• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
20 Qyrkúıek, 08:12:02
Latyn álipbıine kóshý máseleleri semınar-keńeste sóz boldy

15 Tamyz, 2019 Áleýmet

Elý berseń, júz almaısyń

Qaladaǵy kazınolardy Qapshaǵaıǵa kóshirip tastaǵanymyzben, qumarlyqty qozdyrý jaǵynan oıyn avtomattary olardan kem túspeı tur.

Kafe, dúkenge kire qalsań, jarqyraǵan jasyl, sary oıyn avtomattary birden kózińe túsedi. Qashan kórseń, aldynda topyrlaǵan jigitter. Qarap tursań «kel oına, aqsha utyp al» degen eshkim turǵan joq. Biraq júz teńge berip, mıllıon utyp alǵysy keletinder óz aıaqtarymen baryp, óz qoldarymen bar aqshalaryn utqyzady. Qamshy.kz aqparat agenttigi qoǵamymyzdaǵy osy bir keleńsizdik týraly oı qozǵaıdy.

Alǵash az aqshamen bastap kóredi. Sosyn utatyn sııaqty bolyp, aqshalaryn birinen keıin birin salady. Saharadaǵy kózge kóriner saǵymdaı oıyn avtomatyn oınap jatqanda salǵan aqshańnyń eki ese bolyp qaıtqanyn qııaldap otyryp, utqyzyp jatqanyńdy sezbeı de qalasyń. Qaladaǵy kazınolardy Qapshaǵaıǵa kóshirip tastaǵanymyzben, qumarlyqty qozdyrý jaǵynan oıyn avtomattary olardan kem túspeı tur.

Oıyn avtomaty eń alǵash 1887 jyly Anglııada oılap tabylǵan. О́z jumysyn oıynshy qarjysyn apparatqa salǵannan keıin ǵana bastaıdy. Adamdy qyzyqtyratyn eń tartymdy tusy – qyrýar qarajatqa ıe bolatyndaı kórinetin, bos sandyraq «djekpot» eken.

Jaqynda túski as isheıin dep bir kafege kirsem, ol jerde de jarqyrap osy oıyn avtomattary tur. Avtomatqa qarama-qarsy otyryp, shaı aldym. Kóp uzamaı aqsha «jegish» avtomattyń aldyna bir jigit keldi. Eki júz teńgesinen bastap sala bastady. Men qarap, baqylap otyrmyn. Al ol jigit ústi-ústine aqshasyn salyp, oıynnyń qyzyǵyna kirip ketken. Túrinen qaıǵyrǵany bilinbeıdi. Syrttan baqylaı bermeı, ózimen tildesýdi jón kórdim. Jigittiń esimi Sultan eken. Oıyn avtomatyn ońaı aqsha tek qaqpanda bolatynyn aıtyp, sózge tartyp edim, ol bylaı dep qysqasha áńgimesin aıtyp berdi.

«Alǵashynda men mundaılarǵa qyzyqpaıtynmyn. Birde dostarymmen kóshede júrgende, bir dosym «oıyn avtomatynan aqsha utyp qaıtpadyq pa?» dep aıtty. Men senbedim. Biraq birge bardym. Ol oınap, bir qyzyǵy bes júz teńge salyp, tórt myń teńge utyp aldy. Sol ýaqytta men de oınadym, biraq eki-úsh márte kórgen edim, sátsiz boldy. Keıinnen qalaı da utamyn dep, oınaı beretinimdi ózim de baıqamaı qaldym. Alaıda utqanymnan utylǵanym áldeqaıda kóp boldy. Búginniń ózinde men on bes myń teńgeni osy bir oıyn avtomatyna utqyzyp jiberippin. Men táýeldi bolyp qalǵan sııaqtymyn, sondyqtan eldiń sózi maǵan áser etpeıdi».

Men jigittiń sózine tańǵalyp, bir jaǵynan janym ashyp shyǵyp bara jatyr edim, artymdaǵy oıyn avtomatyna taǵy eki jigit kelip otyrdy. «Qaıran eńbekpen kelip, kóz jaspen ketken aqshalar-aı» dep shyǵyp kettim.

Nelikten oıyn avtomatynda utýdan buryn utylý kóp? О́ıtkeni ol solaı jasalynǵan kompıýterlik programma. Árbir jetpisinshi nemese júzinshi adam utatyn etip programmany baptap qoıǵan. Eger sáıkestikpen siz júzinshi bolyp oınasańyz, utasyz, al kerisinshe bolǵan jaǵdaıda qaltańyzdaǵynyń barlyǵyn beresiz. Baǵdarlamany ornatqan adam óz qalaýynsha ózgertip otyrady.

Zań tyıym salyp, quqyq qorǵaý organdary tekseris júrgizgenimen jańbyrdan keıingi sańyraýqulaqtardaı qaptaı beretin bul avtomattardan qutylý ońaı bolmaı tur. Ońaı aqshaǵa kim ıe bolǵysy kelmeıdi. Sol úshin de mundaılar qaptap ketti qalamyzda.

Oıyn avtomaty, lotoreıa, kazıno bular aqsha «jeýdiń» ádisteri. Árıne osylardan utqandar da bar. Biraq tym sırek. Myń adamnyń tek bir ekeýi ǵana shyǵar. Sondyqtan eńbekpen tapqanymyzdy, qumar oıynyna salyp, san soǵyp qalmaıyq!

Alǵabek Hamıtuly

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir