Afrıkada «patshadan keıin sıyr mańyzdy» degen mátel bar

«Sıyr satyp al da, ózińdi asyra!». Elbasynyń sózinen keıin kesheli-beri áleýmettik jelide iri qaraǵa qatysty «iri áńgimeler»  jarııalanyp jatyr. Jalpy biz sıyr maly týraly ne bilemiz? Oqyp kórińiz...

-Sıyr – 8 myń jyl buryn qolǵa úıretildi.

-Eń aýyr iri qaranyń salmaǵy – 2 tonnadan asqan.

-Bul sútqorektilerdiń álemdegi jalpy sany – 1,3 mıllıard.

-Bir sıyr ómirinde 200 myń staqan sút beredi.

-Ejelde sıyrlardyń sany boıynsha, adamnyń baılyǵy ólshenetin. Iаǵnı, ol aqshanyń ornyna bolǵan.

-Eń uzaq ómir súrgen sıyrdyń jasy – 48 jyl. Onyń tezegi medısınada, qurylysta jáne otyn retinde qoldanylady.

-Argentına – sıyrdyń etin óńdiretin kóshbasshy memleket.

-Sútiniń dámi, sıyrdyń nemen qorektengendigine baılanysty.

-Afrıkada «patshadan keıin, sıyr mańyzdy» degen mátel bar eken.

-Úndister úshin eń qasıetti janýar. Ony óltirgender túrmege qamalady.

-Kýba elinde osyndaı qylmys úshin, ólim jazasyna kesilý múmkindigi joǵary.

Sıyrǵa qatysty nanym-senimder

-«Sıyr úıge súıkense jaman yrym» dep biz suǵyp alǵan.

- «Sıyr yńyransa, úıir shaqyrady, sıyr basy ósedi» degen.

- «Túnde sıyr móńirese - jamandyqtyń belgisi»dep tujyrymdaǵan.

-«Sıyrlar jınalyp ókirse,  malǵa indet keledi» degen.

- «Sıyrdy soıǵanda kók baýyryn «aý-qaýlap» úı tóbesine laqtyryp tastaǵan, úıir shaqyrady» dep.

- Sıyrdyń býıregin jemegen, buǵan baılanysty qazaqta «Sıyrdyń búıregindeı kandaı el, qyryq quraý» degen naqyl sóz bar.

- Sıyrdyń tumsyǵyn qazaq «aram» dep shaýyp tastaǵan.

- Sıyrdyń, ne ógizdiń bas súıegin egis nemese jemis baǵynyń basyna ilip koıady. (Málimet A.Toktabaıdyń «Tórt túliktiń qasıeti» kitabynan).

-Sút beretin sıyrlar, bir kúnde shamamen 150 lıtr sý ishedi.  О́zine unaǵan kisini jalaıtyn ádeti bar.

-Sıyr maly basyn artqa burmaı, 330º aınalany kórip turady.

 Sıyrdyń Qazaqstandaǵy burynǵy túrleri - qazaqtyń aq bas sıyry, qalmaq sıyry, qyrdyń qyzyl sıyry, Áýlıe ata sıyry, Alataý sıyry.

(Materıal ınternet kózderinen alyndy)