Uly dala dıdary

Ashyq aspan astyndaǵy murajaı sanalatyn Mańǵystaý jerinde elimizdegi tarıhı eskertkishterdiń úshten biri tirkelgen. Memleket qorǵaýyna alynǵan on bir myń tarıhı eskertkishi bar arheologııalyq qoryq,  myńdaǵan tasqa salynǵan sýret-dastandar, jerasty meshitteri, erte dáýirdegi qalashyq oryndary, áskerı bekinister men shar tárizdes alyp tastar tek qazaqstandyqtardyń ǵana emes, sheteldik týrısterdiń de qyzyǵýshylyǵyn týdyryp otyr. San ǵasyrlyq tarıhy bar tabıǵı jádigerlerimizdi munaıshylar arasynda keńinen nasıhattaý maqsatynda Qazaq munaıynyń 120 jyldyq jáne О́zen kenornynyń 55 jyldyq mereıtoılary aıasynda «О́zenmunaıgaz» AQ óz qyzmetkerlerine arnap úsh kúndik ekspedısııa uıymdastyrdy.

«Uly dala dıdary» degen ataýmen 12-shi tamyz kúni bastaý alǵan ekspedısııada barlyǵy 162 qyzmetker Otpan taý – Sherqala – Qyzyl qala – Kógez baǵyttary boıynsha Mańǵystaýdyń tarıhı jerlerin aralady.

Esen О́TEEV, «О́zenmunaıgaz» AQ bas dırektory:

• Mańǵystaý jeri yqylym zamandardan beri qupııa syrymen tańǵaldyryp, tamsantyp kele jatqan kıeli ólke. 
  Ekspedısııany uıymdastyrýdaǵy maqsatymyz - osynaý tarıh pen baılyqty, rýhanı qundylyqtardy munaıshylarǵa tanystyrý boldy. Sebebi, Otanǵa, týǵan jerge degen súıispenshilik pen qurmet – eliniń, jeriniń keshegisi men búginin jete tanyǵan adamda berik qalyptasady, - deıdi.

200-ge jýyq munaıshylardyń tanymdyq sapary «Adaı Ata-Otpan taý» tarıhı etno-mádenı keshenindegi «Aqsaraı» murajaıyn kórip, taý bıigine kóterilýden bastaldy. Úsh topqa bólingen olar odan keıin Sherqalanyń ásem tabıǵatyn aralap, Shetpe aýlynda ornalasqan X-XIII ǵasyrlardyń arheologııalyq eskertkishi bolyp tabylatyn Qyzylqala qalashyǵyna taban tiredi. Jolaýshylardy Sherqala taýy, Aqmysh tarıhymen  Mańǵystaý oblysy memlekettik tarıhı-mádenı qoryǵynyń dırektory, ólketanýshy Bekbolat Tólegenuly tanystyrǵan. Kógez etnoaýylynda qorytyndylanǵan saparǵa Esen О́teev bastaǵan kásiporyn basshylyǵy qosyldy. Munaıshylarǵa arnap jaıylǵan aq dastarhan basynda qonaqtar úshin atyraýlyq aqyn Shalqarbaı Izbasarov pen aqtaýlyq aqyn Raıymbek Túgelov jyrdan shashý shashty. 

Almas Altaı, «О́z oıym» baǵdarlamasynyń júrgizýshisi:

• Úsh kún boıy Aqtaý - Jańaózen - Otpan - Sherqala - Aqmysh, Qyzylqala - Kógez baǵytymen 1 800 - 2 000 shaqyrym júrip tastappyz. Murat "О́zenmunaıgaz" AQ munaıshylaryn Mańǵystaý aýdanyndaǵy tabıǵı, tarıhı, mádenı oryndarmen tanystyrý edi. Baýyrjan Mámbetsapaev degen qazaq bar, mıy tolǵan ıdeıa, qashan qarasań tynbaı izdenip, árneni shuqyp, oqyp, "elge qaıyr etsem eken" dep júgirip júrgeni. Sol Baýyrjannyń ıdeıasy edi bul. "Almasjan, munaıdyń qabat kelgen mereıtoılary qarsańynda bizdiń eńbekkerler de bir jasap qalsyn, Mańǵystaýdyń ádemi jerlerin kórsetip keleıik" dedi. Jospar quryldy, marshrýt syzyldy, komanda túzildi. Iske kirisip kep kettik. Qyzyq ta, qıyndyq ta boldy. Kúlki de, renish te boldy. Eń bastysy, abyroımen ótti. Baǵasyn halyq berer, berip te jatyr, qudaıǵa shúkir... Alpysqa jaqyndap qalǵan bir aǵamyzdyń aıtqan áńgimesi tipti tolqytty: - Apyraaaı, biz tek jumysqa ǵana emes, demalysqa da kerek ekenbiz ǵoı.Shynaıy eńbek adamynyń alǵaýsyz pikiri ǵoı bul. Jalpy, uıymdastyrýdyń basy qasynda júrgen soń maǵan kep alǵys aıtýshy kóp boldy. Alla-aı, nápsiń kóteriled-aı. Sabyrmen tyńdap alam da: Aǵataı, men uıymdastyrýshy ǵana, alǵysty Basshylyǵyńyzǵa aıtyńyz, ujymyńyzǵa aıtyńyz, táńir jarylǵasyn-, dep shyǵaryp salam.

Berik Dáýenov, ólketanýshy, bloger:

• "О́zenmunaıgaz" AQ munaıshylarynyń "Uly dala dıdary" atty úsh kúndik ólketaný ekspedısııasyna atsalysý múmkindigi buıyrdy. О́lketaný ekspedısııasyn uıymdastyrý tizginin Almas Altaıinim qolǵa aldy. Úsh kúnde 160 adamdy 3 topqa bólip, 5 janǵa jaıly avtobýspen jumysta júrgen munaıshylardy uly dalamen dıdarlastyrý maqsat boldy. Árıne, mundaı jerde Bekbolat Tólegenulynyń júrýi zańdylyq. О́lkeni tanystyrýdy qolǵa alǵan Bekbolat ár kún saıyn saparǵa shyqqan munaıshylardy aldymen "Adaı ata - Otpan taý" tarıhı etno -mádenı keshenimen, odan ári Sherqala taýy, Aqmysh, Qyzylqala qalasynyń tarıhymen tanystyrdy. Sapar sońynda "Kógez" etno aýylynan túski as iship, dastarqan basqarǵan Farhad Musaev pen Qosqalı Tyndyrǵanov ázil-qaljyńǵa qaryq qylyp, qyzyqty júrgizýimen, "Jyr-jebe" aqyndar mektebi men birge Shalqarbaı men Raıymbek Týzelov aqyndardyń aıtysyn tamashaladyq. Tushybek aýylynyń týmasy, qusbegi Aıshýaq Taımanovinimniń búrkiti men tazysyn tamashalap, estelik sýretterge túsken munaıshylar qus baptaý óneriniń de Mańǵystaýda ólmegenin kórip rızashylyǵyn bildirip jatty. Dastarqan basynda tilek aıtýshy munaıshynyń "biz tek jumys úshin ǵana emes, demalys úshin kerek ekenbiz ǵoı" dep tilek-alǵysymen, basqalaryda qaıta-qaıta aıtqan rızashylyqtarymen basshylaryna kóńilderin jetkizip jatty. Nege rıza bolmasqa, sońǵy kúngi saparymyzda basshysy Esen Oǵlanuly men Baýyrjan Mámbetsapaev Sherqala taýyna kelgenimizde aramyzdan tabylyp, túski asta jumysshy munaıshylarmen birge dastarqandas boldy. Jáne bir estigenim, "О́zenmunaıgaz" mekemesi Sısem Ata qaýymyn óz qaraýyna alyp, birneshe ıgi sharýalar uıymdastyryp jatyr eken. Tipti búgin qudyq qazý jumysy da bitti degen súıinshi jańalyǵyn estidim.
  Naǵashym Bekzat Qosaıdyń vıdeoǵa túsirip, aqparattyq qoldaý kórsetkenin aıta keteıin.
  Qazaq munaıynyń 120 jyldyǵy, О́zen munaıynyń 55 jyldyǵyna oraı, munaıshylardyń kásibı merekesi qarsańyndaǵy mundaı is-sharalar alda da jalǵasa beredi deıdi. Oń bolsyn! Qutty bolsyn! Beıbit kúnniń batyrlary - munaıshylardyń mereıi men kóńil kúıleri kóterińki bolsa, bárimizdiń janymyz tynysh.