• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
19 Qyrkúıek, 03:08:17
Shashyrap júrgen qazaqty búgin kóshirip almasaq, erteń joǵaltyp alýymyz múmkin

20 Tamyz, 2019 Mańǵystaý oblysy

Kaspıı jaǵasynda poezııa keshi ótti

Aqtaýda jastar jyly aıasynda qart Kaspııdiń jaǵasynda alǵash ret aspan astyndaǵy syr men sezimge toly «Poezııa keshi» ótti. Rýhany sharanyń uıymdastyrýshysy «Aq jol-jastar» jastar qanaty.

         Keshtiń shymyldyǵyn ulttyq ádebıetimiz ben memleket isinde óshpes iz qaldyrǵan  kemeńger tulǵa qazaq ádebıetiniń poezııa, proza, dramatýrgııa, syn, pýblısıstıka, aýdarma janrlaryna qomaqty úles qosqan qarymdy qalamger Ábish Kekilbaevtyń qart Kaspııdi sýrettegen “Teńiz jaǵasyndaǵy oı” óleńimen ashyldy. 1

         Iá, Mańǵystaý degende Ábish Kekilbaevtan keıin Sabyr Adaı aǵamyz eske túsetini ras. Kıeli Mańǵystaýdy qalaı jyrlasaqta jarasady. О́ıtkeni tarıh tereńine súńgigen saıyn, júrip ótken ár bir joly men oqıǵasy ańyzǵa aınalǵan qasıetti meken.

         Keshti ólkemizdiń boıtumaryna aınalǵan Sabyr Adaı aǵamyzdyń «Mańǵystaý» atty jyrymen  Izdibaıuly Rınat jalǵady.

         Barshaǵa qushaǵy ashyq, peıili túzý, taý-tasyn túrtip qalsań, sóılep ketkeli turǵan sheshireli meken Mańǵystaýdyń jas aqyny, otaýyz oraq tildi narqasqa uly Farhad Mýsaevtyń «Mańǵystaý» atty óleńin Ábábúkir Perızat qalyń kórermenge tartý etti. 1

         Kaspııdiń sulýlyǵy da kóp aqynnyń shabytyn shaqyrdy desek artyq emes.          Kaspıı ólke turǵyndarynyń syrlas dosy. Qýanyshty da, muńdy da, sezimdi de týlaǵan tolqynǵa aqtarǵymyz kelip turady. Dál osylaı Kaspıımen syrlasqan ór rýhty aqyn qyz Shynar Túıeshıevanyń  «Kaspııge syr» jyryn Bektursynova Nurgúldiń oqýynda Aqtaý turǵyndary tyndady.

         Qazaq poezııasyndaǵy tuǵyry tulǵalardyń biri, qazaq dalasyndaǵy aýzymen qus tistegen aıtýly shaıyrlardyń zańdy jalǵasy Tólegen Aıbergenov shyǵarmalaryn poezııa keshinde aýyzǵa almaý múmkin emes. Aqıyq aqyn óziniń az ǵana ǵumyrynda ulttyq ádebıetimizde óshpesteı iz qaldyrdy. Tólegen Aıbergenovtyń «Ana», «Bir jetse meniń ajalym jetedi» atty jyrlaryn Hasanova Juldyz, Bazarbaı Indıra oqyp, Mańǵaz ólkeniń aspanyna ushyrdy. 1

         Maıdanda qorqaq jaýynger jeksuryn bolsa, ádebıette jalǵan jazýshy jeksuryn... Káýsar bulaqtaı saf taza jyr, naǵyz móltildegen poezııa dep Jańaózendik jas aqyn Tilegen Álıdiń jyrlaryn aıtsaq artyq bolmas. Poezııa keshinde aqynnyń «Pir Bekettiń, beketi» atty jyryn Ábábúkir Perızat oqydy.

         Árdaıym qara óleńge degen mahabbat otyn tutatyp otyrtyn,  óleńniń  tula boıyna, tabıǵı bolmysyn eńgizip daralanyp turatyn Mańǵystaýdyń taǵy bir jas aqyny Asylbek Jańbyrbaıdyń Man-ata jyryn kelgen kórermen Irzabekova Jansaıanyń oqýynda tyńdady. 

Ádebıet súıer qaýym úshin óte tanymal tulǵa,  Munaraly Mańǵystaýdyń tól aqyny Svetqalı Nurjan aǵamyzdyń óleńderin «Poezııa keshinde» jastardyń oqýy birden bir paryz dep bilemiz.  О́ıtkeni aqyn ózińniń kórkem sóz zergerligimen bizdiń rýhanı ómirimizdi baıytyp, kókiregimizge ulttyq senim men sana uıalatyp júr. Svetqalı Nurjan aǵamyzdyń «Seniń nuryń» atty jyryn

Oralbaeva Aınur oqydy.

-Bul, «Poezııa keshi» jastar jyly men «Abaı MDK» 45 jyldyq merekesine oraı, «Aq jol-jastar» jastar qanatynyń tartýy. Maqsatymyz, qazaq poezııasynyń rýhyn bıiktetý, nasıhattaý. Qara sózdiń qadirin túsinetin halyqqa elimizge, oblysymyzǵa tanymal azýly aqyndardyń jyrlaryn usyndyq. Sondaı-aq, ósip kele jatqan urpaq qazaq ádebıetiniń jaýhar jyrlaryn jattasyn, bilsin degen oı. Bul ashyq aspan astyndaǵy Poezııa keshin aldaǵy ýaqyta jalǵasyn taýyp, dástúrge aınaldyrǵym keledi. Keıingi bolatyn keshterde basqa aqyndardyń jyrlaryn tógetin bolamyz, deıdi «Aq jol-jastar» jastar qanatynyń jetekshisi Ǵazıza Baqtııarqyzy.

Qazaq poezııasyna júrekten shyqqan názik lırızm men sanany silkindirer shynshyl sezimin ákep ajarlandyrǵan, kóktemgi aq jaýyndaı túrlendirgen Aqushtap Baqtygereeva. Búgingi, urpaqqa aıtylǵan aqyl-ósıeti, tańba basqandaı jazǵan oılary aqynnyń óleńinde saırap tur. Sonyń biri «Sińilge syr» atty jyry. Keshte bul jyrdy jyrsúıer qaýymǵa sharany uıymdastyrǵan Ǵazıza Baqtııarqyzy oqydy.  

         Qazaqtyń lırık aqyny, muzbalaq aqyn, mahabbat taqyrybynyń jyrshysy Muqaǵalı Maqataevtyń jyrlary da poezııa keshinde oryndaldy.

Sonymen qatar, Aqshagúl Ramazanova, Muhtar Shahanov, Anar Shamshadınova, Qalqaman Sarın, Aqberen Elgezektiń de óleńderi oqyldy.

         «Rýhanı jańǵyrý» aıasynda uıymdastyrylǵan sharada kórermen rızashylyǵyn bildirip, uıymdastyrýshylarǵa rahmetin aıtty.

 

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir