• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
21 Tamyz, 22:42:45
Senim údesinen shyqqan bank

15 Tamyz, 2019 Densaýlyq

Medısınalyq saqtandyrý: О́z densaýlyǵyńyz – óz qolyńyzda

2020-2022 jyldarǵa arnalǵan bıýdjet jobasynda 2020 jyly medısınalyq kómekke jumsalatyn qarjy 1 trln 620 mlrd teńge dep belgilengen.

Elimizdiń densaýlyq saqtaý salasyndaǵy oń ózgeristerdiń biri medısınalyq saqtandyrý júıesi óz jumysyn 2020 jyldyń 1 qańtarynan bastaıdy. Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aldaǵy jyly tegin medısınalyq kómektiń kepildendirilgen kóleminde jáne mindetti áleýmettik medısınalyq saqtandyrý júıesi (TMKKK jáne MÁMS) boıynsha kórsetiletin qyzmetter tizimin bekitti.

QR Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń derekterine súıensek, 2020-2022 jyldarǵa arnalǵan bıýdjet jobasynda 2020 jyly medısınalyq kómekke jumsalatyn qarjy 1 trln 620 mlrd teńge dep belgilengen. Bul bıylǵy shyǵyndardan 67%-ǵa kóp. Atalǵan qarjynyń 967,7 mlrd. teńgesi tegin medısınalyq kómekke, 652,8 mlrd teńgesi – saqtandyrý paketi boıynsha kórsetiletin qyzmetterge jumsalady.

Turǵyndar densaýlyǵyn saqtaýdaǵy mańyzdy salanyń biri – bastapqy medısınalyq-sanıtarlyq kómek, ıaǵnı, elordalyqtar qaralatyn emhanalar, sondyqtan osy salaǵa basymdyq beriledi.

 «Bastapqy medısınalyq kómektiń sapasy men qoljetimdiligin qamtamasyz etý maqsatynda Nur-Sultan qalasynda emhanalardyń júktemelerin azaıtýǵa baǵyttalǵan is-sharalardyń kartografııasy jasaldy. Nátıjesinde, 2019 jyldyń sońyna deıin qala mańynda turatyn 100 myńnan astam turǵyn ózi turatyn úıden 20 metr qashyqtyqta ornalasqan emhanalarmen qamtamasyz etiledi. Buǵan jekemenshik ınvestorlardyń kómegimen jańa emhanalar, dárigerlik ambýlatorııalar ashý arqyly qol jetkizýge bolady. Bolashaqta emhana qyzmeti – medısına salasynyń básekelestik alańyna  aınalary sózsiz. Al, básekelestik bar jerde, kez kelgen qyzmettiń sapasy artady, – deıdi «Áleýmettik medısınalyq saqtandyrý qory» KEAQ Nur-Sultan qalasy boıynsha fılıalynyń dırektory Nurlybek Qabdyqaparov.

Aıta keteıik, Medısınalyq saqtandyrý qorynyń Nur-Sultan qalasy boıynsha fılıalymen kelisimshartqa otyryp, tapsyrys alyp jatqan, sonyń ishinde emhana qyzmetine qyzyǵýshylyq tanytyp otyrǵan jekemenshik klınıkalar sany artyp keledi. Bıylǵy jyly elordalyqtarǵa memlekettik tapsyrys aıasynda medısınalyq qyzmet kórsetý úshin Qormen kelisimshart bekitken 95 medısınalyq uıymnyń  60-y jekemenshik.

MÁMS engizý sheńberinde medısınalyq qyzmetterdiń qoljetimdiligi keńeıedi, jekemenshik klınıkalardy tartý arqyly básekelestik nátıjesinde, halyqqa kórsetiletin medısınalyq qyzmet sapasy artady.

Búgingi kúnniń ózinde elordamyzdaǵy emhanalar "Astana –  adaldyq alańy" jobasy aıasynda  dárigerlerdiń qabyldaýyna smart-qosymsha nemese biryńǵaı call-ortalyq – 109 arqyly aldyn ala jazylý arqyly "kezeksiz" jumys rejımine kóshti.

Emhana nemese tikeleı dáriger týraly tilekter men pikirlerdi Smart Astana mobıldik qosymshasy arqyly qaldyrýǵa bolady. Ol úshin uıaly telefonǵa arnaıy QR-kodty skanerleý jetkilikti.

Aqparattyq kıosk pen smart-qosymshadaǵy barlyq aqparat, sonyń ishinde shaǵymdar, dárigerlerdiń jumysyn baǵalaý qoǵamdyq densaýlyq saqtaý basqarmasynyń ahýaldyq ortalyǵynda jınalady, bul kórsetiletin medısınalyq kómek deńgeıin taldaýǵa jáne sapany jaqsartý úshin sharalar qabyldaýǵa múmkindik beredi.

Biz sózben aıtqanda, elimizdegi, elordamyzdaǵy emdeý mekemeleri medısınalyq saqtandyrý júıesi boıynsha jumys júrgizýge jumyldyrylýda.

Osy rette, kóp jyldyq tájirıbesi bar dáriger, Astana medısına ýnıversıtetinde bolashaq medısına mamandaryna dáris berip júrgen ulaǵatty ustaz, medısına ǵylymdarynyń doktory, professor  Erbolat Derbisáliuly Dálenovti sózge tarttyq:

 – Erbolat Derbisáliuly, elimizdiń densaýlyq saqtaý salasynyń damýyna úles qosyp kele jatqan ardager-dárigerlerimizdiń biri retinde Medısınalyq saqtandyrý júıesi týraly ózińizdiń pikirińizdi bilsek?

– Medısınalyq saqtandyrý júıesimen elimizdiń densaýlyq saqtaý salasyndaǵy qordalanǵan máseleler sheshiledi. Birinshiden, júıeniń qarjylyq-ekonomıkalyq negizi qalyptasqan. Ekinshiden, densaýlyq saqtaý salasyn sıfrlandyrý barysynda medısınalyq qyzmet kórsetý júktemeleri jeńildep, ýaqyt utymdy paıdalanylady. Úshinshiden, naýqas pen  dáriger arasynda dıfferensıaldyq qarym-qatynas ornaıdy. 

Medısınalyq saqtandyrý – halyqtyń densaýlyǵyn qorǵaý júıesi. Damyǵan elderdiń kópshiliginde densaýlyq saqtaý salasynda osy júıe qoldanylady. Memleket bul máselede qarapaıym halyqqa qolaıly jaǵdaılar qarastyryp, utymdy jáne jaqsy múmkindikter jasap otyr. Desek te, ár adam densaýlyǵy úshin ózi jaýapty,

Ár adamnyń óz densaýlyǵy óz qolynda deısiz ǵoı...

– Iá, ár adamnyń densaýlyǵy óziniń qolynda. Mysaly, shetelderdi, damyǵan elderdi qaraıtyn bolsaq, olardyń jergilikti turǵyndarynyń barlyǵynyń derlik óz densaýlyqtaryn kútý týraly aqparattary óte kúshti. Densaýlyqty saqtaý mádenıeti jaǵynan bizder Amerıka, Japonııa elderinen 25 jylǵa  qalys qaldyq. Densaýlyq máselesine sońǵy 10-15 jylda ǵana kóńil bólinýde...

Erbolat Derbisáliuly, ár adam densaýlyqty kútý, aýrýdy boldyrmaý úshin ne nársege mán bergen jón?

– Aýrýdy boldyrmas úshin, eń birinshi densaýlyqty qalaı saqtaý kerek, qalaı kútý kerek – sol máselelerge kóńil bólý kerek. Búkildúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń uıǵarymy boıynsha  densaýlyqtyń  53 paıyzy – adamnyń óziniń ómir súrý saltyna baılanysty, 18 paıyzy – syrtqy ortaǵa baılanysty, 18-20 paıyzy – adamnyń tegine baılanysty, qalǵan 5-10 paıyzy ǵana – densaýlyqty saqtaý ujymdaryna baılanysty. Mine, sondyqtan da ómir súrý saltymyzdy ózgertýimiz kerek.

Jalpy, saý aǵzany buzatyn qandaı faktorlar?

– Saý aǵzany buzatyn faktorlardy ekige bólýge bolady: syrtqy qaterli, zııandy faktorlar jáne ishki faktorlar.

Syrtqy qaterli faktorlar óte kóp: klımatqa, aýa-raıyna baılanysty faktorlar, mehanıkalyq faktorlar, bıologııalyq faktorlar, ınfeksııalardyń, mıkrobtardyń áserleri. Onan keıin hımııalyq faktorlar, ártúrli ónerkásiptegi hımııalyq zattardyń áseri, sosyn ekologııalyq máseleler (jyldan jylǵa bizdiń ekologııamyz buzylyp bara jatyr), jumys oryndaryndaǵy máseleler, t.b.

Erbolat Derbisáliuly, sonymen, turǵyndar, ıaǵnı ár adam «Densaýlyq álippesin» neden bastaǵany abzal?

– Densaýlyq álippesi:

* eń birinshi, jeke bas gıgıenasynan bastalý kerek;

* ekinshiden, durys tamaqtaný kerek, durys uıyqtaý kerek;

* jumys oryndaryndaǵy gıgıenalyq tazalyqtyń durys saqtalýyn eskerý kerek;

– kóp jumysty moıynǵa almaý kerek, naqty bir-eki jumyspen ǵana aınalysý kerek. Kóbinese barlyq jumysty birden, qatar atqaramyn deıdi de, adam óziniń júıkesin tozdyryp alady;

– ár adam óz densaýlyǵyn saqtaý úshin salaýatty ómir saltyn qalyptastyryp, denesin shynyqtyrýmen aınalysý kerek.

Deni saý bolý degenimiz – ol adamnyń kez kelgen syrtqy orta jaǵdaıynda uzaq ómir súre bilýi, beıimdelý prosesteriniń jetkiliktiligi, ishki orta turaqtylyǵynyń saqtalýy, durys tamaqtanýy, qaterli faktorlarǵa qarsy turý qabilettiligi, tózimdiligi. Densaýlyǵyn kútý – búgingi ár azamattyń qoǵam aldyndaǵy boryshy. Al, aýyra qalsańyz, dárigerge keshikpeı jetý kerek. Ol úshin medısınalyq saqtandyrý júıesinde barlyq jaǵdaı qarastyrylǵan.

Erbolat Derbisáliuly, medısınalyq saqtandyrý júıesi týraly pikir bildirgenińiz úshin, densaýlyqty kútý jaıynda aqyl-keńester bergenińiz úshin rahmet!

Suqbattasqan

Janargúl ÚMBETOVA,

«Áleýmettik medısınalyq saqtandyrý qory» KEAQ

Nur-Sultan qalasy boıynsha fılıalynyń

aqparattandyrý bóliminiń bas sarapshysy.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir