• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
21 Tamyz, 11:23:18
Alpınısterdiń naqty qaı jerde ekeni áli belgisiz

07 Tamyz, 2019 Barlyq aımaqtar

Densaýlyq basty baılyq ekenin umytpaǵanymyz abzal

Adamǵa densaýlyq qymbat

Adamǵa densaýlyq qymbat. Prezıdent  Qazaqstan halqyna arnaǵan Joldaýynda elimizdiń densaýlyq saqtaý júıesi aldyna naqty mindetter qoıdy. Qazirgi zamanǵy densaýlyq saqtaý salasy qymbat stasıonarlyq emge emes, aýrýlardyń aldyn alýǵa baǵyttalýy tıis ekenin aıtty. Qoǵamdyq densaýlyq salasyn basqarýdy kúsheıtýdi, salaýatty ómir saltyn nasıhattaýdy, jastardyń reprodýktıvti densaýlyǵyn saqtaýdy jáne nyǵaıtýdy tapsyrdy. Osyǵan oraı qazirgi kezeńde jergilikti jerlerde prezıdent tapsyrmasyna oraı medısına salasyn jaqsartýǵa qatysty jumystar júrgizilýde.

Atap aıtar bolsaq, Túrkistan oblysy Otyrar aýdanynda qazirgi ýaqytta medısına salasyn jaqsartýǵa kóp kóńil bólinip keledi. О́ıtkeni, densaýlyq zor baılyq ekenin bári de túsinedi. Sondyqtan aýyl medısınasyn damytý árdaıym basty nazarda boldy. Al alystaǵy  aýyldaǵy densaýlyq salasy eshqashan kenjelep qalmaıdy.  Rasynda da solaı. Al aýyl medısınasynyń ahýalyn kóterip júrgen jasampaz jigitter bar. Ol – Túrkistan oblysyndaǵy Otyrar aýdandyq ortalyq aýrýhanasynyń   bas dárigeri Raıymbek Berikuly Tasyrbaev.

Qoǵam ambýlatorııasy

–Jalpy aýyldyq jerdiń medısınasy damý qarqyny jaǵynan aýdan ortalyqtarynan esh kem túspeıdi. Onyń da birden bir sebebi bar. Qazirgi tańda aýyldy jerdiń medısına salasyna memleket tarapynan kóptep kóńil bólinýde. Osyǵan oraı, shalǵaı eldimeken turǵyndarynyń sapaly medısınalyq kómekke qoljetimdiligin arttyrý boıynsha birshama jumystar atqaryldy. Sonyń biri – Otyrar aýdandyq ortalyq aýrýhanasyna qarasty «Qoǵam» dárigerlik ambýlatorııasy. Jalpy dárigerlik ambýlatorııa aýyldaǵy 3535 - turǵyn, onyń ishinde 1948 eresekter, 186 - jasóspirim, 1401 -bala, 725 -týý jasyndaǵy áıelderge medısınalyq kómek kórsetedi. Ambýlatorııa jylyna 7000-ǵa jýyq kelýshilerdi qabyldaıdy, 2019 jyldyń 7 aı kóleminde 4846 kelýshilerge kómek kórsetildi, – deıdi Otyrar aýdandyq ortalyq aýrýhanasynyń   bas dárigeri Raıymbek Berikuly Tasyrbaev.

Aqıqatyn aıtý kerek, ońtústik óńirde demografııalyq ósim joǵary ekeni belgili.

Bas dáriger Raıymbek Berikulynyń aıtýyna qaraǵanda,  jylyna aýylda 110-ǵa jýyq bala týylady, bul aýyldyń ósý qarqynyn artyp kele jatqanyn kórsetedi. Sonymen qatar «Qoǵam» dárigerlik ambýlatorııasyna qarasty 2 feldsherlik akýsherlik tirek bar. Qazirgi tańda dárigerlik ambýlatorııada 2 dáriger jáne 12 orta býyn qyzmetkerleri qyzmet atqarady. Emdeý mekeme mamandarmen tolyq qamtylǵan. «Qoǵam» dárigerlik ambýlatorııasy 2017 jyly salynǵan tıptik jańa ǵımaratqa ornalasqanyn aıta ketý kerek. Munda sapaly medısınalyq kómek kórsetýge qajetti qural jabdyqtarmen tolyq qamtylǵan. Onyń ishinde aýyl turǵyndaryna stomatologııalyq qyzmet kórsetý úshin, jańa stomatologııalyq qondyrǵy alynǵan. Sonymen qatar aýyl turǵyndaryna 10 tósek oryn kúndizgi bólim qyzmet kórstetedi, atalmysh tósek orynda jylyna terpaııalyq jáne pedıatrııalyq beıinde 350 jýyq pasıent em qabyldaıdy. 

kabınet

 Dárigerlik ambýlatorııanyń aýdan ortalyǵynan shalǵaıda ornalasqanyna qaramastan zaman talabyna saı medısınalyq qyzmet kórsetý úshin mamandar turaqty túrde bilimin jetildirip otyrady. Sonyń dáleli «Júkti áıelder men erte jastaǵy balalarǵa patronajdyq qyzmet kórsetýdiń ámbebap progressıvti modeli» boıynsha barlyq qyzmetkerler jańa modeldi meńgerip, qazir qoldanysqa engizýde. Ámbebap-progressıvti úlginiń basty maqsaty – erte jastaǵy balalardyń densaýlyǵy men saýlyǵyn ata-analar  men jaqyn ortanyń ál-aýqatymen tyǵyz baılanysta qorǵaý jáne nyǵaıtý. Bas dárigerdiń aıtýynsha, ámbebap progressıvti model kóptegen jyldar boıy jáne ár túrli konteksterde óz artyqshylyǵyn dáleldedi. Bul bala ólimin, shala týýdy jáne aýrýshańdyqty tómendetýge baǵyttalǵan. Úıge baryp qyzmet kórsetý bul balanyń jan-jaqty damýyna, balalardyń jaraqattanýyn tómendetýge, otbasyndaǵy ózara qarym-qatynasty nyǵaıtýǵa yqpal etedi. Sonymen qatar, bul model áleýmettik osal jáne oqshaýlanǵan otbasylardy Densaýlyq saqtaý jáne áleýmettik qorǵaý júıesiniń qyzmetine tartady. Naqty aıtar bolsaq, patronajdyq medbıke balany durys kútý boıynsha ata-analarǵa nusqaý berip, kómek kórsetip qana qoımaı, balanyń áleýettik jaǵynan osaldyǵy anyqtalǵan jaǵdaıda otbasyn da súıemeldeıdi. Patronajdyq medbıkeler júktilik kezeńinen bastap bes jasqa deıingi bala men ananyń qajettiligine jiti nazar aýdarady. Osy oqytýdyń maqsaty – jańa týǵan náresteler men erte jastaǵy balalardyń densaýlyq jaǵdaıyn baǵalaý, bala emizýdi jáne durys tamaqtanýdy qoldaý, balanyń áleýmettik-emosııalyq damýyn eskere otyryp, balalardy tárbıeleý máselelerinde ata-analardy kásibı qoldaý daǵdylaryn jaqsartý bolyp tabylady. Sonyń nátıjesi esebinde qazirgi tańdaǵy «Qoǵam»  aýylynda 2019 jyl 7 aı kóleminde nárestelerdiń shetineýi azaıdy. Sonymen qatar, turmystyq jaraqattardyń da tómendegenin atap ótken jón. Bul ǵana emes, aýylda 4-sanatty shaqyrtýlardy oryndaý boıynsha jedel járdem kóligi qyzmet kórsetedi. Bul óz kezeginde jedel medısınalyq járdemniń tıimdiligin arttyrady. 

dáriger kabıneti

Biz nege aýyldaǵy «Qoǵam» dárigerlik ambýlatorııasyn sóz etip otyrmyz? Munyń sebebi bar. Eldimekendegi turǵyndardyń áleýmettik jaǵdaıy belgili. Bas dáriger Raıymbek Berikuly Tasyrbaev sondyqtan da aýyl medısınasyn kóterýge bel býdy. Onyń jemisi de kórindi. Qazir «Qoǵamǵa» em alýǵa kelgenderdiń yqylasy jaqsy. Rahmetin aıtyp jatyr. О́ıtkeni rasyn aıtý kerek, mundaı dárigerlik ambýlatorııa basqa aımaqtardan tabyla bermeıdi. Alys aýylda qazirgi zamańǵy medısınalyq materıaldarmen jabdyqtalǵan ambýlatorıany kórdińiz be? Joq nemese mundaı ortalyqtar óte sırek. Al mundaı dárigerlik ambýlatorııa Otyrar aýdanynda bar. Munyń barlyǵy isker basshy tájirıbeli uıymdastyrýshy Raıymbek Tasyrbaevtyń arqasynda júzege asqanyn moıyndaý kerek jáne mundaı eńbekti baǵalanýy qajet. Rasynda da ár aýylda osyndaı zamanaýı emhanalar men emdeý ortalyqtary bar bolsa, onda syrqat jandar aýdan nemese oblys ortalyǵyna sabylmas edi.

Emdeletin jer eldiń ishinde bolsa,  turǵyndar qashan da rıza Al adam densaýlyǵy – qoǵam baılyǵy. Endeshe alys aýyldaǵy «Qoǵam» qoǵamnyń búgingi suranysyn ótep jatyr.

–Negizi deni saý adamnyń kóńil-kúıi qashan da kóterińki bolyp, eńbekke árqashan qulshyna kirisedi. Halqymyz «Deni saýdyń – jany saý» dep oryndy aıtqan. Sondyqtan bárimiz qoǵam bolyp densaýlyqtyń qadirin túsine bilýimiz kerek jáne soǵan atsalysýymyz qajet –deıdi  aýyl medısınasyn barynsha kóterýge úles qosyp júrgen isker basshy Raıymbek Berikuly Tasyrbaev.

 

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir