: Toqaevtyń sóılegen sóziniń tolyq nusqasy

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń "Ulytaý - 2019" halyqaralyq týrıstik forýmynda sóılegen sóziniń tolyq mátini jarııalandy dep habarlaıdy Qamshy.kz aqparat agenttigi Aqorda saıtyna silteme jasap. 

Tolyq mátin:

Qurmetti Forýmǵa qatysýshylar! 

Qasıetti Ulytaý jerine qosh keldińizder!

Bul – búkil Qazaq eli qadir tutatyn qasterli ólke.

Ulytaý – ultymyzdyń altyn besigi, taǵylymdy tarıhymyzdyń kýási.

«Úsh júzdiń basyn qosqan Ulytaýda» babalarymyz ulttyń keleshegin oılap, birliktiń týyn jelbiretken.

Qalyń qaýym osy kıeli ólkede el bılegen handardy aq kıizge kóterip, taqqa otyrǵyzǵan.

Sondyqtan biz Ulytaý jerine han ordasy, qazaq jeriniń kindigi dep, erekshe qurmetpen qaraımyz!

Qasıetti mekenniń qadir-qasıetin barsha álemge tanymal ǵulamalar da moıyndaǵan.

Buǵan áıgili Gerodottyń jazbalary dálel.

Ulytaý topyraǵy – alyp tulǵalardyń rýhy toǵysqan jer.

Halyq bul jerge Joshy han, Alasha han, Dombaýyl kesenelerin, Han ordasy men Áýlıetaýdaı kıeli oryndardy kórý úshin keledi.

«Azııanyń arystany» atanǵan ataqty Aqsaq Temir de osy óńirge at shaldyrǵan.

Ulytaý ańyzdarynda ulttyń uıysýy, jurttyń jumylýy aıqyn kórinis tapqan.

Tirliginde egesken, topyraǵy teńesken batyrlar týraly áńgimeler osy maqsattan týǵan.

Bir-birin daýǵa qısa da, jaýǵa qımaǵan halqymyz bereke-birlikti bárinen joǵary qoıǵan.

Babalardan qalǵan salt-dástúrlerdi búgingi urpaq laıyqty jalǵastyrýy tıis.

Elbasymyz osydan bes jyl buryn Ulytaý tórinde arnaıy suhbat berip, qasıetti mekenniń mán-mańyzyn erekshe atap kórsetkenin bilesizder.

Sol sebepti biz búgin kıeli ólkege taǵzym etip, onyń keleshegi jóninde oı bólisý úshin Ulytaý jerinde bas qosyp otyrmyz.

Tarıhy tereń Ulytaýdyń qadir-qasıetin baǵalaı bilý – barshamyzǵa ortaq paryz.

Búginde atqarylǵan jumys az emes.

«Ulytaý» ulttyq tarıhı-mádenı jáne tabıǵı murajaı qoryǵy el ıgiligine aınaldy.

Ulytaý aýdanynyń ortalyǵynda Qazaq handarynyń alleıasy boı kóterdi.

Endi elimizdiń osyndaı baǵa jetpes baı murasyn ózge jurtqa tanytýdyń jańasha joldaryn oılastyrýymyz kerek.

Mysaly, Monǵolııa Shyńǵys han tulǵasyn halyqaralyq týrızmdi damytý úshin óte tıimdi paıdalanyp otyr.

Al, uly hannyń úlken uly – Joshynyń mazary qazaq jerinde turǵanyn búginde elimizdegi jáne sheteldegi jurtshylyqtyń kóbi bile bermeıdi.

Ata-babalardyń amanatyna adal bolý – bizge syn.

Sondyqtan biz Altyn ordanyń negizin qalaǵan Joshy hannyń esimin ulyqtaýdy mindetti túrde qolǵa alýymyz qajet.

Onyń tarıhı tulǵasyna álemniń nazaryn aýdaryp, kesenesin mádenı týrızm nysanyna aınaldyrý – óte mańyzdy mindet.

Ulytaý – halyqaralyq deńgeıdegi etnografııalyq týrızmniń ortalyǵy bolýy tıis.

Bul jumystar Altyn ordanyń 750 jyldyǵyn merekeleý aıasynda bastalýy qajet.

Ashyǵyn aıtý kerek, qazirgi otandyq týrızm ındýstrııasy – kenje qalyp kele jatqan sala.

Jyl saıyn qyrýar qarajat salsaq ta, bul sala tolyqqandy damymaı otyr.

Al, Qazaqstannyń barlyq óńirinde týrızm aımaǵy bolýǵa laıyqty kıeli oryndar jetkilikti.

Túrkistan men Otyrar, Saýran men Syǵanaq, Sherqala men Oǵylandy, Berel men Marqakól, Baıanaýyl men Qarqaraly, Sharyn men Kólsaı barsha jurttyń qundylyǵyna aınalýy tıis.

Qorqyt ata, Arystan bab, Qoja Ahmet Iаssaýı, Beket ata, Báıdibek bı, Begim ana, Qabanbaı batyr, Raıymbek batyr, Máshhúr Júsip, hakim Abaı, taǵy basqa kóptegen dara tulǵalarymyzdyń esimderin týrızm arqyly keńinen nasıhattaý – búgingi, ıaǵnı bizdiń zamanymyzdyń talaby.

Biz, qazaq halqy, uly tarıhı tulǵalardyń izbasar urpaǵy ekenimizdi eshqashan umytpaýymyz qajet. Ata-babalarymyzdyń rýhyn týrızmniń ozyq úlgileri arqyly dáripteýimiz kerek.

Sondyqtan elimizdegi týrızm salasynyń qazirgi ahýalyn túbegeıli ózgertetin ýaqyt keldi.

Bul jumystardy Ulytaýdaı qasıetti jerlerden bastaýymyz qajet.

Qadirli qaýym!

Otandyq týrızmdi órkendetý úshin mynadaı baǵyttar boıynsha jumys júrgizý qajet.

Birinshi. Ulytaý aımaǵy mindetti túrde Qazaqstannyń týrıster tartý kartasynyń aldyńǵy qatarynda bolýy tıis.

Buryn jobalanǵan «Ulytaý» ulttyq tabıǵı parkin qurý máselesin júzege asyrý kerek.

Bıyl munda týrıster úshin arnaıy ortalyq ashylýy tıis.

Bul úshin oblys ákimdigi Úkimetpen birlesip, qazirgi kólik-logıstıkalyq ınfraqurylymdy qajetti tártipke keltirýi kerek.

О́ńir týrızm ári demalys aımaǵyna aınalýy úshin joldardyń sapasyn jaqsartý qajet.

Jezqazǵan – Beıneý, Arqalyq – Shubarkól temirjoldarynyń iske qosylýy – Ulytaý úshin óte mańyzdy.

Temirjolmen qatar avtojoldardyń jaǵdaıyna kóńil bólingeni óte qajet.

Qyzylorda – Jezqazǵan – Qaraǵandy – Nur-Sultan qalalary arasyndaǵy joldardy jedel retke keltirý kerek.

Sonymen birge Arqalyq – Ulytaý  avtojolynyń ahýaly kún tártibinen túspeýi tıis.

Vtoroe. Neobhodımo obespechıt ınformasıonnýıý dostýpnost týrıstıcheskogo potensıala Kazahstana s pomoshıý kreatıvnyh ı ınnovasıonnyh reshenıı.

Mınısterstvam kýltýry ı sporta, a takje sıfrovogo razvıtııa, ınnovasıı ı aerokosmıcheskoı promyshlennostı neobhodımo razrabotat ıntegrırovannoe prılojenıe ılı platformý, kotoraıa obespechıt týrıstov vseı neobhodımoı ınformasıeı o Kazahstane, ı prejde vsego ob Ýlytaý ı drýgıh ıstorıcheskıh mestah.

Trete. Ýchıtyvaıa sereznyı mýltıplıkatıvnyı effekt ot ındýstrıı týrızma, nam sledýet maksımalno prıvlekat predprınımateleı dlıa stroıtelstva gostevyh domov, pýnktov pıtanııa ı otdyha vo vseh rekreasıonnyh zonah Kazahstana, v tom chısle cherez vozmojnostı Nasıonalnoı palaty predprınımateleı «Atameken».

Tórtinshi. Ulytaý týrıstik mekenge, demalys aımaǵyna ári uly babalarǵa taǵzym etý ortalyǵyna aınalýy tıis.

Bul óńirge qazaq tarıhynyń sımvoly bolatyn eskertkish-ansambl ornatý qajet.

Qasıetti Ulytaý – ultty uıystyrýdyń, eldi biriktirýdiń negizi.

Bul bastamalar halqymyzdyń ulttyq biregeıligin nyǵaıta túsýge oń yqpal etedi dep senemin.

Ulytaýdyń tarıhy men taǵylymyn jastar tárbıesi men otanshyldyqty, ishki týrızmdi damytýǵa paıdalaný kerek.

Elbasymyzdyń Rýhanı jańǵyrý baǵdarlamasy – dál osyndaı halyqtyq jobalardyń qaınar kózi.

Sondyqtan uly tarıhtyń kýási – Ulytaý udaıy memleket nazarynda bolady.

Zańǵar jazýshy Ábish Kekilbaev bul kıeli meken «Taýynyń bıiktiginen nemese sýynyń moldyǵynan emes, uly qaýymnyń bas qosqan jeri bolǵan soń Ulytaý dep atalǵan» deıdi.

Sondyqtan, ulttyń uıasy, birliktiń besigi – Ulytaýdy ulyqtaý – bárimizdiń ortaq mindetimiz.

Barshańyzǵa tabys tileımin!

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir