• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
24 Qyrkúıek, 00:38:36
"Shetelde oqý – ómirlik mıssııa men qyzmettik jolyńyzdy tanýǵa kómektesedi"

22 Tamyz, 2019 Barlyq aımaqtar

Afrıkada «patshadan keıin sıyr mańyzdy» degen mátel bar

«Sıyr satyp al da, ózińdi asyra!»

«Sıyr satyp al da, ózińdi asyra!». Elbasynyń sózinen keıin kesheli-beri áleýmettik jelide iri qaraǵa qatysty «iri áńgimeler»  jarııalanyp jatyr. Jalpy biz sıyr maly týraly ne bilemiz? Oqyp kórińiz...

-Sıyr – 8 myń jyl buryn qolǵa úıretildi.

-Eń aýyr iri qaranyń salmaǵy – 2 tonnadan asqan.

-Bul sútqorektilerdiń álemdegi jalpy sany – 1,3 mıllıard.

-Bir sıyr ómirinde 200 myń staqan sút beredi.

-Ejelde sıyrlardyń sany boıynsha, adamnyń baılyǵy ólshenetin. Iаǵnı, ol aqshanyń ornyna bolǵan.

-Eń uzaq ómir súrgen sıyrdyń jasy – 48 jyl. Onyń tezegi medısınada, qurylysta jáne otyn retinde qoldanylady.

-Argentına – sıyrdyń etin óńdiretin kóshbasshy memleket.

-Sútiniń dámi, sıyrdyń nemen qorektengendigine baılanysty.

-Afrıkada «patshadan keıin, sıyr mańyzdy» degen mátel bar eken.

-Úndister úshin eń qasıetti janýar. Ony óltirgender túrmege qamalady.

-Kýba elinde osyndaı qylmys úshin, ólim jazasyna kesilý múmkindigi joǵary.

Sıyrǵa qatysty nanym-senimder

-«Sıyr úıge súıkense jaman yrym» dep biz suǵyp alǵan.

- «Sıyr yńyransa, úıir shaqyrady, sıyr basy ósedi» degen.

- «Túnde sıyr móńirese - jamandyqtyń belgisi»dep tujyrymdaǵan.

-«Sıyrlar jınalyp ókirse,  malǵa indet keledi» degen.

- «Sıyrdy soıǵanda kók baýyryn «aý-qaýlap» úı tóbesine laqtyryp tastaǵan, úıir shaqyrady» dep.

- Sıyrdyń býıregin jemegen, buǵan baılanysty qazaqta «Sıyrdyń búıregindeı kandaı el, qyryq quraý» degen naqyl sóz bar.

- Sıyrdyń tumsyǵyn qazaq «aram» dep shaýyp tastaǵan.

- Sıyrdyń, ne ógizdiń bas súıegin egis nemese jemis baǵynyń basyna ilip koıady. (Málimet A.Toktabaıdyń «Tórt túliktiń qasıeti» kitabynan).

-Sút beretin sıyrlar, bir kúnde shamamen 150 lıtr sý ishedi.  О́zine unaǵan kisini jalaıtyn ádeti bar.

-Sıyr maly basyn artqa burmaı, 330º aınalany kórip turady.

 Sıyrdyń Qazaqstandaǵy burynǵy túrleri - qazaqtyń aq bas sıyry, qalmaq sıyry, qyrdyń qyzyl sıyry, Áýlıe ata sıyry, Alataý sıyry.

(Materıal ınternet kózderinen alyndy)

 

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir